2-24-108304/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Määruse tegemise aeg ja koht

22.01.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-108304

Tsiviilasi

Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu

avaldus J. Z. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kirjalik menetlus

Avaldaja: Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13

korteriühistu, registrikood: 80280835

Avaldaja lepinguline esindaja: Ülli Kastepõld

Puudutatud isik: J. Z., isikukood xxxx

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Välja mõista puudutatud isikult J. Z.lt avaldaja Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13

korteriühistu kasuks ajavahemiku oktoober 2016 kuni detsember 2020 (k.a) eest tekkinud

majandamiskulude võlgnevus 4584,03 eurot, viivised ajavahemiku 01.12.2016 kuni

26.06.2024 eest summas 2473,25 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitis summas 50 eurot.

3. Välja mõista puudutatud isikult J. Z.lt avaldaja Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13

korteriühistu kasuks viivis põhinõude (4584,03 euro) tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 27.06.2024 kuni kohustuse täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud puudutatud isiku J. Z. kanda ning välja mõista J. Z.lt avaldaja Tapa

vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu kasuks menetluskuluna 694,82 eurot.

5. Välja mõista J. Z.lt avaldaja Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu kasuks

menetluskuludelt (694,82 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Toimetada kohtulahendi resolutsioon puudutatud isikule väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast

arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu

möödumisel määruse tegemisest.

ASJAOLUD JA AVALDUS

1. Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu (edaspidi ka KÜ või avaldaja) esitas

29.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku J. Z.lt 6879,25 euro

saamiseks. Kohus tegi 01.03.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja

jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 28.05.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus

ja anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks. Viru Maakohtu 03.06.2024 määrusega

kohustati avaldajat põhjendama oma nõuet hagita avaldusele ettenähtud vormis. Avaldus esitati

Viru Maakohtule 26.06.2024.

2. Avalduse kohaselt on avaldaja korteriühistu, kelle kohta on registriosakonnas avatud

korteriühistu registrikaart. Puudutatud isik on kinnistusraamatusse kantud korteriomaniku pärija.

Kinnistusraamatu andmetel on korteriomanik V. Z. surnud. Kinnistusraamatust ega Notarite Koja

iseteenindusportaalist ei nähtu V. Z. pärijaid, mistõttu on avaldaja varem pöördunud kohtu poole

palvega määrata pärandvarale hooldaja. 22.08.2023 tegi kohus määruse tsiviilasjas xxxx, millega

jättis avalduse käiguta. Määruse punktist 3 sai avaldajale teatavaks, et korteriomanik V. Z. on

surnud xxxx ja teada on kehtiva pärimisseaduse kohaselt faktiline pärija, kelleks on J. Z., antud

asjas puudutatud isik. Puudutatud isikul on võlgnevus avaldaja ees. Puudutatud isik on pärinud

xxxx mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi eseme eluruumi nr xxxx, mille üldpind on 47,10 m 2.

Enne kohtu poole pöördumist kirjutas avaldaja puudutatud isikule, ent puudutatud isik

pöördumisele ei vastanud. Puudutatud isiku võlg hakkas kujunema aastal 2016, juba pärandaja

eluajal. Kuna võlasumma on suur, esitas avaldaja maksekäsu kiirmenetluses kaks avaldust.

Tsiviilasjas 2-24-108304 esitati avaldus võlgnevuse alates oktoobrist 2016 kuni jaanuarini 2021

nõudes.

3. Kokku on avaldaja põhinõue puudutatud isiku vastu 4 584,03 eurot. Kuni 31.12.2017 kohaldus

nõudele varasem seadus – korteriühistuseaduse § 7 lg 4 sätestas, et Majandamiskulude

maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07

protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude

maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Võlgnetavatelt arvetelt nõutav viivis

kuni 31.12.2017 on 229,31 eurot. Kuni 31.12.2022 kohaldus viiviseprotsent 8% aastas.

Viivisenõue kuni 31.12.2022 eest on 1 452,91 eurot. 2023. aasta esimesel poolaastal oli seaduslik

viivisemäär 10,5% aastas. Viivisenõue perioodi 01.01.2023 kuni 30.06.2023 eest on 237,36 eurot.

2023. aasta teisel poolaastal oli seaduslik viivisemäär 12% aastas. Viivisenõue perioodil

01.07.2023 kuni 31.12.2023 on 275,80 eurot. Alates 01.01.2024 on seaduslik viivisemäär 12,5%

aastas. Viivisenõue perioodi 01.01.2024 kuni 26.06.2024 eest on 277,87 eurot. KrtS § 42 lg 2 p 3

alusel nõuab avaldaja puudutatud isikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist 50 euro ulatuses.

PUUDUTATUD ISIK

4. Puudutatud isikule on menetlusse võtmise määrus ja tsiviilasja materjalid kätte toimetatud

24.10.2024 isiklikult allkirja vastu. Vastuse esitamise tähtajaks oli seega 13.11.2024. Puudutatud

isik kohtule tähtajaks vastust ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg

5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib

kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole

esitatud vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus

hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab

oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

7. Xxxx korteri (reg. nr. xxxx) omanikuna on kinnistusraamatusse kantud V. Z., kes on surnud.

Pärimisseaduse (PärS) § 4 lg 1 kohaselt läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale.

Pärimisseaduse (PärS) § 118 lg 1 kohaselt kui pärija käesoleva seaduse §-s 119 sätestatud tähtaja

jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. PärS § 119 lg 1 kohaselt on pärandist

loobumise tähtaeg kolm kuud. V. Z. seadusjärgseks pärijaks on tütar J. Z., kes ei ole pärandist

tähtaegselt loobunud, seega loetakse, et ta on pärandi vastu võtnud. Seega on puudutatud isik

pärinud V. Z.le kuulunud kinnisasja.

8. PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja

kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või

mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seega puudub vaidlus selle üle, et

puudutatud isik on korteri omanikuna korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja

korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi

korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku

(kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks

teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS

§ 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega

viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

10. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand

eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille

juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest,

korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud

korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist

tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu

ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu

põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades

võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva

kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki

asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.

Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub

korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või

vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel

on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi

korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite

omanikud (korteriomanikud).

11. Avaldaja on avalduses märkinud, et käesolevas tsiviilasjas esitati avaldus võlgnevuse eest

ajavahemikul oktoobrist 2016 kuni jaanuarini 2021. Samas avalduses olevast nõude kujunemise

tabelist on näha, et võlgnevus on arvestatud ajavahemikul oktoober 2016 kuni detsember 2020

tekkinud võlgnevuse eest. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et tsiviilasjas 2-24-108305

mõisteti J. Z.lt Tapa vald, Tapa linn, Üleviste tn 13 korteriühistu kasuks perioodi jaanuar 2021 –

aprill 2024 eest tasumata majandamiskulude võlgnevus summas 4190,14 eurot, viivised

23.09.2024 seisuga summas 838,46 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitis summas 50 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude arvestuse ajavahemikuks oktoobrist

2016 kuni detsembrini 2020 (k.a) tekkinud võlgnevus.

12. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu võlgnevuse nõude ning selle tõendamiseks V. Z.le

väljastatud arved. Puudutatud isik ei ole avalduse osas vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik on

rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust.

13. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud

isikult kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele majandamiskulude võlgnevus 4584,03 eurot.

14. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus

majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti

maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise

kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.

15. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 lg 1 kohaselt, kui

korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

16. Seega on põhjendatud puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivise välja mõistmine.

Avaldaja on arvestanud viivist ajavahemiku 01.12.2016 kuni 26.06.2024 eest summas 2473,25

eurot. Avaldaja on arvestanud viivist tasumata majandamiskuludelt vastavalt kehtinud viivise

regulatsioonile ja määrale. Lisaks mõistab kohus puudutatud isikult välja viivise alates 27.06.2024

kuni põhinõude (4584,03 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

17. KrtS § 42 lg 2 p 3 kohaselt, kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda

korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni

50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1000 euro. Käesoleval juhul on korteriühistu nõue suurem

kui 1000 eurot, seega on põhjendatud puudutatud isikult välja mõista sissenõudmiskulud 50 eurot.

MENETLUSKULUD

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt

kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses

osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline

esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

19. Avaldaja palub mõista avaldaja menetluskulud välja puudutatud isikult. Kuna käesoleval juhul

on avaldaja pöördunud kohtusse seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku

poolt, on õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda

võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

20. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskulud järgmised: maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel kantud kulud riigilõiv 223,57 eurot ja menetluskulu 20 eurot,

kokku 243,57 eurot; hagita menetluses vajalike asjaolude selgitamine, tõendite valimine ja

hindamine, infovahetus kliendiga, avalduse koostamine ja esitamine tsiviilasjas 2-23-108304 -

MTÜ Justitia Invest poolt 26.06.2024 esitatud arve 2487 alusel 427,50 eurot (4,5 töötundi korda

95 eurot); Õigusabikulu menetluskulude nimekirja koostamise, vormistamise ja kohtule esitamise

eest MTÜ Justitia Invest poolt 13.12.2024 esitatud arve 24217 alusel 23,75 eurot (0,25 töötundi

korda 95 eurot). Kokku on avaldaja kulud käesolevas menetluses 694,82 eurot. Loetletud

menetluskulud on kantud käesolevas kohtumenetluses. Avaldaja esindaja MTÜ Justitia Invest ei

ole käibemaksukohustuslane, mistõttu esitatud arved ei ole käibemaksuga.

21. Puudutatud isik ei ole vaatamata kohtu nõudmisele avaldaja menetluskulude osas seisukohta

esitanud.

22. Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, mistõttu kuulub see puudutatud isikult

avaldaja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu

kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab avaldaja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu

väljamõistmiseks puudutatud isikult summas 20 eurot (TsMS § 484²).

23. Kohus leiab, et ka avaldaja õigusabikulud (lepingulise esindaja tasu) on põhjendatud ja

kuuluvad puudutatud isikult väljamõistmisele. Kohus leiab, et õigusabikulu nõue on avalduse

asjaolusid ja menetlusdokumentide mahtu ja sisu arvestades põhjendatud. Avaldaja lepingulise

esindaja õigusabiteenuse tunnihind on väljakujunenud kohtupraktika seisukohalt mõistlik.

Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS §

175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on

esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

24. Seega kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele menetluskuluna 694,82 eurot.

Rahuldamisele kuulub ka avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja

viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

25. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalselt allkirjastatud)

Maido Roots

kohtunik