3-24-3405/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

22.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3405

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

T.Q

kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise

loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-Lii

Luik

Puudutatud isik – T.Q , riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.12.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

T.Q määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta T.Q määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.12.2024

määrus haldusasjas nr 3-24-3405 muutmata.

2. Vabastada T.Q käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida

määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused bengali keelde.

3. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, §

265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 01.05.2024 lennujaama avalikul alal viibinud

kolme isiku reisidokumente. Kontrollimise käigus tekkis kahtlus esitatud dokumentide

ehtsuses. Dokumendi ekspertiis tegi kindlaks, et isikute elamisload on võltsitud ja passid

kuuluvad teistele isikutele. Kontrollitud isikud peeti 01.05.2024 väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni ning toimetati PPA

kinnipidamiskeskusesse. Üks isikutest oli tema ütluste kohaselt Bangladeshi kodanik T.Q .

3-24-3405

Isiku selgituste kohaselt tuli ta Tallinna lennujaama teiste välismaalastega Lätist smugeldaja

abiga. Ta soovis jõuda Prantsusmaale, kus elab tema nõbu. Läti smugeldaja andis puudutatud

isikule uue Pakistani kodaniku passi ja elamisloa ning lennupiletid Milanosse.

2. PPA koostas 02.05.2024 puudutatud isikule Eestist lahkumiseks sundtäidetava

ettekirjutuse nr 1052278561.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 02.05.2024 määrusega nr 3-24-1310 PPA taotluse ning

andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni

kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 02.07.2024 (k.a) VSS §

23 lg 1 p 1 ja lg 11 alusel koosmõjus VSS § 68 p-dega 3 ja 6.

4. PPA vestles 08.05.2024 puudutatud isikuga tema dokumenteerimise eesmärgil. Isik

keeldus koostööst. PPA tutvustas 09.05.2024 puudutatud isikule tagasipöördumise

toetusprogramme. Isik uuris rahvusvahelise kaitse taotlemise võimalust ja esitas seejärel

avalduse rahvusvahelise kaitse saamiseks. PPA pidas 13.05.2024 kell 8.55 puudutatud isiku

48 tunniks kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-

de 1, 4 ja 5 alusel. Halduskohus rahuldas 14.05.2024 määrusega nr 3-24-1435 PPA taotluse

puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni

kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuni 14.07.2024 (k.a).

Halduskohus pikendas luba 11.07.2024 ja 07.11.2024 määrustega, viimati kuni 07.03.2025

(k.a).

5. PPA tegi 16.09.2024 otsuse nr 12405150059-1, millega luges VRKS § 20 kohaselt T.Q

taotluse VRKS § 201 p-de 3, 6 ja 7 alusel selgelt põhjendamatuks ning lükkas selle tagasi.

Puudutatud isik vaidlustas otsuse Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 17.12.2024

otsusega nr 3-24-2954 jäeti kaebus rahuldamata ja sama kuupäeva määrusega kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata. Puudutatud isiku apellatsioonkaebus on Tallinna

Ringkonnakohtu menetluses.

6. PPA esitas 17.12.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamise

ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks kuni kaheks kuuks, kuna isiku suhtes

esineb VSS § 15 lg-s 1 ja § 23 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud alus ning § 68 p-s 6 nimetatud

põgenemisoht.

Isiku osas esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 6). PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest,

et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (viimati 31.10.2024 vestlusel tagasisaatmise

nõustajaga). Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isik

kinnitas ka ise, et otsis endale smugeldaja, et jõuda Schengeni alale ja tema lõppsihtkoht oli

Prantsusmaa. Seega oli ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal teadlik ja tahtlik

tegevus. Isik esitas Tallinna lennujaamas enda tuvastamiseks Pakistani kodaniku passi, mis ei

kuulunud talle. Kinnipidamiskeskusesse toimetatuna ja sisse vormistamisel väitis isik

jätkuvalt, et on isik, kelle passi esitas. Samuti on isik öelnud, et ta ei soovi Bangladeshi tagasi

pöörduda. Vabaduses viibides jätkaks isik tõenäoliselt enda teekonda Prantsusmaale ega oleks

menetlustoimingute ja väljasaatmise jaoks kättesaadav. Käesolevaks hetkeks on isik

edastanud PPA-le enda passi ja isikutunnistuse fotokoopia, kuid isikul puudub kehtiv

reisidokument, mille alusel ta 48 tunni jooksul kodakondsusjärgsesse riiki välja saata. Isiku

koostöövalmidust vähendab ja põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isiku taotluse osas on

tehtud tagasilükkav otsus ja halduskohus on tema esialgse õiguskaitse taotluse jätnud

rahuldamata.

Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põhjendatud. Isikul ei ole ühtegi

reisidokumenti, mille PPA saaks hoiule võtta. Dokumentide puudumine ei ole takistanud

2(5)

3-24-3405

isikul varasemalt reisimist ühest liikmesriigist teise. Isik on tahtlikult rikkunud Eestis kehtivat

õiguskorda, sisenenud Schengeni alale ebaseaduslikult, esitanud valed ja võltsitud

dokumendid ning tema suhtes on koostatud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkav otsus.

Isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud PPA-l sellisel määral usaldust, et leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine oleks võimalik. On usutav, et vabaduses viibides jätkaks

isik oma teekonda Prantsusmaale. Tal on olemas vastavad kontaktid ja kogemus, kuidas

ebaseaduslikult liikuda. Isikul puudub Eestiga igasugune side, tal ei ole siin tuttavaid,

sugulusi ega majanduslikke sidemeid. Kinnipidamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse

põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlustega.

7. Puudutatud isik selgitas 18.12.2024 kohtuistungil, et ei taha tagasi oma kodumaale

minna.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 19.12.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa T.Q

kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 19.02.2025 (k.a).

Esineb isiku põgenemise oht. Tallinna Halduskohus on 02.05.2024 määruses nr 3-24-1310

märkinud, et isik on saabunud Euroopa Liitu ebaseaduslikult, kasutades smugeldajate abi. Isik

esitas enda kohta dokumendid, mis on kas võltsitud või ei kuulu talle. PPA selgituse kohaselt

jätkas isik ka kinnipidamiskeskuses algselt väitmist, et ta on võltsitud passi omanik. Isikul on

nii teadmised, oskused kui ka motiiv vabaduses viibides Eestist lahkumiseks, sh võib ta

lahkuda ka Prantsusmaale sugulaste ja sõprade juurde. Isik on varem kinnitanud, et eelistab

viibida kinnipidamiskeskuses koju tagasi pöördumise asemel (dtl 33 haldusasjas nr 3-24-

1310). Enda isikusamasuse varjamine ja tuvastamise raskemaks muutmine võib viidata

sellele, et isik võib proovida vabaduses viibides ametivõimude eest varjatult oma sihtriiki

edasi liikuda, sest ta on enda isiku varjamiseks ette valmistunud.

Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Viibimisaluse

puudumine ei ole isikul takistanud Euroopa Liidu liikmesriikide vahel liikumist. Isiku senist

käitumisest, s.o smugeldajate abi ja võltsitud dokumentide kasutamisest nähtuvalt ei tagaks

üksnes registreerimiskohustus või kohustus elada kindlas kohas tema kättesaadavust. PPA on

taotluses seostanud põgenemisohu isikuga seotud konkreetsete asjaoludega. Taotluse

põhjendused lubavad jaatada põgenemisohu esinemist vastavalt VSS § 68 p-le 6. Ühtlasi jagab

kohus Tallinna Ringkonnakohtu haldusasjas nr 3-24-1435 tehtud 14.11.2024 määruse p-s 19

ja 17.06.2024 määruse p-s 11 toodud seisukohta isiku põgenemisohu osas. Kuigi

ringkonnakohus on määrused teinud VRKS-i alusel kinnipidamise osas, on juhtumi asjaolud

samad ja seetõttu kohaldatav ka VSS-i kinnipidamise aluste hindamisel.

Arvestades, et kaebaja varjupaigataotluse menetlus on käesolevaks ajaks seaduse mõistes

(VRKS § 31 lg 1 p 2) lõpliku otsusega lõppenud (otsus on siiski edasi kaevatav), on

põhjendatud ka PPA kahtlus, et isik võib asuda vältima enda võimalikku väljasaatmist.

30.10.2024 esitas isik küll isikutunnistuse ja passi fotokoopiad, kuid need ei ole

reisidokumendid. Hetkel puudub isikul kehtiv reisidokument, mille alusel isik 48 tunni

jooksul kodakondsusjärgsesse riiki välja saata. Eelneva tõttu on jätkuvalt põhjendatud alus

arvata, et ilma kinnipidamiseta võib isik asuda ennast varjama ja pakku minna. Isik on nii

vestlusel PPA ametnikega kui ka kohtuistungil kinnitanud, et soovib jääda Schengeni alale,

eesmärgiga jõuda Prantsusmaale. Isik ei soovi kodumaale naasta. Samuti on isik kohtus

kinnitanud, et tal puuduvad Eestis ise toimetulemiseks vahendid ning sotsiaalsed kontaktid.

PPA ametnikega suheldes on isik väljendanud ka arusaamtust selles, et tal puudub alus Eestis

viibimiseks. Vaatamata isiku korralikule käitumisele kinnipidamiskeskuses, on tema puhul

3(5)

3-24-3405

jätkuvalt olemas põgenemisoht ja on alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla

PPA-le väljasaatmiseks vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav.

Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik. Puudutatud isiku kinnipidamist

kinnipidamiskeskuses kuni kaheks kuuks ei saa pidada ebaproportsionaalseks, arvestades

seejuures isiku senise kinnipidamise pikkust, tema rahvusvahelise kaitse menetluse staadiumit

ning terviseseisundit.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. T.Q palub 03.01.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 19.12.2024

määrus ja jätta uue määrusega PPA taotlus rahuldamata ning vabastada ta

kinnipidamiskeskusest.

Põgenemisohtu ei esine. Puudutatud isik on nõus tegema koostööd ja kinnitanud soovi

vabatahtlikult lahkuda. Halduskohus ei ole arvestanud puudutatud isikuga seotud asjaoludega.

Asjaolu, et isikul puuduvad Eestis majanduslikud, sotsiaalsed ja perekondlikud sidemed, ei

oma tähtsust. Puudutatud isiku huvides on eelkõige rahvusvahelise kaitse saamine. Ta on

menetluse kestel korduvalt kinnitanud, et on PPA-le kättesaadav. Puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ei ole proportsionaalne. Kohus oleks pidanud

põhjalikumalt kaaluma leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist.

10. PPA palub 10.01.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Halduskohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud isiku kinnipidamise aluse esinemist,

vajalikkust ja proportsionaalsust, hinnates seejuures isikust lähtuvaid asjaolusid. Halduskohtu

viide varasematele kohtumäärustele haldusasjas nr 3-24-1435 on kohane, sest juhtumi

asjaolud on samad. Arusaamatu on määruskaebuse viide, nagu oleks isik nõus kodumaale

tagasi pöörduma. Isik on varem igas menetlusetapis öelnud, et ei soovi kodumaale minna.

Seda kinnitas isik ka kohtuistungil.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Puudutatud isik palub määruskaebuses vabastada end tõlkekulude kandmisest.

Ringkonnakohus andis puudutatud isikule 31.05.2024 määrusega riigi õigusabi, esindamaks

teda kinnipidamist puudutavas kohtumenetluses. Pole alust arvata, et isiku majanduslik

seisund oleks praeguseks paranenud. Kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel ei

hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ja seda ei välista ka isikule riigi

õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Ringkonnakohus rahuldab

puudutatud isiku taotluse osaliselt ning vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel asjas tehtava

kohtumääruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimise

kulude kandmisest, seega tuleb need tõlkida bengali keelde.

12. VSS § 23 lg-st 1 tulenevalt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase halduskohtu

loal kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada juhul, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga mh lahkumiskohustuse tulemuslikku täitmist.

Kinnipidamine on lubatud mh juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) või

välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine

viibib (p 3). VSS § 23 lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui

VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada ning

kinnipidamine peab lisaks olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja igal

4(5)

3-24-3405

üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 23 lg 1 p-s 1

nimetatud põgenemise ohtu iseloomustavad objektiivsed asjaolud on loetletud VSS §-s 68.

13. Põgenemise ohu kindlakstegemiseks ei piisa üksnes mõne VSS §-s 68 nimetatud asjaolu

tuvastamisest, vaid arvestada tuleb ka muid isikuga seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu

31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Seejuures võib arvesse võtta ka minevikusündmusi

ja isiku varasemat käitumist (Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19).

14. Halduskohus tuvastas õigesti, et praegusel juhul esines puudutatud isiku põgenemise oht

(VSS § 23 lg 1 p 1 koostoimes VSS § 68 p-s 6 nimetatud ning konkreetset juhtumit ja isikut

iseloomustavate asjaoludega). VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui

välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või

haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

Põgenemisohule viitavad isiku enda selgitused ja Eestisse saabumise asjaolud. Isik on

väljendanud korduvalt soovimatust Bangladeshi tagasi pöörduda, kinnitades seda viimati ka

18.12.2024 kohtuistungil. Isik kasutas Schengeni alal liikumiseks teadlikult valedokumente ja

smugeldajate abi, hävitades seejuures enda passi. Isiku eesmärk oli minna Prantsusmaale.

Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et PPA on isikule teinud 16.09.2024 rahvusvahelise kaitse

taotluse tagasilükkamise otsuse nr 12405150059-1, mille peale esitatud kaebuse on esimene

kohtuaste jätnud rahuldamata. Põgenemisohtu ei välista see, et isik ei kavatse enda sõnul

põgeneda. Põgenemisohu kindlakstegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku

teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis.

Arvestades isiku käitumist ja ütlusi, on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla

PPA-le väljasaatmiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks kättesaadav. Isikul on

teadmised ja kontaktid, mille abil soovi korral teistesse liikmesriikidesse edasi liikuda. PPA

on oma taotluses nendele asjaoludele tuginenud, mistõttu ei ole põhjendatud määruskaebuses

toodud etteheide, et põgenemisohu kindlaks tegemisel ei ole võetud arvesse isiku enda

selgitusi ja olukorda. Eelnevast tulenevalt oli puudutatud isiku kinnipidamine VSS § 23 lg 1 p

1 alusel põhjendatud, sest esineb põgenemise oht VSS § 68 p 6 järgi. Seetõttu puudub

ringkonnakohtul vajadus täiendavalt analüüsida, kas kinnipidamise aluseks saanuks olla ka

VSS § 23 lg 1 p 3.

15. Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-

16, p 12). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kinnipidamist kuni kaheks kuuks ei ole

alust hinnata ka ebaproportsionaalseks. Haldusasja materjalidest ei nähtu asjaolusid (nt

terviseseisund vms), mille põhjal tuleks vastupidist järeldada. Kuigi kinnipidamiskeskuses

viibimine riivab isiku õiguseid, kaalub praegusel juhul vajadus tagada tema kättesaadavus

väljasaatmiseks vajalikes menetlustoimingutes selle riive üles.

16. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.12.2024

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)