3-25-139/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

22.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-139

Haldusasi

Kaitseressursside Ameti taotlus haldustoimingu

sooritamiseks loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Kaitseressursside Amet

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X (isikukood

xxxxxxxxxxx)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kaitseressursside Ameti 17.01.2025 taotlus ning anda luba peatada X

mootorsõiduki juhtimise õigus alates 29.01.2025 kuni Kaitseressursside Ameti arstliku

komisjoni terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni või selle kohustuse

äralangemiseni.

2. Kohustada Kaitseressursside Ametit viivitamata teavitama Transpordiametit

mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemisest.

3. Avaldatavas määruses asendada puudutatud isiku nimi ja isikukood tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED

Määruse peale on Kaitseressursside Ametil ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab, õigus esitada

määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Kohus toimetab määruse kätte menetlusosalistele ning Transpordiametile.

Määrus jõustub selle kättetoimetamisel Kaitseressursside Ametile.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Kaitseressursside Amet (KRA) esitas 17.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaitseväeteenistuse

seaduse (KVTS) § 331 lg 5 p 2 alusel taotluse loa saamiseks peatada X (puudutatud isik)

mootorsõiduki juhtimise õigus kuni KRA arstliku komisjoni terviseseisundi hindamisel

osalemise kohustuse täitmiseni.

2. Taotlusest nähtuvad asjaolud ja põhjendused on järgmised.

2.1 KRA 19.08.2024 ettekirjutusega nr 11-12.1/2024/3761 kohustati puudutatud isikut osalema

29.10.2024 kell 09.45 KRA terviseseisundi hindamisel aadressil Kesklinna Tervisekeskus, Suur-

Sepa 14, Pärnu. Ettekirjutus on puudutatud isikule loetud kätte toimetatuks 19.09.2024 Eesti

teabevärava teenuse kaudu. Nimetatud ettekirjutust puudutatud isik vaidlustanud ei ole.

Puudutatud isik ettekirjutuses sätestatud kohustust ei täitnud ning teda ei mõjutanud

ettekirjutuses sisaldunud 640 euro suurune sunniraha hoiatus. Taotluse esitamise hetkeks on

KRA esitanud puudutatud isikule sunniraha rakendamise teatise, mille alusel hetkeseisuga ei ole

sunniraha veel tasutud. Puudutatud isikule on koostatud 03.09.2024 „Hoiatus õiguste ja lubade

peatamise või nende andmisest keeldumise kohta“ (hoiatus) nr 5-10/2024/107, mis on talle

KVTS § 15 lg 3 kohaselt loetud kätte toimetatuks 04.10.2024 Eesti teabevärava teenuse kaudu.

Puudutatud isik ei ilmunud 29.10.2024 terviseseisundi hindamisele ega esitanud mitteilmumise

kohta põhjendusi.

2.2 KRA on tuvastanud puudutatud isikul mootorsõiduki juhtimise õiguse ning juhiloa

olemasolu. Puudutatud isik on hoiatuse alusel teadlik tagajärjest, et terviseseisundi hindamisele

ilmumata jätmisel võidakse mootorsõiduki juhtimise õiguse kehtivus peatada. Hoiatuse osas isik

arvamust ega vastuväiteid ei esitanud.

2.3 Puudutatud isik on korduvalt jätnud KRA terviseseisundi hindamisele ilmumata ja seega

rikkunud KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust. Lisaks ettekirjutusele nr 11-12.1/2024/3761

on taotleja toimetanud puudutatud isikule kätte varasemalt veel neli ettekirjutust terviseseisundi

hindamisele ilmumiseks, kuhu puudutatud isik on jätnud ilmumata. Enne ettekirjutuste tegemist

on puudutatud isikule edastatud kaks kutset ilmuda terviseseisundi hindamisele, millele isik

samuti ei reageerinud. Kokkuvõttes on puudutatud isik eiranud terviseseisundi hindamisele

ilmumise kohustust juba 7 korral.

2.4 Arvestades, et puudutatud isik pole jätkuvalt ilmunud terviseseisundi hindamisele, saab teha

järelduse, et sunnirahade määramine ei ole täitnud ega täida ka tõenäoliselt tulevikus oma

eesmärki mõjutamaks isikut täitma temale pandud kohustust. Puudutatud isik ei ole kordagi

esitanud mõjuvat põhjendust terviseseisundi hindamisele mitteilmumise kohta. Puudutatud isikul

on olnud põhimõtteliselt võimalus valida, kas läbida terviseseisundi hindamine või tasuda

korduvalt sunniraha ning riskida juhtimisõiguse peatamisega. Puudutatud isik on oma valiku

tagajärgedest teadlik.

2.5 Põhiseaduse § 124 sätestab, et Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest

seaduses sätestatud alusel ja korras. Ajateenistuse läbimine on Eesti riigikaitse alustalasid ja väga

tähtis kodanikukohustus, kuid selle eelduseks on läbida KRA terviseseisundi hindamine. Seega

on kohustuslik, et puudutatud isik läbiks KRA terviseseisundi hindamise, selgitamaks välja isiku

vastavuse või mittevastavuse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.

2.6 Puudutatud isiku juhtimisõiguse piiramise eesmärk ei ole karistamine, vaid tegemist on

täiendava haldusmeetmega suunata puudutatud isik täitma KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud

terviseseisundi hindamise kohustust. Tulenevalt eeltoodust on KVTS § 331 lg 5 p-s 2 sätestatud

juhtimisõiguse piiramine puudutatud isiku osas proportsionaalne ning vajalik meede. 15.11.2024

ettekirjutusega nr 11-12.1/2024/5184 on puudutatud isik uuesti kutsutud terviseseisundi

hindamisele 28.01.2025. Puudutatud isiku poolt terviseseisundi hindamise läbimisel teavitab

KRA viivitamata Transpordiametit mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise aluseks olevate

asjaolude äralangemisest.

3. Puudutatud isik selgitas 21.01.2025 vastuses kohtule, et ta ei ole korduvalt arstlikku komisjoni

ilmunud terviseprobleemide tõttu. Kuskil pole mainitud, kus ta saab põhjendada oma

mitteilmumist. MTA nõuab sunniraha, millel tihti pole isegi selgitusi kirjas. Juba mitmeid aastaid

on puudutatud isikul probleeme ärevuse ja unetusega, mis on tema elu keeranud pea peale. Arste

puudutatud isik kardab ja üritab vältida. Juhtimisõigus on puudutatud isikule väga oluline, kuna

ta elab linnast väljas ja see on ainuke viis liiklemiseks, kui on vaja kuskile jõuda õigeks ajaks.

Puudutatud isik elab isaga ning kahekesi suurt majapidamist on üsna raske ülal pidada ja

juhtumisõiguse peatamine tähendaks veel raskemaid aegu. Kuna ametilt on puudutatud isik

elektrik, siis juhtimisõiguse peatamine tähendab ka tööle mittesaamist. Puudutatud isiku kogu elu

sõltub juhtimisõigusest.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos

põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist.

5. Eesti kodanikul on kohustus osaleda riigikaitses (kaitseväekohustus) ja

kaitseväekohustuslaseks on 17–27-aastane meessoost isik kutsealusena kuni aja- või

asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni (KVTS §

2 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3). Isiku terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase

tervisenõuetele tuvastatakse terviseseisundi hindamisega (KVTS § 261 lg 1 p 1).

6. KVTS § 40 lg 1 p 5 järgi on kutsealune kohustatud osalema KRA määratud ajal ja kohas

terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel

ning esitama terviseseisundit hindava arsti nõudmisel oma terviseseisundit kajastavad

dokumendid. KTVS § 331 lg 1 sätestab, et kui kutsealune eirab korduvalt KRA arstlikus

komisjonis terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust,

hoiatab KRA kutsealust, et nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võidakse KVTS § 331 lg-

s 5 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatada ning nende andmisest keelduda. Kui kutsealune

jätab hoiatuses märgitud kohustuse täitmata, võib KRA taotleda halduskohtult luba kutsealuse

mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks (KVTS § 331 lg 5 p 2). KRA taotlusest nähtuvalt on

puudutatud isikul kehtiv mootorsõiduki juhiluba.

7. Mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise taotluse esitamise eeldused on KVTS § 331 lg 6

kohaselt järgmised: 1) puudutatud isik on rikkunud KVTS § 331 lg-s 1 nimetatud kohustust; 2)

KRA on hoiatanud isikut, et kohustuste rikkumise korral võidakse rakendada tema suhtes KVTS

§ 331 lg-s 5 nimetatud lubade ja õiguste peatamist või selliste lubade või õiguste andmise

keelamist ning 3) see hoiatus on isikule kätte toimetatud. KRA esitatud taotlus vastab KVTS-i

nõuetele ning taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et KVTS § 331 lg-s 5 sätestatud

eeldused on täidetud, mistõttu on haldustoiminguks loa andmine põhjendatud.

7.1 Puudutatud isik on kutsealune KVTS § 2 lg 3 tähenduses, kellele KRA on taotluses esitatud

andmetest nähtuvalt korduvalt teinud ettekirjutusi KRA arstlikku komisjoni ilmumiseks, ent

puudutatud isik komisjoni ette ilmunud ei ole ega ole ka ära näidanud, et esineks selle kohustuse

täitmist takistavaid mõjuvaid põhjusi. Taotlusest nähtub, et puudutatud isikut kohustati viimati

19.08.2024 ettekirjutusega nr 11-12.1/2024/3761 ilmuma 29.10.2024 kell 09.45 KRA arstlikku

komisjoni ning see ettekirjutus on puudutatud isikule loetud kätte toimetatuks 19.09.2024.

Kohtul puudub alus kahelda, et puudutatud isik on olnud teadlik talle pandud korduvatest

kohustustest ilmuda arstlikku komisjoni (sh on puudutatud isik tasunud talle varasemalt

määratud sunnirahad). Ka 21.01.2025 kohtule esitatud seisukohas puudutatud isik ei väida, et ta

pole talle pandud kohustusest teadlik.

7.2 Olukorras, kus KRA on puudutatud isikule KVTS-s sätestatud korras kätte toimetanud kokku

5 ettekirjutust kutsega ilmuda KRA arstlikku komisjoni ning sellest hoolimata ei ole puudutatud

isik ajateenistusse kutsumise eelduseks olevat tervisekontrolli läbinud ega neile kutsetele

reageerinud, saab asuda seisukohale, et ta on korduvalt eiranud KRA arstlikus komisjonis

terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust KVTS § 331 lg 1 tähenduses. KRA tegi

puudutatud isikule 03.09.2024 hoiatuse õiguste ja lubade peatamise või nende andmisest

keeldumise kohta, mis on talle kätte toimetatuks loetud 04.10.2024.

8. Kohus on seisukohal, et KRA valitud meede on kohane ning proportsionaalne. KRA taotlusest

ning selle lisadest nähtub, et puudutatud isik on korduvalt eiranud arstlikku komisjoni ilmumise

kohustust. Ka sunniraha rakendamine pole mõjutanud puudutatud isikut täitma kohustust ilmuda

terviseseisundi hindamisele. Seega KRA varasem tegevus ja selle tagamiseks ettenähtud

sunniraha mehhanism ei ole olnud efektiivne ega piisav meede.

Puudutatud isiku poolt 21.01.2025 kohtule esitatud selgitusi ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks

KVTS § 40 lg 1 p-s 5 nimetatud terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustuse täitmata

jätmiseks. Puudutatud isik on kohtule kirjeldanud oma terviseprobleeme (ärevus ja unetus), mis

väidetavalt takistasid tal ka KRA arstlikku komisjoni ilmumist. Puudutatud isikut on kutsutud

terviseseisundi hindamisele erinevatel aegadel kokku seitsmel korral. Samas ei ole puudutatud

isik kordagi KRA-le põhjendanud, miks ta ei ole saanud arstlikku komisjoni ilmuda. Nõustuda ei

saa puudutatud isiku väitega, justkui pole kuskil mainitud, kus ta saab vastavad põhjendused

esitada. Puudutatud isikule korduvalt tehtud ettekirjutustes on selgelt märgitud, et kui isik

määratud ajal terviseseisundi hindamisele ei ilmu, siis on ta kohustatud esitama kirjaliku

põhjenduse 14 päeva jooksul pärast terviseseisundi hindamise kuupäeva, ning ära näidatud, kuhu

vastav põhjendus esitada tuleks. Isikul on kohustus leida võimalus temale seadusega pandud

ülesande täitmiseks, sh vajadusel pakkudes endalt poolt välja, mis aegadel ta saaks arstlikku

komisjoni ilmuda. Kohtule ei nähtu, et puudutatud isik oleks vastavat initsiatiivi oma kohustuse

täitmiseks üles näidanud. Tuleb arvestada, et sunnirahade tasumine ei vabasta isikut seadusest

tuleneva kohustuse täitmisest. Kui puudutatud isiku hinnangul ei võimalda tema terviseseisund

tal asuda ajateenistusse, saabki ta oma terviseprobleeme selgitada terviseseisundi hindamisel

KRA arstlikus komisjonis. Ajateenistusse kutsumise võimalikkus saab selguda alles pärast

terviseseisundi hindamist ning seda, kas puudutatud isikul esinevad mõjuvad põhjused

ajateenistusse mitteasumiseks, ei saa kohus hinnata käesoleva taotluse lahendamise raames.

9. Vaatamata kohustuse korduvale eiramisele, tuleb kohtu hinnangul arvestada, et juhtimisõiguse

äravõtmine on ennekõike õiguskuulekale käitumisele suunav vahend, mitte karistus. Lisaks on

juhtimisõiguse peatamine võrdlemisi intensiivne piirang, millel võib sõltuvalt puudutatud isiku

elu- ja töökorraldusest olla tema jaoks suur mõju. Arvestades, et KRA võimaldab puudutatud

isikul läbida järgmise terviseseisundi hindamise

28.01.2025

kell 10.30

, peab kohus põhjendatuks

anda KRA-le luba puudutatud isiku mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks alates

29.01.2025. Enne selle tähtpäeva saabumist on puudutatud isikul võimalik juhtimisõiguse

peatamise vältimiseks oma kohustus täita.

10. KVTS § 331 lg 8 kohaselt toimetatakse määrus lisaks menetlusosalistele kätte ka

Transpordiametile. KVTS § 331 lg 9 kohaselt on KRA-l kohustus Transpordiametit viivitamata

juhtimisõiguse peatamise aluse äralangemisest teavitada.

11. Halduskohtu antud luba jõustub käesoleva määruse kätte toimetamisel KRA-le. Määruse

võimalik vaidlustamine määruse jõustumist ei mõjuta.

12. Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja isikukood asendada tähemärkidega

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)