3-24-2449/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedM Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2025. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-2449 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.09.2024 otsuse nr 15.3- 3.2/557-1 tühistamiseks, taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks ning kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Vastustaja – Politsei- ...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2025. a, Tallinn Haldusasja number 3-24-2449 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.09.2024 otsuse nr 15.3- 3.2/557-1 tühistamiseks, taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks ning kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu kaebaja loobumine kaebusest ja lõpetada haldusasja menetlus. 2. Tühistada kohtuasjas määratud, 17.02.2025 toimuma pidanud istungiaeg. 3. Tagastada kaebaja eest riigilõivu tasujatele riigilõiv kogusummas 265 eurot, sj 195 eurot 27.08.2024 tasutud riigilõivust ja 70 eurot 18.09.2024 tasutud riigilõivust. 4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. 1. Tallinna Halduskohtu menetluses on X (kaebaja/taotleja) kaebus nõuetega: tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 03.09.2024 otsus nr 15.3-3.2/557-1, millega keelduti kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest, ja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks; välja mõista PPA-lt mittevaralise kahju hüvitis viivituse eest kaebaja elamisloataotluse nr 1067329967 läbivaatamisel. Kohtuasjas on määratud kohtuistung toimumisajaga 17.02.2025 kaebaja ja tunnistaja (kutsuja) ülekuulamiseks. 2. Kaebaja esitas 20.01.2025 kohtule menetluse lõpetamise taotluse, kuna kaebaja loobub oma kaebusest. Kaebaja palub jätta menetluskulud poolte endi kandaja ja tagastamisele kuuluv riigilõiv kanda sellele isikule, kes selle tasus. 3. Kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise (HKMS § 152 lg 1 p 3). Kaebajal on õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (HKMS § 153 lg 1). Kaebusest loobumise võtab kohus määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse (HKMS § 155 lg 4). Taotlus kaebusest loobumiseks on esitatud tähtaegselt ning kohtule ei nähtu asjaolusid, mis takistaksid selle vastuvõtmist. 1(2)
Kui kaebajat ei esinda advokaat, selgitab kohus talle enne menetluse lõpetamise määruse tegemist menetluse lõpetamise tagajärgi (HKMS§ 155 lg 1). Kuna kaebajat esindab menetluses vandeadvokaat, ei pea kohus enne määruse tegemist menetluse lõpetamise tagajärgi seletama. Sellegipoolest kordab kohus, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 4. Kohus lõpetab menetluse loobumise tõttu HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel. Menetluse lõpetamise tõttu tühistab kohus ka kohtuistungi aja ning teavitab sellest tunnistajat. 5. Kaebaja on tasunud riigilõivu: - 390 eurot 27.08.2024 - 70 eurot 18.09.2024. Kohtutoimiku kohaselt on 70 euro suuruses riigilõivu tasumine seotud määruskaebuse esitamisega (dtl 345). Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 9), tuleb 18.09.2024 tasutud riigilõiv terves ulatuses (70 eurot) selle tasujale HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel kui enamtasutud riigilõiv tagastada. Kaebuse esitamisel on kaebaja tasunud riigilõivu 20 eurot tuvastamiskaebuse eest, 20 eurot esialgse õiguskaitse taotluse eest ning 350 eurot õiglase hüvitise eest (dtl 11). Nimetatud osas otsustab kohus järgmist: - Kohus on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi vaadanud, mistõttu see riigilõiv tagastamisele ei kuulu (kaebaja sh ei loobunud taotlusest) ning jääb kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 7). - Kaebuses mitme nõude, sealhulgas alternatiivsete nõuete esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv (HKMS § 104 lg 1). Seega on kaebaja tasunud tuvastamisnõude pealt riigilõivu ettenähtust rohkem, kuna see riigilõiv sisaldub juba hüvitisnõudes ning riigilõiv tuleb 20 euro ulatuses tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 1). - HKMS § 104 lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Kaebaja on esitanud kaebuse, milles soovib õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, millelt tasutakse riigilõiv 350 eurot (RLS § 60 lg 3). Nimetatud osas tuleb riigilõiv pooles ulatuses, s.o 175 eurot kaebajale HKMS § 104 lg 6 p 2 alusel tagastada. Kokku tagastab kohus riigilõivu järgmiselt: - 27.08.2024 tasutud riigilõivust 195 eurot (175+20). - 18.09.2024 tasutud riigilõivu tervikuna. 6. Kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud (HKMS § 108 lg 7). Vastustajat on esindanud menetluses vastustaja enda ametnik ning kohtule ei nähtu asjas vastustaja muid menetluskulusid. Kohtupraktika kohaselt jäävad haldusorgani põhitegevusest tulenevad menetluskulud, sh ametniku poolt esindamise kulud haldusorgani enda kanda. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste muud menetluskulud peale riigilõivude nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2(2)