2-24-18282/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2025 kell 10:00, Kärdla

Tsiviilasja number

2-24-18282

Tsiviilasi

O.J maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

Võlgnik O.J, isikukood XXX;

Usaldusisik pankrotihaldur Ly Müürsoo, e-post XXX.

Pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri määramine,

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku O.J, isikukood XXX, pankrot 21. jaanuar 2025 kell 10:00

ja algatada võlgniku O.J kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada O.J pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldur Ly

Müürsoo (OÜ Sentire MK, Väike-Ameerika 8-203, 10129 Tallinn; tel XXX; e-post

XXX).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 07.02.2025 algusega

kell 10.00 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas, saalis nr 1.

4. Kohustada võlgnikku O.J-i andma võlgniku vanne enne võlausaldajate esimest

üldkoosolekut 07.02.2025 kell 10.00. Kui O.J vannet andma ei ilmu, siis on kohtul

õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

5. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 10.01.2026.

6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

7. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates

märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg,

andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja

nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning

2-24-18282

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate

kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule

kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude

puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist.

8. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

9. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku

varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle

pankrotihaldurile.

10. Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile O.J tuludeklaratsioonid.

11. Jätta menetluskulud võlgniku O.J kanda.

11.1. Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo töötasuks 1740 eurot, millele lisandub

käibemaks 382,80 eurot (kokku 2122,80 eurot).

11.2. Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 886 euro ja lisanduva

käibemaksu 194,92 euro ulatuses, kokku summas 1080,92 eurot, mis hüvitada riigi

vahenditest ning kanda see OÜ-le Sentire M.K. (rg-kood 10539935, arvelduskonto nr

XXX Swedbank AS), s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

11.3. Usaldusisiku tasu summas 1041,88 eurot (s.o koos käibemaksuga) mõista välja

võlgnikult OÜ-le Sentire M.K. (rg-kood 10539935, arvelduskonto nr XXX Swedbank

AS), s.o büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

12. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

13. Kohtumäärus toimetada kätte pankrotihaldurile ja võlgnikule ning pärast jõustumist

Riigi Tugiteenuste Keskusele kohtumääruse resolutsiooni punkti 11.2. täitmiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Asjaolud

1. 03.12.2024 esitas O.J Pärnu Maakohtusse avalduse pankroti välja kuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt tekkisid võlgnikul esimesed võlad seoses abielu lahutamisega ja uue elukoha

soetamise, üürimise vajadusega. Võlgnik läks tööle Soome Vabariiki ja ka seal oli vaja elukoht

leida ja üüri maksta. Raha selleks ei jätkunud ja võlgnik võttis taaskord kiirlaenu. Võlgnik

töötas aastaid Soome Vabariigis ehitustöölisena ja kaotas tervise. Võlgnik tuli Eestisse tagasi

ning haiguse aktiviseerimise tõttu ta Eestis tööd ei leidnud. Võlgnikul ei olnud enam Eestis

kodu, kuhu elama asuda ja ta soetas endale üürikorteri, mida pidi elamiseks kohendama.

Selleks võttis ta kiirlaenu. Laenud ja võlad kuhjusid ning tagasi maksta neid ta enam ei

jõudnud. Tänaseks on võlgnik jõudnud maksejõuetusse ning kohtutäituritele tagasimakseid teha

ei jõua.

2-24-18282

Võlgnikul on sissetulekuks märgitud igakuiste toetustena 360 eurot + 150 eurot, muud varad

võlgnikul avalduse kohaselt puuduvad. Igakuisteks väljaminekuteks on avalduses märgitud 462

eurot. Võlgnevuste summa on 14530,75 eurot.

Võlgnik palub avalduses pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamist. Võlgnik kinnitab, et avalduses esitatud andmed on talle teadaolevalt õiged ja

täielikud.

2. Usaldusisik esitas 10.01.2025 kohtule aruande. Usaldusisik on seisukohal, et O.J on püsivalt

maksejõuetu, O.J ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi

usaldusisikule teadaolevalt ei ole.

3. 16.01.2025 kohtuistungil jäi O.J avalduse juurde pankroti väljakuulutamiseks.

Kohtumääruse põhjendused

4. Kohus leiab, et võlgniku O.J maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud

korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku

maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata

jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne

usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud

piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

6. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka

usaldusisik. Kohtule esitatud varanimekirja ja usaldusisiku aruande kohaselt O.J 2024. aasta II

pooles maksustatavat tulu saanud ei ole. Võlgnikul puudub muu vara /dtl 32, 44-45/.

Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kokku võlanimekirja kohaselt 15 482,68 eurot, kõik

kohustused on tagamata /dtl 47-48/.

Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

7. PankrS § 29 lg 1 kohaselt menetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata, kui võlgnikul ei

jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi

nõuda. FiMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud

alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus loeb tuvastatuks, et O.J on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga.

Tulenevalt PankrS § 31 lg-st 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

2-24-18282

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti.

8. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks,

edasises menetluses pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja

võlausaldajatest /dtl 20-21/. Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on usaldusväärne isik

pankrotihalduriks nimetamiseks, Ly Müürsoo on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse

lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

9. Lähtudes PankrS § 31 lg-st 5 ja 6, FiMS § 18 lg 2 punktist 2 kuulutab kohus võlgniku O.J

pankroti välja 21.01.2025 kell 10.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Ly Müürsoo ja

korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 07.02.2025 algusega kell 10.00, mis toimub

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas (Sadama 21) saalis nr 1.

PankrS § 86 lg 1 ja 2 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise ajaks 07.02.2025 kell 10.00.

10. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus

pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti (PankrS § 36 lg 1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

Haldur on taotlenud kohtult õigust võlgniku nimel esitada Maksu- ja Tolliametile võlgniku

tuludeklaratsioonid. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku

vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

11. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel.

Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui

esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud

kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui

ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku.

Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute

nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab

usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

2-24-18282

Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt

10.01.2026.

Kohus selgitab võlgnikule järgmist:

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS§ 44).

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49

lg 9).

13. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

14. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas

ajutise halduri või usaldusisiku tasu ja kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus

rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui

pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud

pankrotivarast.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema

enda kanda.

Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.

15. FiMS § 54 lg-s 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

2-24-18282

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks

tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s

11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määruse nr 87 kohaselt on alates 01.01.2025

kuupalga alammäär 886 eurot. Seega halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 177,20

eurot.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab

kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

16. Võlgniku O.J usaldusisik Ly Müürsoo esitas kohtule 10.01.2025 usaldusisiku tasu taotluse

koos arvestustega /dtl 176/. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle.

Töötasu arvestuse kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 12

tundi, arvestusega 145 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku 1740 eurot, millele lisandub

käibemaks 22%, s.o 382,80 eurot.

17. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustusi, teostanud päringuid selleks ja

päringute vastuseid töötlenud, suhelnud võlgnikuga, koostanud kohtule nimekirjad ja hinnangu.

Lisaks on usaldusisik teostanud päringuid selgitamaks välja võlausaldajate seisukohad ja

koostanud kalkulatsioonid võlgniku esialgsest taotlusest lähtuvalt võlgade ümberkujundamise

menetluse perspektiivikuse hindamiseks.

Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 145 eurot (+

käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete

sisule ja mahuga.

18. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik

TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest.

FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu

kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks.

TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist

menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri

valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja

suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri,

usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta

pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

2-24-18282

käibemaks. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (s.o 66

eurot tunnis). Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu

alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu

alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

19. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu

hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 886 eurot, millele lisandub käibemaks 194,92 eurot,

kokku 1080,92 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ly Müürsoo taotleb tasu maksmist

büroole, mille kaudu ta tegutseb, seega lisandub tasule PankrS § 65 lg 11 kohaselt käibemaks.

20. Menetlusabi kuutasu määra ületav osa tuleb välja mõista võlgnikult, s.o 1041,88 eurot koos

käibemaksuga. Kohus määrab pankrotihalduri tasu summas 1041,99 eurot (koos

käibemaksuga) hüvitamisele pankrotivara arvelt. Tasu tuleb maksta OÜ-le Sentire M.K.

(reg.kood 10539935, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), s.o büroole, mille kaudu haldur

tegutseb.

21. Kohus saadab kohtumääruse usaldusisikule ja võlgnikule. Menetlusabi korras riigi

vahenditest OÜ-le Sentire M.K. väljamakse tegemiseks saadab kohus kohtumääruse pärast

jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik