1-10-3946/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-10-3946

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05 oktoober 2011 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-3946 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Maris Reino Taotlus erakorraline ettekanne Z.B kohta Süüdimõistetu Z.B

isikukood xxx; teadaolev elukoht xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond RESOLUTSIOON

Pöörata täitmisele Z.B-le

Harju Maakohtu 22.04.2010.a otsusega kriminaalasjas 1-10-3946 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 2 (kaks) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada vangistuse algust alates 27. septembrist 2011.a, s.o Z.B kinnipidamisest.

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik ja tulenevalt KrMS § 385 p 26 määruskaebekorras edasikaebamisele ei kuulu.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

Z.B on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.04.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-3946 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2

kuud 20 päeva vangistust, millest ärakandmisele kuulub KarS § 68 lg 1 alusel 2 kuud 19 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui Z.B

18 kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75

2 (3)

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu

määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)

saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15

päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati Z.B heastama kuriteoga

tekitatud kahju 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 30.04.2010.a.

08.06.2011.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse

kriminaalhooldusametnik Maris Reino kohtule erakorralise ettekande Z.B kohta, milles teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei täida Z.B talle kohtuotsusega KarS § 75 lg 1 p 2 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuet

ilmuda registreerimisele. Samuti ei täida süüdimõistetu KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pandud kohustust hüvitada kuriteoga tekitatud kahju.

14.07.2011.a toimus kohtuistung, kus Z.B kinnitas, et ta lahkus luba küsimata enda elukohast, kuna tal olid Jõgeval suured probleemid. Ta ei tahtnud uut kuritegu toime panna,

mistõttu lahkuski elukohast. Kriminaalhooldajale ta mõned korrad helistas, kuid enda

asukohta keeldus avaldamast, kuna ei tahtnud inimestele, kelle juures ta elas, probleeme

tekitada. Z.B kinnitas ka seda, et ta ei ole ametnikega koostööaldis, kuna ei usalda inimesi. Kahjusid pole ta saanud hüvitada, kuna pole piisavat sissetulekut.

Kohus lükkas asja arutamise edasi, kuna süüdimõistetu oli leidnud alalise töö ja elukoha

eraisiku juures ja kohtu arvates oli tekkinud võimalus, et Z.B võiks jätkata

kriminaalhooldust, elada seaduskuulekalt ja asuda kahjusid hüvitama. Uueks istungi ajaks määrati 15.09.2011.a.

Kohus teavitas ka kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx erakorralise ettekande esitamisest ja palus esitada tulenevalt KrMS § 432 lg 2 hiljemalt 10.09.2011.a arvamuse erakorralises ettekandes taotletu kohta. Kannatanu enda seisukohta kohtule teatanud ei ole. 15.09.2011.a kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud. Kriminaalhooldaja selgitas kohtule, et 12.09.2011.a tuli Z.B kriminaalhooldaja juurde ja teatas, et on oma vahepealsest elukohast xxxxxx ära tulnud ja elab jälle xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx. Z.B lubas

kriminaalhooldajale, et tuleb istungile kohale, seega ta teadis istungi aega. Kriminaalhooldusametnik palus kuulutada Z.B tagaotsitavaks ja võtta ta vahi alla. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ja KrMS § 140 lg 1, 3, § 130 lg 5 ja § 429 lg 1

p 1 kohaselt kuulutas Z.B tagaotsitavaks ja kohaldas tabamisel tema suhtes tõkendina vahistamist, kuna on alust arvata, et isik on asunud kõrvale hoidma süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest. 27.09.2011.a Z.B vahistati.

05.10.2011.a kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja tehtud ettepaneku juurde ja palus Z.B-le

mõistetud vangistuse täitmisele pöörata. Süüdimõistetu on rikkunud kõiki kontrollnõudeid ja ka lisakohustust kahjude hüvitamiseks. Käitumiskontrolli algperioodil oli

pidevalt probleeme registreerimiskohustuse korrektse täitmisega. Süüdimõistetu ilmus

registreerimisele siis, kui talle sobis, mitte kokkulepitud aegadel. Esines ka

registreerimiskohustuse üldse täitmata jätmist. Z.B lahkus enda elukohast ilma

kriminaalhooldajat sellest teavitamata ning keeldus avaldamast ametnikule enda tegelikku viibimiskohta, millega ta tegeleb ning isikuid kellega suhtleb. Kahjusid ta ei asunud hüvitama, kuna ei olnud põhimõtteliselt nõus neid hüvitama kannatanule, kes on tema sugulane. Einar

3 (3)

Z.B ei ole valmis tegema koostööd kriminaalhooldajaga ega allu kontrollile, mistõttu tema suhtes kriminaalhoolduse teostamine muutus võimatuks. Z.B ise selgitas, et ta ei saanud määratud elukohas elada, kuna seal tekkisid

konfliktid ja elukohast lahkumisest ta hiljem siiski teavitas kriminaalhooldajat. Ta oleks

soovinud enda kriminaalhoolduse ümbermääramist, millest telefoni teel ka informeeris

kriminaalhooldajat, kuid seda tal ei võimaldatud. Süüdimõistetu leidis, et tulenevalt andmekaitse seadusest ei olegi tal kohustust kriminaalhooldajat teavitada, kus ta parasjagu on

või kellega suhtleb. Kahjude hüvitamiseks raha tal ei ole, kuna töö eest sai ta vaid süüa, peavarju ja suitsu. Z.B ei vaidle vastu vangistuse täitmisele pööramisele, kuid ei saa aru, miks seda kohe kohtuotsusega ei tehtud ja lasti tal üle aasta kriminaalhooldaja vahet käia. Saades teada enda tagaotsimisest, ilmus ta ise politseisse.

Kohus leiab, et kriminaalhooldaja ettepanek karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida

talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta

võrra või pöörata karistuse täitmisele. Asja materjalidest nähtuvalt puudub alus kohaldada

Z.B suhtes kergemaid meetmeid, s.o katseaja pikendamist või täiendavate

kohustuste määramist. Z.B on rikkunud esmaseid kontrollnõudeid, s.o ta ei

ilmunud registreerima ja lahkus elukohast, millega tegi võimatuks kõigi KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmise.

Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS §-dest 427 ja 432

Kohtunik: