1-11-2638/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 4. oktoobril 2011. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-2638 (kohtueelses menetluses nr 10230102522) Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi F.J süüdistuses KarS § 263 p 1,2, § 200 lg 2 p 4,7, § 121, 199 lg 2 p 7,8,9 järgi, Indrek Hinno süüdistus KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav F.J

elukoht: XXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 6 korda, viimati Harju Maakohtu 05.10.2006. a otsusega KarS § 263 p 1, 3 järgi, liitkaristus 3 aastat 2 kuud vangistust tõkend: vahistamine alates 04.10.2010, kahtlustatavana kinni peetud 03.10.2010. a. Kaitsja advokaat Ahto Sirendi Süüdistatav INDREK HINNO

elukoht: XXXX; isikukood: 39004236012;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel

2 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada F.J KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõista karistuseks 3

(kolm) aastat 6 kuud vangistust. (kuus)

Süüdi tunnistada F.J KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) (neli) aastat 4 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada F.J KarS § 263 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 3

(kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada F.J KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta (üks) vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista F.J-ile liitkaristuseks kuritegude kogumis 3

(kolm) aastat ja 6 kuud vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga. (kuus)

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17-18.06.2010 s.o. 2 päeva, poolt ärakandmisele kuuluv karistus on (kolm) (viis) F.J 3 aastat 5

kuud ja 28 päeva vangistust. (kakskümmend kaheksa)

F.J karistuse kandmise aega hakata arvestama alates tema kinnipidamisest 03.10.2010. a.

F.J-ile kohaldatud tõkend – vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada Indrek Hinno KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3

(kolm) aastat vangistust.

KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Indrek Hinno ei pane (kolm) pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3 aasta Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Indrek Hinnole kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid – jope ja nägemisprillid, mis on antud vastutavale hoiule Ü.M. , vabastada kohtuotsuse jõustumisel asitõendi staatusest, CD plaat kõnesalvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Tsiviilhagid rahuldada.

Välja mõista võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel F.J-ilt 89

(kaheksakümmend üheksa) eurot senti Ü.M. kasuks, (kakssada seitsekümmend 47 279 üheksa) eurot senti L.K. kasuks, (üheksa) eurot senti T.V. (arvelduskonto nr XXX ) 29 9 59

kasuks ja (neli tuhat viissada kakskümmend seitse) eurot senti Anet Oltsmanni 4527 93 kasuks. Välja mõista võlaõigusseaduse § 65 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel F.J-ilt ja Indrek Hinnolt solidaarselt (nelikümmend üks) eurot senti A.J. kasuks. 41 54

3 Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo In Jure kasuks välja (nelisada kuuskümmend) 460 eurot senti, sealhulgas käibemaks (seitsekümmend kuus) eurot senti advokaat Anu 19 76 70 Pärteli poolt Indrek Hinnole Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Ann Saar kasuks välja (nelisada 460 kuuskümmend) eurot senti, sealhulgas käibemaks (seitsekümmend kuus) eurot senti 19 76 70 advokaat Ahto Sirendi poolt F.J-ile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista F.J-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha (kuussada üheksakümmend viis) eurot senti, riigi õigusabi kulud (viissada 695 5 590

üheksakümmend) eurot senti ja kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulud 57 24 (kakskümmend neli) eurot senti. 81

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Indrek Hinnolt riigituludesse menetluskuludena sundraha (kuussada üheksakümmend viis) eurot senti, riigi õigusabi kulud (nelisada 695 5 460

kuuskümmend) eurot senti ja kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulud 19 24 (kakskümmend neli) eurot senti. 81

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Indrek Hinnol on õigus menetluskulud summas (üks 1180 tuhat ükssada kaheksakümmend) eurot senti tasuda alates kohtuotsuse

5 ühe aasta jooksul jõustumisest.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber

menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

4 F.J süüdistatakse selles, et tema 16.04.2009. a kella 17.00 paiku Tartu Turu 2 asuvas

Tartu bussijaamas rikkus rahu ja avalikku korda, lüües rusikaga vastu rinda ja jalaga vastu jalga M.L. . F.J õigusvastast tegu asus tõkestama Ü.M., mille käigus F.J

lõi Ü.M. korduvalt rusikatega vastu ülakeha ning jalaga korduvalt keha piirkonda, mille tagajärjel Ü.M. kukkus selili. Kuriteo toimepanemisega tekitas F.J kannatanu Ü.M. füüsilist valu.

Sellega F.J pani toime vägivallaga avaliku korra raske rikkumise, mis oli toime

pandud vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule s.o. KarS § 263 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F.J süüdistatakse veel selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise,

• 18.04.2009. a öösel Tartus Kastani 48/Filosoofi 15 asuva klubi Ö lähedal, grupis

kohtueelses menetluses tuvastamata isikuga, peksis L.K. korduvalt kätega vastu nägu ja pead, mille tõttu kannatanu kukkus pikali ning tekitas L.K. parema silma

alla verevalumi ja pea haava. Peksmise käigus võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanult ära mobiiltelefoni №kia 6300

väärtusega 2490 krooni koos väärtuseta SIM kaardiga, rahakoti väärtusega 200

krooni, sularaha 1000 krooni ning L.K. nimele väärtusetasäästukaardi, pangakaardi, isikutunnistuse ja juhiloa, millega kokku tekitas L.K. varalise kahju summas 3690 krooni s.o. 235,83 EUR.

• 18.04.2009. a öösel Tartus Kastani ja Võru tänava ristmiku lähedal, grupis Indrek

Hinnoga, kusjuures Indrek Hinno lõi korduvalt A.J. pea piirkonda ning seejärel F.J tõmbas A.J. pikali ja peksis korduvalt jalgadega vastu pead, tekitades

A.J. füüsilist valu. Peksmise käigus võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kannatanult ära mobiiltelefoni №kia 6267 väärtusega 3000

krooni koos väärtuseta SIM kaardiga, sularaha 400 krooni ning A.J. nimele

väärtuseta - rahakoti, isikutunnistuse, juhiloa, pangakaardi ja kliendikaardid, millega kokku tekitas A.J. varalise kahju summas 3400 krooni s.o. 217,29 EUR. Sellega F.J pani toime vägivallaga ja grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud röövimise s.o. KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F.J süüdistatakse KarS § 121 järgi selles, et tema 17.02.2010. a kella 20.00 paiku

Harjumaal Saku vallas Üksnurme külas Männiku talu abihoones isiklikul ajendil lõi T.V.

korduvalt rusikaga pea piirkonda, mille tulemusena kannatanu kukkus ning seejärel peksis maas lamavat T.V. jalgadega pea ja keha piirkonda, millega tekitas kannatanule pea lahtise haava.

Veel süüdistatakse F.J selles, et tema isikuna, kes on aasta jooksul süstemaatiliselt

toime pannud vargusi, 15.06.2010. a ajavahemikul kell 17.00-17.30 grupis kohtueelsel uurimisel tuvastamata isikuga tungis ukse kaudu väikebussi Renault Master reg nr XXX , mis

oli pargitud Tallinn Juhkentali 35 kõrval asuvasse parklasse ja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära A.O. kuuluva reisikohvri väärtusega 300 krooni, milles olid jakk „Zara"

väärtusega 1000 krooni, kampsun „Monton" väärtusega 500 krooni, 6 T-särki"Vero Moda" koguväärtusega 1800 krooni, dressipluus „Adidas" väärtusega 1000 krooni, sall väärtusega 300 krooni, pluus"Vero Moda" väärtusega 500 krooni, pesukomplekt väärtusega 500 krooni,

4 pesukomplekti koguväärtusega 4000 krooni, 4 paari pükse koguväärtusega 800 krooni,

5

kombinee väärtusega 300 krooni, komplekt väärtusega 500 krooni, 2 komplekti

koguväärtusega 2000 krooni, 10 pesueset koguväärtusega 2000 krooni, 2 kleiti

koguväärtusega 1000 krooni, kampsun „Vero Moda" väärtusega 300 krooni, pidžaama

püksid väärtusega 800 krooni, matkapüksid väärtusega 500 krooni, T- särk väärtusega 200

krooni, 2 pluusi väärtusega 600 krooni , särk väärtusega 500 krooni, „Esprit „ kampsun väärtusega 1000 krooni, 3 komplekti bikiine koguväärtusega 1500 krooni, pluus väärtusega 1000 krooni, hõlmikkleit väärtusega 800 krooni, viigipüksid väärtusega 500 krooni, kampsun

väärtusega 300 krooni, kampsun väärtusega 500 krooni, 5 pluusi 2500 krooni, lühikesed

püksid „Reserved" 300 krooni, kleit väärtusega 300 krooni, kleit väärtusega 1000 krooni, seelik väärtusega 1000 krooni, teksaseelik väärtusega 500 krooni, teksaseelik väärtusega 300

krooni, 2 pluusi koguväärtusega 600 krooni, korsett väärtusega 500 krooni, bikiinide kott väärtusega 300 krooni, sokid ( 30 paari) koguväärtusega 500 krooni, pesukomplekt väärtusega 300 krooni, 3 paari kingi koguväärtusega 900 krooni, plätud väärtusega 300 krooni, plätud

väärtusega 500 krooni, 2 paari kingi koguväärtusega 1000 krooni, hügieeni -ja

kosmeetikatarbed koguväärtusega 2000 krooni, sametkott väärtusega 300 krooni, kott

väärtusega 900 krooni, käekott väärtusega 500 krooni, juuksepikendused väärtusega 1000

krooni, ehetekott koos ehetega koguväärtusega 2000 krooni, kandekott „Guess" väärtusega 1000 krooni, 2 käekotti koguväärtusega 2000 krooni, kott väärtusega 400 krooni, sülearvuti „Microlink" koos arvuti laadijaga koguväärtusega 5000 krooni, arvuti kõrvaklapid väärtusega

200 krooni, laseriga juuksesirgendajad väärtusega 2500 krooni, juukseföön väärtusega 500

krooni ,mobiiltelefoni laadija väärtusega 100 krooni, päikseprillid väärtusega 900 krooni,

prillid väärtusega 1500 krooni, rahakott väärtusega 300 krooni, rahakott väärtusega 2000

krooni, sularaha 1000 EUR s.o. 15646,60 krooni, A.O. nimele väärtusetud- 4 pangakaarti,

kliendikaardid, EV pass ja märkmik. Vargusega tekitas kokku A.O. kahju 74546,60 krooni s.o. 4764,27 EUR. Sellega F.J pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt s.o. KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Indrek Hinnot süüdistatakse selles, et tema 18.04.2009. a öösel Tartus Kastani ja Võru tänava

ristmiku lähedal, grupis F.J-iga, kusjuures Indrek Hinno lõi korduvalt A.J. pea piirkonda ning seejärel F.J tõmbas A.J. pikali ja peksis korduvalt jalgadega vastu

pead, tekitades A.J. füüsilist valu. Peksmise käigus võttis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil kannatanult ära mobiiltelefoni №kia 6267 väärtusega 3000 krooni

koos väärtuseta SIM kaardiga, sularaha 400 krooni ning A.J. nimele väärtuseta - rahakoti,

isikutunnistuse, juhiloa, pangakaardi ja kliendikaardid, millega kokku tekitas A.J. varalise kahju summas 3400 krooni s.o. 217,29 EUR. Sellega Indrek Hinno pani toime vägivallaga ja grupi poolt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o. KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale F.J-ile karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust; KarS § 263 p 1, 2 järgi 3 aastat vangistust; KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust ja KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, lugedes

6 kergema karistuse kaetuks raskemaga. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17-18.06.2010

s.o. 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust, karistuse kandmise aega hakata arvestama alates 03.10.2010. a.

KarS § 200 lg 2 p-s 7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Indrek Hinnole karistuseks 3 aastat vangistust. Rakendades KarS § 73 sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Indrek Hinno ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et F.J ja Indrek Hinno on

sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse F.J süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, 3, § 200 lg 2 p 4, 7, § 121, § 199 lg 2 p 7,

8, 9 järgi ja Indrek Hinno KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele.

Ü.M. on tekitatud füüsilist kahju, tsiviilhagi on esitatud lõhutud jope ja prillide osas 1400 krooni s.o. 89,47 EUR.

T.V. on kuriteoga tekitatud füüsilist kahju, tsiviilhagi on esitatud 150 krooni s.o. 9,59 euro nõudes.

L.K. on esitanud tsiviilhagi 4370 krooni, s.o 279,29 eurot, millest 3690 krooni s.o. 235,83

eurot on röövitud esemete maksumus koos sularahaga ning ülejäänud summa dokumentide taastamise hind.

A.J. on esitanud tsiviilhagi 650 krooni, s.o 41,54 eurot, millest 400 krooni on röövitud sularaha ja 250 krooni isikutunnistuse taastamise maksumus.

A.O. on esitanud tsiviilhagi 75 850 krooni, s.o 4847,57 eurot (tl 22-24). Tsiviilhagi kogusumma arvutamisel on tehtud aritmeetiline viga. Liites kõigi varastatud esemete hinnad ja sularaha summa kokku, on selleks 74 546,60 krooni ehk 4764,40 eurot. Nii hagiavaldusest

kui ka tunnistajana ülekuulamise protokollist (tl 16-21) nähtub, et A.O. on tagasi saanud

kandekoti „Guess" väärtusega 1000 krooni, selles olnud 2 käekotti koguväärtusega 2000 krooni, pruuni kunstnahast koti väärtusega 400 krooni ja beeži rahakoti hinnaga 300 krooni,

s.o esemeid kokku 3700 krooni ehk 236,47 euro väärtuses. Seega on õigeks tsiviilhagi

summaks seni tagastamata esemete ja sularaha maksumus kokku 4527,93 eurot (4764,40- 236,47).

Süüdistatavad on hagid õigeks võtnud.

7 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagid kuuluvad rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

F.J ja Indrek Hinno poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5

tähenduses ning nad on selle tekitamises ka süüdi. Kohus on seisukohal, et esitatud

tsiviilhagid on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Anet Oltsmanni tsiviilhagi saab rahuldada esitatust väiksemas summas, kuna selles esineb arvutusviga, s.o 4527,93 eurot. F.J-ilt kuulub väljamõistmisele seega Ü.M. kasuks 89,47 eurot, L.K. kasuks 279,29 eurot, T.V. kasuks 9,59 eurot ja Anet Oltsmanni kasuks 4527,93 eurot.

Ühiselt kahju tekitanud F.J-ilt ja Indrek Hinnolt kuulub solidaarselt väljamõistmisele A.J. kasuks 41,54 eurot.

Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu

alusel. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. (VÕS § 65 lg 1, 2).

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Süüdistatavate kaitsjad esitasid taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks üldmenetluses asja ettevalmistamise eest 12 pooltundi, s.o 191,73 eurot ja kohtuistungil osalemise tasu 16 pooltunni eest summas 255,68 eurot, kokku 447,41 eurot, millele lisandub käibemaks 89,48 eurot.

Kohus leiab, et kaitsjate taotlused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Kohtuistungiks koos eelistungiga on kulunud aega ligi 6 tundi, s.o 12 ajapunkti, seega on istungil viibitud aja eest makstava tasu suuruseks 191,76 eurot.

Seega tuleb F.J kaitsjale advokaat Ahto Sirendile ja Indrek Hinno kaitsjale

vandeadvokaat Anu Pärtelile maksta „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktide 16 ja 18 kohaselt tasu (191,73+191,76=383,49, käibemaks 76,70) summas 460,19 eurot.

Lisaks riigi õigusabi kulule 460,19 eurot on F.J menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasud kokku 130,38 eurot (advokaat Rein Kiviloole 300 krooni, advokaat Ahto Sirendile 09.09.2009. a 840 krooni ja 21.02.2011.a 57,52 eurot).

Mõlema süüdistatava menetluskuludeks on veel kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulud 24,81 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme

8 kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 695,05 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Indrek Hinno töötasu on 300-350 eurot kuus. Menetluskulusid tuleb tal hüvitada kokku 1180,05 eurot. Arvestades tasumisele kuuluvate menetluskulude suurust, käib nende korraga hüvitamine Indrek Hinnole ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb talle anda võimalus tasuda neid KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik