4-11-2973/6 · 4-11-2973/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-2973

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2011 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-2973 (2316,11,008547) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

K.I kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 08.07.2011 otsusele nr 2316,11,008547 K.I karistamises LS § 7419

lg 2 ja LS § 741

lg 1 ettenähtud väärtegude

toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 7419

lg 2

alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, so 860 eurot. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Enel Reegat

Menetlusalune isik: K.I, xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Jätta K.I kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 08.07.2011 otsusele nr

2316,11,008547 K.I karistamises LS § 74 19

lg 2 ja LS § 741

lg 1

ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 7419 lg

2 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, so 860 eurot rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor

Oleg Lodeikini 08.07.2011 otsus nr 2316,11,008547 K.I karistamises LS § 7419 lg 2 ja LS § 741 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg

1 ja LS § 7419

lg 2 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, so 860 eurot muutmata.

Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 05.10.2011. Kassatsioonkaebuse esitamise soovist ettenähtud tähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 04.11.2011.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 08.07.2011 otsusega nr 2316,11,008547 karistati K.I LS § 74 19 lg 2 ja LS § 741 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 7419 lg 2 alusel rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, so 860 eurot selles, et menetlusalune isik 12.06.2011

kell 03.40 Tööstuse 95 maja juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit BMW 540 registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,61 +/- 0,05 mg, millega rikkus LE § 76 p 3 sätteid ja pani toime LS § 7419

lg 2 ettenähtud väärteo ning juhtis sõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, millega rikkus LS § 20 lg 1 sätteid ja pani toime LS § 741 lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et viibis 12.06.2011 koos sõpradega ööklubis Parlament ja nendega koos oli O.K , kes tuli kohale autoga BMW. Kõik olid tarvitanud alkoholi, kuid klubist lahkumisel selgus, et O.K on tugevas joobes, kuid O.K tahtis autoga koju sõita. Selgitati, et peale O.K i on juhtimiskogemus vaid kaebuse esitajal ning otsustati, et tema viib O.K i koju ja seejärel organiseeritakse teda taksoga koju. Keegi ei

osutanud tema seisundile ega takistanud tal rooli asumast. Tundis ennast hästi, sõitis rahulikult, kedagi ei takistanud ega seganud. Politsei pidas kinni. Elab koos ema ja noorema õega, pärast kooli lõpetamist oli ülalpeetav ning alles mõni kuu tagasi sai tööle, sissetulek on miinimumpalga lähedane, so 280 € kuus. Puudub võimalus tasuda 860 eurost trahvi. Esmase rikkumise eest on selline karistus liiga suur. Riigikohtu praktika kohaselt lähtutakse karistuse mõistmisel sanktsiooni keskmisest määrast, õiguskirjanduses on soovitatud lähtuda esimesest

kolmandikust. Määratud trahv on keskmisest suurem. Ei olnud enamohtlik liikleja, tema ja reisija olid turvavööga kinnitatud, sõidukiirust ei ületanud, nähtavus oli hea, liiklus rahulik ja

hõre. Tundis ennast hästi. Kaasliiklejate arv tänavatel oli minimaalne, oht neile samuti

minimaalne. Tema jaoks oli ootamatu, et indikaatorvahend näitas alkoholi sisaldust, on arvamusel, et on kerge joobe omapära ohvriks. Puudus tahtlus rikkuda kehtestatud korda, ei tajunud, et on joobes, seega ei olnud tegemist tahtliku teoga. Tunnistab rikkumist, kuid peab

vajalikuks välja tuua, et rikkumist soodustas sõiduki omaniku joove. Tegelikult päästis

kaebuse esitaja teda raskemast tagajärjest, sest kui omanik oleks ise roolis olnud, siis

järgnenuks juhile kriminaalvastatus, nüüd pääses kainenemisega politseijaoskonnas. Tahtis

kõrvaldada ohu teise isiku õigushüvedele. Saab aru, et oleks pidanud leidma kaine ja

juhtimisõigusega isiku. Seetõttu palutakse vähendada rahatrahvi suurust ja karistust kergendavaks asjaoluks lugeda puhtsüdamlikku kahetsust.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja lisas, et kahetseb toimepandut, enam seda ei kordu. Tahtis auto koju viia, muul viisil ära ei saanud, sest raha ei olnud. Kuskil ei olnud ööbida. Ei osanud arvata, et tuttav hakkab alkoholi tarvitama. Ise ei tarvitanud alkoholi kuigi palju, 3-4 kokteili. Klubis varastati ka telefon ära. Juhistaaži on 3-4 aastat, õpib alates 2008

aastast autokoolis. Tundis ennast normaalselt, arvas, et suudab sõiduki ära toimetada. Oma arvates oli juhtimisstiil kindel. Saab miinimumpalka, suudaks tasuda kuni 50 € kuus.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tegemist on enamohtliku väärteoga.

Menetlusalune isik asus juhtima mootorsõidukit teades, et oli eelnevalt alkoholi tarvitanud.

3 Oma sõnade kohaselt õpib menetlusalune isik autokoolis juba aastast 2008, kuid millegipärast

ei ole senini juhiluba väljastatud. Isik pidas oma seisundit normaalseks ja oma sõnade

kohaselt juhtis sõidukit kindlakäeliselt. Selline suhtumine näitab seda, kuidas isik otsuseid

vastu võtab. Kaebuse esitaja ei olnud sõidukis üksinda, seadis ohtu oma sõbra ja teised

liiklejad. Kohtuväline menetleja leiab, et vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja määras trahvi tasumise 6 kuu jooksul, ei ole vastu kui kohus määraks trahvi tasumise maksimaalse tähtajaga.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Samasugune vastutus on ette nähtud ka kaebuse läbivaatamise ajal kehtiva Liiklusseaduse § 224 lg 2, 3 p 1 sätete kohaselt.

Vastavalt LS § 741 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga

kuni 30 päeva. Samasugune vastutus on ette nähtud ka kaebuse läbivaatamise ajal kehtiva Liiklusseaduse § 201 lg 1 sätete kohaselt.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419

lg 2 ja § 741

lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 ja LS § 7419 lg 2 järgi rahatrahviga 215 trahviühiku ulatuses, so 860 eurot, kuivõrd menetlusalune isik pani toime kaks väärtegu ühe teoga. Seetõttu määratakse karistus raskemat karistust ette nägeva sätte järgi. Seega on karistus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra mõningal määral ületavas ulatuses. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu

liitri kohta alkoholisisaldus 0,61 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg

arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on

lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,56

mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on mõningal määral üle sätestatud rikkumise keskmise määra.

Esitatud kaebuses on taotletud karistuse vähendamist ja asutud seisukohale, et karistuse määr on kaebuse esitanud isikule liialt koormav, kuivõrd tegemist on esmase liiklusalase väärteoga ja kaebuse esitaja töötasu ei võimalda trahvi tasuda.

Kaebuse esitanud isikul tuvastati alkoholipiirmäära ületamine mitte vähem kui 0,56 mg/l,

seega lubatud piirmäära ületamine LS § 7419

lg 2 sätestatud keskmist määra ületavana.

Seetõttu tuleks ka süü suurust arvestades määrata põhikaristus ettenähtud sanktsiooni

keskmist määra ületavana ning kohtuväline menetleja on seda ka teinud. Väärteoasjast

nähtuvalt pani menetlusalune isik toime üheaegselt kaks ohtlikku liiklusalast väärtegu.

Seejuures asus kaebuse esitaja juhtima mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Väärteoasjas leiduvate andmete põhjal ei ole kaebuse esitanud isikule ühegi kategooria juhiluba väljastatud. Sellest saab teha järelduse, et isik asus juhtima sõidukit, kuigi tal puudub juhi ettevalmistus. Seega ei ole ta omandanud juhile kohustuslikku liiklusteooriat ega ole saanud kvalifitseeritud sõiduõpetaja käe all piisavat sõidupraktikat. Seetõttu ei ole ta läbinud ka vastavaid eksameid, mis kinnitaks tal piisavate liiklusalaste teadmiste olemasolu ja sõiduki juhtimisoskust. Kohus leiab, et sellise isikuna võõra mootorsõiduki juhtima asumine

on oma olemuselt äärmiselt ohtlik sõidukit juhtinud isiku enese elule ja tervisele, kõigile

4 teistele liiklejatele, sõiduki omaniku varale ja isikule, keda kaebuse esitaja sõidukis sõidutas.

Kohtu arvates on juba LS § 741

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine ohtlik ja sellise

väärteo toimepanija süü suur. Samas nähtub väärteoasjast, et kaebuse esitanud isik, kellel puudub igasugune seadusest tulenev õigus mootorsõidukit juhtida, oli veel ka juhile keelatud

seisundis. Selline asjaolu, so samaaegselt veel LS § 7419

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemine muudab isiku käitumise liikluses kordades ohtlikumaks. Kuigi kaebuse esitaja leidis, et ta ei olnud ohtlik liikluses, sest väärteo toimepanemise kellaaeg oli hiline ja liiklus hõre ning reisija ja tema ise olid turvavööga kinnitatud, leiab kohus, et kaebuse esitanud isik ei ole senini aru saanud oma süü suurusest. Kohus leiab, et isikute turvalisust liikluses ei taga

sõidukis mitte turvavöö, hiline kellaaeg ja hõre liiklus, vaid sõiduki juht, tema liiklusalane kogemus ja juhi seisund. Kohtu arvates ei hoia sõidukit teel ega peata sõidukit ootamatu ohu

tekkimise korral turvavöö või liiklustihedus ja hiline aeg, vaid juht, kes peab oma terviseseisundist ja juhtimiskogemusest tulenevalt olema võimeline sõiduki liikumist suunama

ja mistahes takistuse ilmnemisel sõiduki peatama. Vastavalt liiklusseadusele on iga liikleja

kohustatud olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekkimist ning

sõiduki juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab

sõidukit juhtida. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt oli kaebuse esitanud isik teadlik alkoholi

tarvitamisest ja lähtus sellest, et sõiduki omanik on rohkem joonud ja seetõttu liikluses ohtlikum. Kohus ei saa sellisesse põhjendusse suhtuda tõsiselt. Kohus peab süü suuruse juures eriti oluliseks seda, et kaebuse esitaja juhtis sõidukit juhile keelatud seisundis ja võttis peale ka kaasreisija, omamata ise juhi ettevalmistust. Sellega seadis ta ohtu mitte ainult ennast, vaid ka kõrvalised isikud, kellele ta transporditeenust osutama läks ja sisuliselt keda ta teadlikult ohtu seadma läks. Just taoline vastutustunde puudumine on kohtu arvates oluline asjaolu, mis

õigustab põhikaristuse määramise oluliselt üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Väärteoasjas leiduvast karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on kaebuse esitanud isikut

karistatud ka AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Sellest saab järeldada, et kaebuse esitajale ei ole alkoholi tarvitamine esmakordne ja alkoholi mõju temale võõras ega ootamatu. Seega teadis kaebuse esitaja täpselt missuguses seisundis ta mootorsõidukit juhtima asub. Kohus leiab, et kaebuse esitaja tegi kõik endast oleneva, et väärteod toime panna ning kuivõrd kaebuse esitajale on väärtegude toimepanemise eest määratavate karistuste osas juba

suhteliselt rikkalik kogemus olemas, siis ei saanud kaebuse esitajale olla ka üllatuseks, et

järjekordsele väärteole võib järgneda järjekordne karistus, mis võib põhjustada tema senise rahalise olukorra halvenemist.

Kohtuistungil väitis kaebuse esitaja, et ta on suuteline tasuma vaid kuni 50 € kuus trahvi, väites samas, et ta saab varsti raha ja tasub ära ka eelmised maksmata trahvid. Sellisest väitest võiks teha järelduse, et kaebuse esitaja taotleb üheaegselt nii trahvi vähendamist kui ka trahvi tasumise määramist ositi. Samas on viitega majanduslikule olukorrale kohtuväline menetleja juba määranud trahvi tasumise ositi 6 kuu jooksul. Seejuures ei ole peale menetlusaluse isiku

väidete esitatud kogu kohtuvälise menetluse ega kaebemenetluse vältel ühtegi tööandja tõendit kaebuse esitanud isiku sissetuleku suuruse kohta. Seega ei saa teha kohus ka mingeid järeldusi selle kohta, kas on piisavalt mõjuv põhjus trahvi tasumise määramiseks ositi. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada KarS § 66 lg 2, 3 sätteid, kuivõrd selleks ei ole esitatud ühtegi tõendit.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming Kohtunik