2-24-11902/20 · 2-24-11902/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Mõistlik Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2025, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-24-11902 Tsiviilasi A. S. (S.) hagi K. T. vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. S. (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Hageja seaduslik esindaja: A. S. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu (e-post: XXX) Kostja: K. T. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Kostja lepinguline esindaja: T. M. (e-post: XXX) Istungi toimumise aeg ja koht 14.01.2025 Tallinnas Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus A. S. hagis K. T. vastu elatise väljamõistmiseks ja kinnitada poolte kompromiss järgmiselt: 1.1. Muuta 02.09.2022. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-XX-XXX kinnitatud suhtluskorda A. S. osas ja määrata A. S. ja K. T. uus suhtluskord järgmiselt: 1.1.1. laps viibib koos emaga üle nädala nädalavahetused reedest pühapäevani (2 ööpäeva). Esimest korda alates 24.01.2025–26.01.2025; 1.1.2. lisaks viibib laps koos emaga jgal aastal jõuluvaheaja (II vaheaeg, algab detsembris, 14 päeva) esimese nädala (7 ööpäeva) ja paaritutel aastatel I vaheaja (tavapäraselt oktoobris 7 päeva) ja IV vaheaja (tavapäraselt aprillis 7 päeva). Paaris aastatel veedab laps koos emaga lisaks jõuluvaheaja esimesele poolele III koolivaheaja (tavapäraselt veebruaris 7 päeva); 1.1.3. suvisel koolivaheajal veedab laps koos emaga juulis ja augustis neli nädalat, see tähendab kõik samad nädalad juulis ja augustis, mil 02.09.2022. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-XX-XXX kinnitatud suhtluskorra alusel viibivad emaga S. S. ja S.S.;

1.1.4. sõltumata sellest, kelle juures peaks laps olema kokku lepitud suhtluskorra kohaselt, veedab ta alati emadepäeva koos emaga ja isadepäeva koos isaga; 1.1.5. lapse vanemad ei takista lapse suhtlemist teise vanemaga ning toetavad lapse õigust säilitada regulaarne kontakt mõlema vanemaga. Kui lapsed viibivad ema juures, tagab ema lapsele kõik eluks, hariduseks ja arenguks vajalikud tingimused, sealhulgas toidu, hoolduse ja turvalise keskkonna; 1.1.6. vanemad käituvad laste ees teineteisega lugupidavalt ega halvusta teist vanemat laste ees ka ajal, mil lapsed viibivad vaid ühe vanemaga. Vanemad hoiduvad tegevusest, mis kahjustab laste suhet teise vanemaga või mis raskendab laste kasvatamist. 1.2. Kostja K. T. tasub igakuist elatist hageja A. S. kasuks alates käesoleva kompromissi kinnitamisest kohtumäärusega kuni hageja täisealiseks saamiseni XXX kindlas summas, 160.00 eurot kalendrikuus lapse seadusliku esindaja A. S. poolt e-kirja teel teatatud arvelduskontole. 1.3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtumäärus ei ole kaevatav.

Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on A. S. hagi K. T. vastu elatise väljamõistmiseks.

17.01.2025 esitasid pooled kohtule hageja ja kostja lepinguliste esindajate poolt allkirjastatud kompromissilepingu. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada ning kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled paluvad menetluskulud jätta poolte endi kanda ning loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad poole menetluse lõpetada kompromissiga, mille kohus kinnitab määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommete või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita ning see kuulub rahuldamisele TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 alusel. TsMS § 661 lg 4 kohaselt kohus menetlusosaliste kokkuleppel välistab määruskaebuse esitamise õiguse.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

2(2)