2-24-16575/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Kohtujurist Diana Endoja Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-16575 Tsiviilasi Xi (X) hagi Yi (Y) vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (isikukood XXX, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja C (isikukood XXX, elukoht xxx, epost: xxx) Hageja lepinguline esindaja Monika Sulg (e-post: xxx) Kostja Y (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post: xxx) Kostja lepinguline esindaja Aleksei Motuzov (e-post: xxx) RESOLUTSIOON 1. Kinnitada Xi ja Yi, koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Y tasub Xile ülalpidamiseks igakuist elatist summas 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3 % Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50 % lapsetoetusest)) alates 31.10.2024 kuni Xi täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx). 1.2. Punktis 1.1. nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.3. Määrata kindlaks igakuise elatise tasumise kord, mille kohaselt on Y kohustatud punktis 1.1. nimetatud elatise maksma iga kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks Cu (C) arveldusarvele nr XXXXXXXX, selgitusega „Xi elatis“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse. 1.4. Kompromissi täitmisel võetakse arvesse Yi poolt Xile tsiviilasja menetluse ajal tasutud elatisega. X kinnitab, et Yi elatisekohustused on 2025. aasta jaanuarikuu seisuga täidetud. 1.5. C kohustub tasuma Xi ühe huviringi eestinglise keele õpingud. 1.6. Y tasub Xi ühe huviringi eestjalgpalli treeningud. 1.7. Mõlemad vanemad kohustuvad tasuma punktides 1.5. ja 1.6. nimetatud huviringide kulud võrdses ulatuses. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-16575. 3. Määrus toimetada pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled on välistanud määruskaebuse esitamise õiguse. MENETLUSE KÄIK 1

1. Harju Maakohtu menetluses on Xi hagi Yi vastu elatise nõudes. 2. 20.01.2025 esitasid X ja Y kohtule kompromisslepingu. Pooled sõlmisid kompromisslepingu alljärgnevalt: 1. Y tasub Xile ülalpidamiseks igakuist elatist summas 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3 % Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50 % lapsetoetusest)) alates 31.10.2024 kuni Xi täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx). 2. Punktis 1 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 3. Määrata kindlaks igakuise elatise tasumise kord, mille kohaselt on Y kohustatud punktis 1 nimetatud elatise maksma iga kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks C arveldusarvele nr XXXXXXXX, selgitusega „X elatis“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest elatist makstakse. 4. Kompromissi täitmisel võetakse arvesse Yi poolt Xile tsiviilasja menetluse ajal tasutud elatisega. Hageja kinnitab, et kostja elatisekohustused on 2025. aasta jaanuarikuu seisuga täidetud. 5. Pooled lepivad kokku, et C kohustub tasuma ühe lapse huviringi eest, inglise keele õpingud. 6. Pooled lepivad kokku, et Y tasub lapse ühe huviringi eest, jalgpalli treeningud. 7. Pooled lepivad kokku, et mõlemad pooled kohustuvad tasuma punktides 5 ja 6 nimetatud huviringide kulud võrdses ulatuses. Pooled soovivad saavutada õigusrahu ning sõlmivad käesoleva kompromissi ja paluvad menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Pooled ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtuistungi pidamist ja paluvad kompromissi kinnitamise otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3). Pooled on välistanud määruskaebuse esitamise õiguse (TsMS § 661 lg 4). MÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõike 3 esimesele lausele ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 5. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. 6. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on 2

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 7. Kui Y vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). 8. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. X ja Y leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 9. TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on välistanud määruskaebuse esitamise õiguse. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 3