2-24-114850/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-114850

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi B. Z. vastu võlgnevuse ja viivise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja: S.R.

Kostja: B. Z. (isikukood XXX)

Hagihind

4959,43 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista B. Z.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 09.06.2023.a Coop Finants AS-

ga sõlmitud väikelaenulepingust nr L524161 tulenev põhivõlgnevus 3454,18 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt (3454,18 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 29.12.2023.a kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi B. Z. vastu 09.06.2023.a Coop

Finants AS-iga sõlmitud väikelaenulepingust nr L524161 tuleneva intressi nõude

231,75 euro, haldustasu nõude 6 euro ja viivise nõude 341,67 euro väljamõistmiseks.

4. Jätta menetluskulud 79% ulatuses kostja B. Z. kanda ja 21% ulatuses hageja Aktiva

Finance Group OÜ kanda (TsMS § 163 lg 1).

5. Välja mõista B. Z.lt menetluskulu summas 553 eurot, s.o tasutud riigilõiv 442,40 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulud 15,80 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu

94,80 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

6. Välja mõista B. Z.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (553 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).

8. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.

Edasikaebamise kord

1 (3)

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab

vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja

riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 442 lg 8 neljanda lause kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse

nõude rahuldamata jätmist põhjendama.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus on

palunud 27.06.2024.a kohtumääruse punktis 3 hagejal esitada detailsed andmed ning neid

kinnitavad tõendid selle kohta (sh kostja konto väljavõte, korrektne maksehäireregistri väljavõte), et

laenuandja on enne lepingu sõlmimist järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 140-142).

Hageja sellekohaseid andmeid esitanud ei ole. Hageja on vastuseks nimetatud määrusele esitanud

üksnes nõude ümberarvestuse (dtl 145-146).

Hageja on hagiavalduses toonud välja asjaolud, kuidas toimus kostja krediidivõime hindamine

lepingu sõlmimisel (dtl 89). Hageja selgitusest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu

võimaldamise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Kohus selgitab, et krediidiandja lähtus peamiselt laenutaotleja esitatud ankeedist, mida ei saa lugeda

piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 403⁴ lg 1

punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on

kohustus koguda ja hinnata teavet.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403⁴ lg 2 viimane lause

2 (3)

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 punktidega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et

krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja väljaminekute,

majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks

muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus

tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel

kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

Eelpooltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 09.06.2023.a Coop Finants AS-

iga sõlmitud väikelaenulepingu nr L524161 alusel võlgnevus 3454,18 eurot (laenusumma 4000 –

tagasimaksed kogusummas 545,82) ning viivis VÕS § 113 lg 1 kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

3 (3)