3-25-120/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Kohtunik

Tallinna Halduskohus

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-120

Haldusasi

Menetlusosalised ja

nende esindajad

X kaebus nõuetega keelata Järva vallavalitsusel korralduse

„Sundvalduse seadmine Järva valla kasuks (Kooli tee ja

Puiatu tee)“ andmine, alternatiivselt tühistada Järva

vallavalitsuse korraldus „Sundvalduse seadmine Järva valla

kasuks (Kooli tee ja Puiatu tee)“

Kaebaja - X, esindaja Kenneth Rivis

Eeldatav vastustaja - Järva vald, esindaja Toomas Tammik

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

Asjaolud

1. X esitas 16.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega keelata Järva vallavalitsusel

korralduse „Sundvalduse seadmine Järva valla kasuks (Kooli tee ja Puiatu tee)“ andmine,

alternatiivselt tühistada Järva vallavalitsuse korraldus „Sundvalduse seadmine Järva valla kasuks

(Kooli tee ja Puiatu tee)“. Samas esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse nõudega keelata

viivitamatult esialgse õiguskaitse korras Järva vallavalitsuse korralduse „Sundvalduse seadmine

Järva valla kasuks (Kooli tee ja Puiatu tee)“ andmine kuni käesolevas kohtuasjas tehtud

kohtulahendi jõustumiseni.

2. Järva vald esitas 17.01.2025 seisukohad esialgse õiguskaitse taotlusele ning palus jätta taotluse

rahuldamata.

Kaebaja ei ole esitanud vastustajale omapoolset seisukohta sundvalduse seadmise tingimuste ega

ka teede võõrandamise osas. Vastutaja muutis (tehti ettepanek maksta sundvalduse tasu, eelnev

ettepanek oli seada sundvaldus tasuta) kaebajale esitatud Järva Vallavalitsuse korralduse eelnõu

„Sundvalduse seadmine Järva valla kasuks (Kooli tee ja Puiatu tee) võrreldes 17.09.2024 valitsuse

istungil arutatuga. Vastustaja saatis 18.12.2024 kaebajale muudetud sundvalduse seadmise eelnõu

uuesti arvamuse avaldamiseks tähtajaga 19.01.2025. Vastustaja ei nõustu kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluses toodud väidetega, et juhul kui vastustaja annab korralduse määrata

sundvaldus, siis võtab see kaebajalt võimaluse takistada tema maal oleva tee rikkumist ning seeläbi

(kuna vald on korduvalt teehooldusest keeldunud) ei pruugi kaebaja pääseda oma koduni, kuna

kaebaja sõiduauto ei läbi tema maal olevat teed. Vastustaja on täitnud alates sellest hetkest, kui

1

teed määrati lepingu alusel avalikku kasutusse teeomaniku õigusi ja kohustusi ning täidab neid

igapäevaselt senini. Vastustaja on hooldanud ja hooldab teid vastavalt kehtivale Järva valla

teehoiukavale ning selleks läbi viidud hanke tingimustele. Teede hooldamine planeeritakse

kohalikele teedele ilmastikust ja teede kasutamise koormusest sõltuvalt. Vastustaja on senini viinud

läbi teehooldustöid vastavalt teehoiukavale ja selle alusel läbi viidud hanke tingimustele.

Vastustaja ei ole kordagi keeldunud antud teedele ettenähtud hooldusest, isegi siis, kui kaebaja

parkis avalikult kasutatavale teele ette oma sõiduki, teostas vastustaja teehooldustöid.

Kohtu põhjendused

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi kaebus tagastatakse, kui kaebajal

puudub ilmselgelt kaebeõigus.

4. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et Järva Vallavallavalitsus ei ole allkirjastanud korraldust

„Sundvalduse seadmine Järva valla kasuks (Kooli tee ja Puiatu tee)“ ning korraldus on eelnõu

staadiumis. Järva valla vastusest nähtuvalt anti kaebajale tähtaeg 19.01.2025 eelnõule seisukohtade

esitamiseks.

5. HKMS § 45 lg 1 järgi võib keelamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 3) esitada üksnes juhul, kui on

põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning

õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega eeldab

keelamiskaebuse esitamine, et kaebaja õiguste rikkumist poleks hiljem kohase kaebusega (nt

haldusakti tühistamiseks) võimalik ära hoida või kõrvaldada ega heastada või hilisem õiguste kaitse

oleks ebamõistlikult keeruline või koormav (nt Riigikohtu 24.11.2017 määrus nr 3-17-1398, p 12;

19.06.2012 otsus nr 3-3-1-84-11, p 22). Halduskohus kontrollib üldjuhul halduse tegevuse

õiguspärasust tagantjärele ega sekku kaaluka vajaduseta ennetavalt haldusorgani tegevusse.

6. Praeguses menetlusstaadiumis puudub kindlus, et vaadeldav eelnõu kehtestatakse sellisel kujul.

Vastava haldusakti väljaandmisel on kaebajal võimalik seda eraldiseisvalt vaidlustada, sh esitada

vajadusel esialgse õiguskaitse taotluse, mis tagab kaebaja õiguste piisava kaitse. Seega puudub

kaebajal kaebeõigus keelamiskaebuse esitamiseks. Kohus ei saa menetleda ka kaebaja alternatiivset

tühistamisnõuet, kuivõrd tühistada saab haldusakti, mida ei ole praeguseks ajaks veel välja antud.

Kaebaja pöördus kohtusse ennatlikult.

7. Kuivõrd kaebajal puudub kaebeõigus keelamis- ning tühistamiskaebuse esitamiseks, tagastab

kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbivaatamatult. Eelneva tõttu jätab kohus rahuldamata

ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.

8. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

2