1-25-173/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

1-25-173

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2025, Haapsalu kohtumaja Kärdlas

Kriminaalasja number

1-25-173 (23239050027)

Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla-Allika

Kriminaalasi

Andrus Küttim süüdistuses KarS § 188 lg 1, KarS § 418

lg 1, KarS § 418-1 lg 1, KarS § 184 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Indrek Kalda

Süüdistatav

Andrus Küttim

Isikukood või sünniaeg:

37612050323

Elukoht, kontaktandmed:

XXX

Karistatus:

kriminaalkorras

karistamata

Tõkend: puudub, kahtlustatavana

kinni peetud 28-29.8.2023

Kaitsja

Vandeadvokaat Y.F, kokkuleppel

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249,

§ 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Andrus Küttim:

1.1 KarS § 188 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust;

1.2 KarS § 184 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust;

1.3 KarS § 418 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust;

1.4 KarS § 418-1 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

2. Kars § 63 lg 2, § 64 lg 1 järgi, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõista

Andrus Küttimile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Andrus Küttimi karistusaja hulka kahtlustatavana

kinnipidamise korras eelvangistuses viibitud aeg 28-29.8.2023 ehk 2 (kaks)

päeva ning ärakandmata on vangistus 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 28

(kakskümmend kaheksa) päeva.

4. KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta Andrus Küttimile mõistetud ärakandmata 3 aasta 5

kuu 28 päevane vangistus tingimisi kohaldamata ning määrata, et vangistust ei

1-25-173

pöörata täitmisele kui ta 4 (nelja) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut

kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p 1-6

sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2-1 ja p 5 alusel määratud

kohustusi:

4.1. elab oma alalises elukohas - XXX;

4.2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

4.3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

4.5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

4.6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4.7. ei oma ega tarvita narkootilisi ja psühhotroopseid aineid,

4.8. pöördub tema poolt valitud psühhiaatri vastuvõtule sõltuvusravi vajaduse

hindamiseks ning ravivajaduse ilmnemisel läbib ravikuuri.

5. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 20. jaanuar 2025.

Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

6. Kui Andrus Küttim katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo,

võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid

kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta

võrra või pöörata karistuse täitmisele.

7. Välja mõista Andrus Küttimilt riigi tuludesse menetluskulud 4 827 eurot

(sealhulgas sundraha, s.o 2215 eurot). Ajatada välja mõistetud menetluskulude

tasumise tähtaeg 12 kuu peale – määrata Andrus Küttimile menetluskulude

tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes

iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 402,25 eurot. Kulud tasuda Maksu- ja

Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr

EE522200221013264447 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor

Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925700001482.

Maksekorralduse selgitusse lisada: kriminaalasja number, menetluskulud, isiku nimi.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. KarS § 191, § 421 ja § 83 lg 2,4 alusel konfiskeerida ekspertiisidest (akt nr 23E-

AN1260 ja akt nr 23E-TB0077 10.11.2023) järele jäänud EKEI-s asuvad

narkootilised ained ja püssirohi ning süüdistuses märgitud Kärdla

politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuvad tulirelvad, nende osad ja

laskemoon (relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktid nr 4.3-4/756-1, 4.3-

4/278-1lisaga): kuivanud taime juured ja varretükid (pakend nr 2), vintrelv numbriga

XXX, pappkarbis 142 padrunikesta, klaaspurgis olevad 23 kuuli ja 9 haavlit, plastikust

topsis 2 süütekapslit, metallpurgis olevad 3927 sütikut (pakend nr 8), 47 padrunit, 6

kuuli, 3 automaadi salve (pakend nr 9), relvakotiga vintpüss päästikul numbriga XXX

relval markeering XXX ja 38 padrunit karbis (pakend nr 10), 34 padrunit (pakend nr 11),

110 padrunit (pakend nr 12), erinevad laskemoona osad ja laskemoona käitlemise ja

laadimise vahendid ja tarvikud - 55 padrunikesta, kaks karpi milles kokku 800 sütikut,

1-25-173

puidust karp ja kahes pappkarbis plastist, papist ja vildist tropid, kolm metallpurki ja

tekstiilist kott milles on erinevate mõõtmetega kuulid ja haavlid (pakend nr 13), 30

padrunit (pakend nr 14), 22 kuuli koos karbiga (pakend nr 15), kaheks vaakumkotis olev

roheline taimne puru (pakend nr 16), 3 padrunit (pakend nr 17), 30 kuuli (pakend nr 18),

19 padrunit (pakend nr 19), 2 padrunit ja padrunilint koos 50 padruniga (pakend nr 20),

minigripp kott haavlitega ja üks jahirelva padrun (pakend nr 21), plasttops 5 seemnega

(pakend nr 22), kinnine kollast värvi pakend, millel kirje 42 FastBuds, ORIGINAL

AUTOFLOWERING FEMINIZED SEEDS (pakend nr 23), kaks musta seemnepakendit,

milles üks pakend tühi, teises üks seeme (pakend nr 24), 2 seemnepakk, milles ühes

pakendis 5 seemet (pakend nr 25), 5 punast värvi seemnepakki, milles kokku 19 seemet

(pakend nr 26), klaasist piip, milles ka aine jääle (pakend nr 27), purustaja, koos taimse

puru ja sentidega (pakend nr 33), minigripp kott valge pulbri jääkidega (pakend nr 34),

plastiktops rohelise taimse puru jääkidega (pakend nr 35), plastiktops must tõrvataoline

aine ja pruunika puruga (pakend nr 37), 2 minigripp kotti valge pulbri jääkidega (pakend

nr 39), 3 padrunit (pakend nr 41), padrunisalv (pakend nr 43), 10 padrunit (pakend nr

33), 196 padrunit (pakend nr 45), 4 padrunit (pakend nr 46), vintpüss AK-47 number

XXX (pakend nr 47), vintpüss Mosin 1891/1930 number XXX (pakend nr 48), 96

padrunit (pakend nr 49), 4 padrunit (pakend nr 50), 28 padrunit (pakend nr 51), 27

padrunit (pakend nr 53), 47 padrunit (pakend nr 54). Püssirohi jätta EKEI-le relvakogu

täiendamiseks. Konfiskeeritud vara valitsejaks riigi nimel on riigivaraseaduse § 7 lg 5 p

2 alusel Siseministeerium ning volitatud asutusena Politsei- ja Piirivalveamet.

9. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada asitõendiks olevad

ja Kärdla politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuvad järgmised esemed:

läbipaistvast plastikust topsid ja tühi klaasist purk (pakend nr 3), klaaspurk (pakend nr

5), klaasist purk (pakend nr 28), klaasist purk (pakend nr 29), klaasist purk (pakend nr

30), klaasist purk (pakend nr 31), klaasist purk (pakend nr 32), plastikpurk (pakend nr

36), lamp (pakend nr 40).

10. Kohtuotsus edastada kohtumenetluse pooltele.

11. Jõustunud

kohtuotsus

saata

süüdimõistetu

elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale, PPA-le ja EKEI-le.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS

§ 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus.

Andrus Küttimit süüdistatakse selles, et tema, kasvatas eeluurimisega tuvastamata ajast

alates kuni 28.08.2023 XXX kinnistul 3 kanepitaime ja XXX saunaruumis ühte kanepitaime.

Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille

tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana,

vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määrusega nr 73

kinnitatud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil

käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirjad“ I nimekirja ning selle käitlemine on vastavalt narkootiliste

ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 keelatud, v.a

meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud

1-25-173

kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

(NPALS) § 3 lg 2 kohaselt on unimaguna ja kanepi kasvatamine narkootilise aine

valmistamise eesmärgil keelatud.

Sellise tegevusega pani ta toime kanepi ebaseadusliku kasvatamise, mis on kuriteona

kvalifitseeritav KarS § 188 lg 1 järgi.

Peale selle tema, omamata narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise luba, valdas ja

hoidis ebaseaduslikult kohtueelse menetlusega tuvastamata ajast kuni 28.08.2023, mil need

läbiotsimise käigus ära võeti, oma elukohas XXX kinnistul ja XXX suures koguses

narkootilisi aineid :

291,6 g kanepilehtede ja kanepi taimevarretükkide segu, mille tetrahüdrokannabinooli (THC)

sisaldus on 1,0%;

26,50 g kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 9,7%;

31,66 g kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 11%;

23,41 g kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 11%;

36,03 g kanepiõisikud, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 10%;

123,1 g kanepitaim, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 11%;

68,53 g p kanepi taimeosadest valmistatud taimne mass, mis sisaldab 13%

tetrahüdrokannabinooli (THC);

6,95 g kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 11%;

0,97 g kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 13%;

10,97 g kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 12%;

2,74 g kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 18%;

2,04 g kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 13%;

12,81 g kanepilehti, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 0,72%;

2,80 g peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on

17%;

5,61 g delta-9-tetrahüdrokannabinooli;

0,33 g amfetamiini, mille protsentuaalset sisaldust ja puhta aine kogust aines ei määratud, sest

aine mass ei ületa amfetamiini suure koguse piirmäära;

Kokku hoidis Andrus Küttim XXX kinnistul ja XXX, narkootilisi aineid koguses, millest

piisab narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele.

Narkootilised ained kanep ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid,

tinktuurid jne), mille THC sisaldus ületab 0,3%, kuuluvad vastavalt Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3’1 lg 1 ja sotsiaalministri

18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja;

delta-9-tetrahüdrokannabinool kuulub III nimekirja.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude

ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

NPALS § 3’1 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele isikule joobe tekitamiseks

piisav kogus on 7,5 grammi kanepit.

Sellise tegevusega pani Andrus Küttim toime narkootilise aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 184 lg 1 järgi.

Peale selle tema isikuna, kellel puudus tulirelva omandamiseks ja hoidmiseks nõutav eriluba,

omandas eeluurimisega tuvastamata ajal ja kohas tulirelvi ja laskemoona:

tulirelvade hulka kuuluv 7,62x54R kaliibriline vintpüss SKY number XXX.

1-25-173

laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 7,62x54R kaliibriline vintpüss Mosin 1891/1930

number XXX.

57 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat7,62x39 mm kaliibrilist

kesktulepadrunit,

40 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist kesktulepadrunit,

37 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist kesktulepadrunit.

120 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist

esktulepadrunit,

36 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist

kesktulepadrunit,

1 laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x54R kaliibriline kesktulepadrun,

2 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat .30-06 Sprg kaliibrilist

kesktulepadrunit,

1 laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 9,3x53R kaliibriline kesktulepadrun,

1 laskekõlblik laskemoona hulka kuuluv 7,92x57 mm kaliibriline kesktulepadrun,

7 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist kesktulepadrunit,

millest kaks padrunit on trasseeriva kuuliga;

1 laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x39 mm kaliibriline kesktulepadrun,

1 laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 12 kaliibriline kesktulepadrun,

3 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist

kesktulepadrunit,

13 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist kesktulepadrunit,

114 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist

kesktulepadrunit, millest kaheksa padrunit on trasseeriva kuuliga.

3 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 16 kaliibrilist kesktulepadrunit,

1 laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 7,62x54R kaliibriline kesktulepadrun,

32 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x54R kaliibrilist kesktulepadrunit,

millest kuueteistkümnel padrunil on trasseeriv kuul.

31 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 16 kaliibrilist kesktulepadrunit,

1 laskekõlblik tulirelva laskemoona hulka kuuluv 16 kaliibriline kesktulepadrun,

4 laskekõlblikku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist

kesktulepadrunit,

502,27 g kasutuskõlblikku musta püssirohtu,

3586,78 g kasutuskõlblikku suitsuta püssirohtu.

Andrus Küttim hoidis nimetatud tulirelvi ja laskemoona XXX ja XXX kinnistul eluhoones,

kuni 28.08.2023 politseitöötajad need läbiotsimise käigus ära võtsid.

Oma tahtliku tegevusega rikkus Andrus Küttim relvaseaduse § 32 lg 1 sätteid, mille kohaselt

piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks on vajalik soetamisluba;

Relvaseaduse § 32 lg 2 sätteid, mille kohaselt annab soetamisluba selle omajale õiguse loal

märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja

edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks;

Relvaseaduse § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale

õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks Relvaseaduse seaduse ning

selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras;

Relvaseaduse § 45 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on

relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks,

ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena;

Relvaseaduse 46 lg 5 p 6, sätteid, mille kohaselt kuulub püssirohi laskemoona hulka ning

mille kohaselt võib püssirohtu omada isik, kellel on relvaluba.

Sellise tegevusega pani Andrus Küttim toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku

käitlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 418 lg 1 järgi.

1-25-173

Peale selle tema isikuna, kellel puudus tsiviilkäibes keelatud tulirelva omandamiseks ja

hoidmiseks nõutav eriluba, omandas eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas:

laskekõlbliku tulirelvade hulka kuuluva 7,62x39 mm kaliibrilise automaattuld võimaldav

vintpüss AK-47 number XXX, mis on relvaseaduse § 20 lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes

keelatud relv mille kohaselt on tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv, millest ühekordsel

päästikule vajutamisel saab sooritada valangu;

laskekõlbliku tulirelvade hulka kuuluv sileraudsest püssist IžK number XXX

käsitöönduslikult ümber ehitatud 7,62x39 mm kaliibriline vintpüssi, mis on relvaseaduse § 20

lg 2 p 6 kohaselt tsiviilkäibes keelatud tulirelv, kuna nimetatud relval puuduvad relvaseaduse

§ 20 lg 1 p 6 alusel nõutavad valmistaja markeeringud, mistõttu on RelvS § 20 lg 1 p 6 alusel

tegemist tsiviilkäibes keelatud tulirelvadega. Valmistaja markeeringu all mõeldakse

markeeringut, mis on märgistatud relvavalmistaja poolt, kellel on seaduse alusel lubatud

valmistada tulirelva. Andrus Küttimil sellist luba ei ole. Sellest tulenevalt puuduv nimetatud

relval nõuetekohased valmistaja markeeringud;

kaks kasutuskõlblikku tulirelva osade hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilise AK-47 tüüpi

vintpüssi padrunisalve;

üks kasutuskõlblik tulirelva osade hulka kuuluv 7,62x39 mm kaliibrilise AK-47 tüüpi

vintpüssi padrunisalv;

1 laskekõlbliku tulirelva laskemoona hulka kuuluvat soomustläbistava süütekuuliga 7,62x54R

kaliibrilise kesktulepadruni, mis relvaseaduse § 20 lg 4 p 2 kohaselt tsiviilkäibes keelatud

laskemoon soomustläbistav laskemoon s.o. tulirelva padrun, mille kuulil on soomustläbistav

kõvasüdamik.

Andrus Küttim hoidis nimetatud tulirelvi, tulirelva osasid ja laskemoona XXX ja XXX

kinnistul eluhoones, kuni 28.08.2023 politseitöötajad need läbiotsimise käigus ära võtsid.

Oma tahtliku tegevusega rikkus Andrus Küttim relvaseaduse § 45 lg 1 sätteid, mille kohaselt

relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või

laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks

teenusena, relvaseaduse § 20 lg 1 p 5 sätteid, mille kohaselt on tsiviilkäibes keelatud relv

automaatrelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu;

Relvaseaduse § 20 lg 1 p 6 sätteid, mille kohaselt on tsiviilkäibes keelatud relv tulirelv, millel

puudub valmistaja markeering;

Relvaseaduse § 20 lg 4 p 2 sätteid, mille kohaselt on tsiviilkäibes keelatud laskemoon

soomustläbistav laskemoon- tulirelva padrun, mille kuulil on soomustläbistav kõvasüdamik.

Sellise tegevusega pani Andrus Küttim toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise

osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS §

4181 lg 1 järgi.

Kohtus nõudis prokurör Andrus Küttimi süüdi tunnistamist: KarS § 188 lg 1 järgi ja

karistuseks vangistust kümme kuud, KarS § 184 lg 1 järgi vangistust kolm aastat, KarS § 418

lg 1 järgi vangistust üks aasta, KarS § 4181 lg 1 järgi vangistust kaks aastat. Kars § 63 lg 2, §

64 lg 1 järgi mõista liitkaristus, suurendades raskeimat üksikkaristust ning kandmisele kuulub

vangistus kolm aastat ja kuus kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka

kahtlustatavana kinnipidamise korras eelvangistuses viibitud aeg 28-29.08.2023 ehk kaks

päeva ning kandmisele kuulub vangistus kolm aastat 5 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 lg 1,3

alusel jätta mõistetav vangistus süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata ning vangistust ei

pöörata täitmisele kui ta nelja aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja

täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Käitumiskontrolli

ajal on süüdistatav kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 ettenähtud kontrollnõudeid: elama

oma alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

1-25-173

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,

töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti

territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2-1

alusel määrata süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte omada ja tarvitada

narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata süüdistatavale

käitumiskontrolli ajaks kohustus pöörduda tema poolt valitud psühhiaatri vastuvõtule

sõltuvusravi vajaduse hindamiseks ning ravivajaduse ilmnemisel läbida ravikuur.

Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega.

Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on

arusaadavad. On nõus pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel ravi

läbima.

Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse

seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid

ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti

kaitsja juuresolekul ning kohus tunnistab Andrus Küttimi süüdi ja mõistab talle kokkuleppes

kokkulepitud karistuse.

Tõkendit ei ole kohaldatud. Andrus Küttim on kahtlustatavana kinni peetud 28-29.8.2023 /tl

195-196) ehk kaks päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka.

Asitõendid ja konfiskeerimine. KarS § 191, § 421 ja § 83 lg 2,4 alusel konfiskeerida

ekspertiisist järele jäänud EKEI-s asuvad narkootilised ained ja püssirohi ning süüdistuses

märgitud Kärdla politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuvad tulirelvad, nende osad ja

laskemoon.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada asitõendiks olevad ja Kärdla

politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuvad (akt nr 123 30.1.2024, tl 115) ülejäänud

esemed (tl 211-213).

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu.

Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 tuleb Andrus Küttimilt .kohtuotsusega välja mõista

riigituludesse esimese astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 2,5 palga alammäära suuruses

summas s.o 2215 eurot (2,5*886).

Ekspertiisikulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 on menetluskuluks ekspertiisi kulud,

millisteks on käesolevas asjas narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 23E-AN1260 139.2023)

maksumus 2016 eurot (tl 83-89), narkootiliste ja psühhotroopsete ainete koguse hindamise

ekspertiisi (akt nr 24E-AON00006-01 6.3.2024) maksumus 176 eurot (tl 94-97) ja tulirelva

ekspertiisi (akt nr 23E-TB0077 10.11.2023) maksumus 420 eurot (tl 121-155), kokku

ekspertiiside maksumus 2612 eurot.

Andrus Küttimilt riigi kasuks välja mõistetav menetluskulu on 4827 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik