1-11-6040/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. oktoober 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-6040 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katškovskaja ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kea Lemming

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 28. september 2011, Tallinn Kriminaalasi V.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19. mai 2011 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav V.T Prokurör Ringkonnaprokurör Natalja Kutepova Süüdistatav

V.T, ik: xxx, varem kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 17.05.2011 Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Narusberg

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 19. mai 2011 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-11-6040 V.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi muutmata.

Süüdistatava apellatsioon jätta rahuldamata.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1. V.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes varem viimase aasta jooksul

toime pannud vähemalt kaks vargust (18.01.2011.a. on teda karistatud kriminaalkorras muuhulgas ka KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi kvalifitseeritavates süütegudes - vargustes) ,

uuesti viibides 10.05.2011 a kell 18:35 Tallinnas Sõpruse pst 249 asuvas Konsumi

kaupluses võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt varastas Sõpruse Konsum’le kuuluvad 2 kreemi Nivea Visage Expert Lift Night Care 50 ml maksumusega a` 15,69 eurot, kogumaksumusega 31,38 eurot.

Seega pani V.T toime süstemaatilise varguse ehk kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas V.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistas vangistusega 3 kuud.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks V.T-le tähtajalise vangistuse 2 kuud

KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohtuotsusega mõistetud vangistust Harju Maakohtu 18.01.2011.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 6 kuud – võrra ja liitkaristuseks mõistis V.T-le 8 kuud vangistust.

Tõkendiks V.T-le valis vahistamise ja vastavalt KarS § 68 lg 1 arvas

eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks luges 17.05.2011.a.

APELLATSIOON:

3. Süüdistatav vaidlustab otsust mõistetud karistuse osas. Leiab, et temale mõistetud vangistus tuleb asendada üldkasuliku tööga. Talle ei ole varem sellist karistust mõistetud ja selle täitmisega tal probleeme ei ole.

3

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

4. Apellantsüüdistatav toetab apellatsiooni ja palub temale mõistetud vangistuse asendamist. Kaitsja toetab apellatsiooni.

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik. Mõistetud karistus vastab KarS § 56 sätestatule ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Palub jätta otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad.

Maakohus on karistanud süüdistatavat reaalse 3 kuulise vangistusega ja on seda otsuses

ka põhistanud. Apellant on vaidlustanud mõistetud karistust, taotleb vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

V.T on isikuks, kes pani uue varavastase kuriteo toime ajal, mil ta oli tingimisi karistusest vabastatud ja talle oli määratud katseaeg.

KarS § 74 lg 5 näeb tõepoolest ette võimaluse vangistuse täitmisele pööramise korral asendada see üldkasuliku tööga KarS § 69 sätestatud korras.

KarS § 69 lg 1 kehtestab üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused. Selle sätte

kohaselt saab üldkasulikku tööd kohaldada kui süüdlast on karistatud maksimaalselt kaheaastase vangistusega ja süüdlane on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga. Antud juhul on kohus karistanud süüdlast alla kaheaastase vangistusega, apellatsioonis on süüdistatav väljendanud ka oma soovi üldkasuliku töö tegemiseks. Seega käeoleval ajal on mõlemad KarS § 69 ettenähtud formaalsed eeldused olemas.

Samas aga tuleb üldkasuliku töö kohaldamisel arvestada ka toimepandud kuritegude raskust ning süüdlase isikut. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga peab kohus olema veendunud, et isik vabaduses viibides ei pane toime uusi kuritegusid ning peavad olema tuvastatavad mingid erandlikud asjaolud kas siis kuritegude tehioludes või süüdlase isiku suhtes, mis annaksid aluse mõistetud vangistuse asendamiseks.

Kolleegiumi hinnangul ei saa pärast kriminaalasja materjalide ja apellatsiooniga

tutvumist jõuda veendumuseni, et esineksid asjaolud, mis annaksid aluse KarS § 69 kohaldamiseks.

Apellandi poolt väidetu, et varem pole ta üldkasulikku tööd tegema pidanud või et ta

peab toetama sugulasi, ei ole sellisteks asjaoludeks, mis annaks seadusliku aluse tõdemuseks, et süüdistatavale mõistetud vangistus tuleb asendada üldkasuliku tööga.

V.T pani toime varguse ning kuriteo toimepanemise tehioludes pole tuvastatavad mingid erilised kergendavad asjaolud, mis annaksid aluse vangistuse asendamiseks.

4

Tema varasem elukäik näitab, et teda on varem kahel korral kriminaalhooldusele,

kontrollnõuete järgimisele, juba allutatud, kuid selline asjaolu pole teda kallutanud seaduskuulekale käitumisele. Vastupidi, mõlemal korral on süüdistatav katseajal jätkanud

kuritegelikku käitumist, seega pole süüdistatavat mõjutanud asjaolu, et kohus on

korduvalt teda usaldanud ja leidnud, et ta on võimeline vabaduses kuritegusid toimepanemata elama. Kahjuks ei ole süüdistatav sellist kohtu usaldust õigustanud.

Samuti on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemiste eest, sealhulgas narkootikumide tarvitamise eest.

Seega V.T on ise oma käitumisega näidanud, et ta pole isikuks kelle suhtes oleks

võimalik kohaldada vangistuse asendamist ja kriminaalhoolduse kohaldamist.

Kohtukolleegiumil puudub siseveendumus, et vabaduses viibides süüdistatav suudab elada seaduskuulekat elu, et oleks prognoositav üldkasuliku töö edukas sooritamine. Seega ka sellekohane taotlus rahuldamisele ei kuulu.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus

Harju Maakohtu 19.mai 2011 aasta otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata.

IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA STEN LIND