2-24-106285/14 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-24-106285

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2025, Kärdla

Tsiviilasja number

2-24-106285

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi W.A vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4618,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (end. nimega OK Incure OÜ,

registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn,

10617), lepinguline esindaja Anu Volmer (e-post XXX)

Kostja: W.A (isikukood XXX, elukoht rahvastikuregistris

XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi W.A vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda.

3. Jätta W.A-le hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus nende

puudumise tõttu kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates

kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Asjaolud js menetluse käik

1. B2 Impact OÜ (kuni 27.09.2024 kandis nime OK Incure OÜ) esitas 13.02.2024.a Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4490,24 euro saamiseks. Kohus

tegi 14.02.2024.a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 14.02.2024.a vastuväite.

Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 06.03.2024.a määrusega maksekäsu

1(7)

2-24-106285

kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Harju Maakohtu 06.03.2024.a määrusega jäeti maksekäsu kiirmenetluse

avaldus käiguta ning kohustati avaldajat esitama nõuetele vastav hagi. Hageja esitas

22.03.2024.a Harju Maakohtule hagi W.A vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Harju

Maakohus 05.04.2024 määrusega edastas B2 Impact OÜ hagi W.A vastu võlgnevuse ja

viivise nõudes kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule. Kohus jättis hagi 12.04.2024 käiguta

ning määras hagejale tähtaja hagis esinevat puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas

16.05.2024 hagi täpsustuse. Kohus jättis hagi 24.05.2024 uuesti käiguta. Hageja kõrvaldas

hagis esinenud puudused 30.05.2024 ning kohus võttis hagi 07.08.2024 menetlusse.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2. 22.03.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt Kostja ja xxx AS (edaspidi ka krediidiandja)

sõlmisid 25.12.2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 84061147287, krediidilimiidiga 4000,00

eurot. Krediidikonto avamiseks pidi klient end registreerima xxx veebilehel xxxxxxxx

kliendialas, identifitseerides end kas ID kaardi, mobiili ID või Smart -ID abil. Enne krediidi

taotlemist, pidi kostja põhjalikult tutvuma lepingu tingimustega, sh. lepingu põhitingimuste

kohaselt lepingu lahutamatuks osaks olevate Teenustingimuste, Hinnakirja ja Kliendiandmete

Töötlemise Põhimõtetega. Nimetatud lepingu II peatükis „Põhitingimused“ all lepiti kokku

esialgses intressimääras 39,9% aastas ehk 0.11% päevas. Lepingu põhitingimustes selgitati, et

tegemist on esialgse (maksimaalse) fikseerimata intressimääraga, mis võib edaspidi muutuda

kaks korda aastas 1. jaanuaril ja 1. juulil sõltuvalt Eesti Panga poolt vahetult enne 1. jaanuarit

ja 1. juulit oma veebilehel avaldatavast viimase kuue kuu keskmisest krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordsest määrast (krediidi kulukuse

ülempiir). Intressimäära alusintressimääraks on sellisel juhul selline määr, mille puhul

Krediidilepingu alusel väljastatava krediidi kulukuse määr ei ületa kunagi eelnevalt nimetatud

krediidi kulukuse ülempiiri või Krediidilepingu sõlmimisel määratud esialgset (maksimaalset)

intressimäära, sõltuvalt sellest milline neist on kõrgem. Krediidiandja teavitab Klienti

intressimäära muutmisest e-kirja saatmise teel, kasutades Kliendi poolt avaldatud

kontaktandmeid. Kõik viidatud tingimused on välja toodud Krediidikonto lepingu ptk II

Põhitingimused all. Viidatud Põhitingimustes ka selgitati, et krediidi kogukulu moodustas

5289.07 eurot. Aastaseks viivisemääraks on Lepingu Teenusetingimuste Hinnakirja kohaselt

Kliendilepingus fikseeritud intressimäär; selle puudumisel või kui see on järgnevast madalam,

siis Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas ning

päevamääraks 1/365 viivise määrast aastas. Intressimäär on lepingu kohaselt 39,9% aastas ja

0.11% päevas, seega ka viivisemäär on 39,9% aastas ja sellest 1/365 ehk 0.11% päevas.

Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli Krediidikonto lepingu II peatüki

„Põhitingimused“ kohaselt 48.63% aastas. Krediidi kulukuse määr on lepingu tingimustest

tulenevalt arvutatud eeldusel, et intressimäär on 39.9% aastas (esialgne (maksimaalne)

intressimäär) ja püsib muutumatuna kogu laenutähtaja jooksul, väljavõtu tasu on 8 eurot ning

kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu

jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Krediidi kulukuse määr on seega arvutatud

eeldusega, et 2000,00 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 39,9% aastas,

väljavõtu tasuga 8 eurot, krediidi kogukuluga 4707,73 eurot, võetakse kasutusele viivitamata

ja täies ulatuses. Krediidi kulukuse määra arvestamisel on arvestatud intressiga ja väljavõtu

tasuga. Kui kliendil on sõltuvalt oma valikust võimalik vältida täiendavaid tasusid (ülekande

tasu, kiire väljamakse tasu jms), siis krediidiandja neid krediidi kulukuse määra arvutamisel

VÕS § 406 lg 3 alusel ei arvesta, sest need ei ole vajalikud toimingud krediidi kasutusele

võtmiseks, vaid krediidiandja poolt pakutavad täiendavad vabatahtlikud mugavusteenused.

Kostja on perioodil 25.12.2022 - 14.11.2023 saanud krediiti kokku summas 4000.00 eurot,

2(7)

2-24-106285

millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 0.2%

ülekande summast, see tähendab 8.00 eurot. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja

kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt

igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes Krediidi

tagasimaksest, Intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt Kliendilepingule, st.

igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid

vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma

kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. Kostja poolt on lepingu katteks

tagasimakseid tehtud kokku 1131.22 eurot, millest on arvestatud põhiosa 449.84 eurot,

intressi katteks 661.38 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 20.00 eurot. Kostjat hoiatati

30.11.2023 (sic!) iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti

aadressile XXX saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava

kahenädalase tähtaja, 13.11.2023, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati, et xxx AS

käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks

kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu

ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kostja täiendava

tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane korrektne makse nõude katteks

teostati juulis 2023 ja osaline makse toimus oktoobris 2023, siis oli Kostja alates augustist

2023 viivituses vähemalt osaliselt kolme, 15.08.2023, 15.09.2023, 15.11.2023, osamaksete

tasumisega. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus,

mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel.

Krediidiandja ütles 14.11.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu VÕS § 416 ja

teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise Kostja e-

mailile XXX ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade

tasumist. Kostjale edastati 05.12.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema

ja xxx vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le. Kostja

krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 3550,16

eurot (krediit 4000.00 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 449.84 eurot).

Lepingu põhitingimuste kohaselt on Kostja kohustatud maksma intressi 39,9% aastas

tagastamata krediidisummalt. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes

kokkulepitud intressimääras tasumata intress kokku summas 536,92 eurot (lepingu perioodil

alates lepingu sõlmimisest 25.12.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 14.11.2023 kogunenud

intress 1198.30 eurot, millest on maha arvestatud perioodi jooksul tasutud intress kokku

661.38 eurot = 536,92 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista viivis lepingu

põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras so. 39,9% aastas alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast kuni 21.03.2024 kokku summas 496.75 eurot.

Teenusetingimuste hinnakirja (lisa 1 – teenusetingimused, viimane lk) ja Tarbijakrediidi

teabelehe punkti 3 (lisa 1 – krediidikonto lepinguga ühes dokumendis) (Krediidiga seotud

kulud/maksete hilinemisega kaasnevad kulud) kohaselt on krediidiandjal pärast lepingu

lõppemist õigus sissenõudmiskulude hüvitist. Peale poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist

ning nõude loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale (VÕS § 167

lg 1). Sissenõudmiskulude hüvitise piirmäärad sätestab VÕS § 1132 lg 2 ja Teenusetingimuste

hinnakiri, mille kohaselt on sissenõudmiskulud kogusummas kuni 30 eurot (seejuures võib

esimese krediidisaajale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot), kui nõue on kuni 500 eurot; kogusummas

kuni 40 eurot (seejuures võib esimese krediidisaajale saadetava tasulise meeldetuletuskirja

eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot), kui nõue on

501-1000 eurot; kogusummas kuni 50 eurot (seejuures võib esimese krediidisaajale saadetava

tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest

kuni 5 eurot), kui nõue on üle 1000 eurot. Tulenevalt eeltoodust, palub hageja Lepingu

3(7)

2-24-106285

hinnakirja ja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas

35,00 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga

kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale

nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 05.12.2023 (25,00 eurot (vt. lisa 5),

19.12.2023 (5,00 eurot), 28.12.2023 (5,00 eurot) (lisa 6), millega seoses on hageja kandnud

kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud

olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. Hageja

nõustub tagaseljaotsuse tegemisega TsMS § 407 kohaselt, kui kostja jätab hagile vastamata.

3. 16.05.2024 esitas hageja selgitused seoses kiire väljamakse tasu kohaldamise ja

vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmisega. Hageja selgitas, et hagiavalduses on

ekslikult märgitud, et kostja poolt hagejale tasutust 20 eurot on arvestatud kiire väljamakse

tasu katteks, tegelikult on 20 eurot arvestatud meeldetuletustasu katteks. Seega on lepingu

katteks tagasimakseid tehtud kokku 1131.22 eurot, millest on arvestatud põhiosa 449.84 eurot,

intressi katteks 661.38 eurot, meeldetuletustasu katteks 20.00 eurot. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte täitmise osas selgitas hageja, et krediidiandja omandas muuhulgas teabe

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta

laenutaotlusele esitatud andmete ja kliendi Pensionikonto väljavõtte ajaloo alusel. Infot

kliendi andmete tõepärasuse ja varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas

Krediidiandja lisaks eelnevale veel ka avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo

andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja Rahvastikuregistrist. Krediidiandja kontrollis Kostja

esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete, Pensionikonto väljavõtte ja avalike

andmebaaside põhjal. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1200 eurot kuus. Krediidiandja

tuvastas Kostja Pensionikonto analüüsi alusel kostja sissetulekuna krediidilepingu

sõlmimisele eelnevalt 997.03 eurot. Oma püsivate igakuiste elamiskulude ja finantskohustuste

suuruseks teavitas Kostja 550 eurot. Päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st

kuvasid üksnes ühe tasumata kohustuse Julianus Inkasso OÜ ees summas 10.23 eurot. Vaba

tagasimaksega leping on toode, kus otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole, klient tasub intressi

vastavalt kasutatud limiidile. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel maksimaalne intressi

makse kuus ca 132 eurot, millele lisandub krediidisumma tagasimakse 66,67 eurot, kokku

198,67 eurot. Seega moodustusid krediidi väljastamisel Kostja kohustused konservatiivsete

arvutuste kohaselt maksimaalselt suurusjärgus 75((198,67+550)/997.03*100)%. See

tähendab, et pärast võetud kohustuse, varasemate krediidikohustuste ja igakuiste püsivate

majapidamiskulude tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest 25% ehk 248.36 eurot,

eeldusel, et kostja võtab krediidilimiidi summa maksimaalses ulatuses kasutusele. Eelneva ja

vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et

klient on krediidivõimeline. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis nõuab hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel Kostjalt

2860,78 eurot (väljastatud krediit 4000.00 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised

1131.22 eurot ja tasaarvestatud väljamaksetasu 8.00 eurot).

4. 30.05.2024 vastuses kohtunõudele selgitas hageja 16.05.2024 vastuses esinenud ebatäpsust

ja kinnitas, et 16.05.2024 menetlusdokumendis toodud kogu krediidilimiidi kasutusse

võtmisel maksimaalne intressi makse arvutamisel on lähtutud korrektsetest andmetest,

arvutuskäigus on kirjaviga krediidilimiidi summas. 16.05.2024 vastuse lisana pensionikonto

väljavõtte osas selgitas hageja, et krediidiandja tugines krediidivõimelisuse hindamisel

25.12.2022 12:38 teostatud päringu kannetele. Tõend sisaldab ka uuemaid kandeid, kuivõrd

pärast 25.12.2022 päringut on teostatud Pensionikeskusesse uusi päringuid, kuid need ei ole

asjakohased. Tõendina on tegemist krediidiandja süsteemi väljavõttega (nö krediiditoimik),

mis sisaldab kogu infot tervikuna (sh kõiki pensionikeskusesse tehtud päringute vastuseid).

4(7)

2-24-106285

Krediidiandja talletab infot infosüsteemis nimetatud kujul ning teistsugust lahendust faktiliste

asjaolude tõendamiseks ei ole.

Kostja seisukoht

4. 22.03.2024 hagiavaldus koos lisadega, 16.05.2024 ja 30.05.2024 vastused koos vastavate

lisadega ning 07.08.2024 hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud TsMS

§ 3141 lg 2 ja 3 alusel 13.08.2024. Kohus kohustas kostjat esitama vastus hagile 14 päeva

jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates kuid kostja kohtu määratud tähtajaks

(27.08.2024) hagile ei vastanud ega ole seda teinud ka käesolevani.

Kohtu põhjendused

5. Kohus leiab, et hagi ei ole selles toodud faktilistel asjaoludel õiguslikult põhjendatud ning

tuleb jätta rahuldamata.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Hageja on nõustunud tagaselja otsusega TsMS § 407 kohaselt.

7. TsMS § 407 lg 6 kohaselt juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi

ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Lõike 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus, vaid

kohtuotsus, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku

põhjendamatuse tõttu. Sellise kohtuotsuse puhul ei kohaldata TsMS § 444 lg-s 3 sätestatut,

mis tähendab, et kohtuotsus sisaldab ka kirjeldavat ja põhjendavat osa.

8. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

9. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on nõude aluseks esialgse võlausaldaja ja kostja

vahel 25.12.2022 sõlmitud tähtajatu krediidiliini leping nr 84061147287, krediidilimiidiga

4000,00 eurot. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. Vaidlust ei saa olla selles, et xxxx AS näol on tegemist oma

majandus- ja kutsetegevuses tegutseva krediidiandjaga. VÕS § 1 lg 5 ütleb, et tarbija on

füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega. Hagiavalduses ei ole välja toodud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et

kostja oleks xxxx AS-iga krediidiliini lepingu sõlmisel teinud tehingu, mis seondus tema

iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Seega on kostja sõlminud xxxx AS-ga

lepingu tarbijana ning hageja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping.

10. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei

või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle

sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 ütleb, et kui

võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja

5(7)

2-24-106285

andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kostjale edastati

05.12.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja xxxx AS vahel sõlmitud

lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale. Kohus loeb nõude ülemineku

krediidiandjalt hagejale tõendatuks.

11. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr on kooskõlas

VÕS § 4062 lg-ga 1, mille kohaselt ei tohi tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse

määr aastas ületada krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda. Hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga poolt

avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30%, mille

kolmekordne on 48,90%. Hagiavalduse kohaselt oli esialgne ja maksimaalne krediidi

kulukuse määr 48,63% aastas ning selle arvestamisel on arvestatud intressi ja

väljavõtutasuga. Lähtutud on eeldustest, et intressimäär on 39.9% aastas (esialgne

(maksimaalne) intressimäär) ja püsib muutumatuna kogu laenutähtaja jooksul, väljavõtu tasu

on 8 eurot ning kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja

tagastatakse 12 kuu jooksul. Kohus kontrollis krediidi kulukusemäära arvestust minuraha.ee

avaldatud tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori abil, mille kohaselt on krediidi

kulukuse määr, kui krediiti antakse 4000 eurot ühekordse lisakuluga (väljamakse tasu 8

eurot) intressiga 39,90% ja see tagastatakse 12 kuu jooksul 48,65%. Kuivõrd kalkulaatori

juures on märgitud, et antud kalkulaator on indikatiivne ja see ei kajasta kõiki lisaeeldusi,

mida krediidiandjad on erinevate krediidilepingute puhul kohustatud krediidi kulukuse määra

arvutamisel kasutama, mistõttu võib kalkulaatoris saadav tulemus erineda tegelikust krediidi

kulukuse määrast, ei pea kohus arvutamisel tekkinud erinevust selliseks, mille puhul tuleks

pidada lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määra seadusega vastuolus olevaks. Kohus

tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg 1 sätestatuga.

12. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks

siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub

asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa

Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel,

kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr

2-21-13098/50, p-d 13 ja 17). Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama

menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-

679/18, p-d 20-23).

13. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. VÕS § 4034 lg 1

järgi on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama. VÕS § 4034 lg 2 toob

välja, et tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses

sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate

(KAVS) seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja

lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

6(7)

2-24-106285

krediidivõimeline. Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232

lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

14. Kuna 22.03.2024 esitatud hagiavalduses ei olnud hageja selgitanud krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse täitmisel tehtud toiminguid,

selgitas kohus 12.04.2024 määruses hagejale, et hagejal on kohustus hagiavalduses välja tuua

faktilised asjaolud seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega ning esitada

nende asjaolude tõendamiseks tõendid. Samuti selgitas kohus Riigikohtu poolt 24.11.2023

määruses nr 2-21-13098 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas märgitut ning

juhtis tähelepanu VÕS § 4034 lg 6 ja 7 sätestatule. Hageja esitas vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise osas selgitused ja tõendid 16.05.2024 ja 30.05.2024.

15. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei ole järginud VÕS §-s 4034 sätestatud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitatud andmetest nähtub, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ilmselgelt ebapiisav. VÕS §

4034 lg-d 2–4 kohustavad krediidiandjat tarbija krediidivõimelisust hindama vajaliku

hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe saamiseks tuleb

asjakohast teavet küsida tarbijalt, kasutada andmekogusid. Seejuures teabe kogumise ja

sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Hageja on selgitanud, et tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste osas tuginenud kostja

poolt laenutaotluses esitatud andmetele ja tema Pensionikonto väljavõtte ajaloole. Lisaks on

kogutud andmeid andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja

Rahvastikuregistrist. Kostja teatas oma igakuise sissetuleku suuruseks 1200 eurot ning

väljaminekute suuruseks 500 eurot. Krediidiandja tuvastas pensionikonto väljavõttelt, et

kostja sissetulek krediidilepingu sõlmimise eelselt oli 997,03 eurot. Nimetatu on

krediidiandja tuvastanud tuginedes pensionikonto 14.12.2022 kandele summas 204.11 eurot

ja 14.12.2022 kandele summas 792.92 eurot, kokku 997.03. Maksehäireid kajastavatest

andmebaasidest on krediidiandja kindlaks teinud, et kostjal oli üks aktiivne maksehäire

summas 10,23 eurot.

16. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toodud asjaoludest võimalik järeldada, et laenuandja

kogus piisavalt andmeid kostja krediidivõime kohta ja hindas seda kohase hoolsusega.

Laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata

teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS

§ 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7).

17. Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise/olemasolu kontrollimine ei vasta

krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma

mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning

varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid

järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija

krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete

ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral

tarbijalt lisateavet.

18. Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtub, et esineb märkimisväärne vahe kostja poolt

7(7)

2-24-106285

laenutaotluses märgitud sissetuleku ja krediidiandja poolt tuvastatud sissetuleku vahel. Seega

oleks krediidiandja pidanud küsima krediidivõtjalt tema sissetulekute kohta täiendavat

lisateavet.

19. Asjaolu, et kostjal oli vaid üks maksehäire, ei anna mitte mingit informatsiooni selle

kohta, kas kostjal oli laenulepingu sõlmimise ajal täiendavalt kohustusi kolmandate

krediidiandjate ees ning kui suured need kohustused olid. Samas pidanuks nimetatud asjaolu,

arvestades maksehäires olnud kohustuse suurust – 10,23 eurot – muutma krediidiandja

valvsaks, kuna kostjaga sõlmitava lepinguga võttis kostja endale igakuise kohustuse, mis oli

19 korda suurem, kui summa, millega kostja krediidiandjaga lepingu sõlmimisel maksehäires

oli. Hagiavaldusest ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavaid andmeid

seoses tuvastatud maksehäirega.

20. Kohtule ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi

kohta nagu registreeritud vallasvarana sõidukid jms ning kinnisvara olemasolu, samuti

hoiused, kogumispensioni olemasolu jmt.

21. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus leiab, et

erinevus kostja poolt avaldatud ja krediidiandja poolt kindlaks tehtud sissetulekute vahel ning

, et isikul oli üks aktiivne maksehäire, on sellised asjaolud, millistega seonduva selgitamiseks

tulnuks küsida tarbijalt enne temaga lepingu sõlmimist täiendavat informatsiooni, sh

pangakonto väljavõtet. 16.05.2024 vastusest nähtuvalt on kostja sissetulekute suurust

hinnatud tema ühe kuu pensionikonto andmete pinnalt, mida ei saa, arvestades kostjale

võimaldatud krediidisummat 4000 eurot, pidada piisavaks ajavahemikuks.

22. Hageja väitel on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kontrollinud kostja kohta

Rahvastikuregistrisse kantud andmeid, kuid ei ole välja toonud, milliseid andmeid ning mida

on krediidiandja kogutud andmetest kostja krediidivõimelisuse hindamise seisukohalt

järeldanud.

23. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli

küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p

29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

24. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

25. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse 16.05.2024 mille kohaselt nõuab juhul, kui

kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kostjalt VÕS § 4034 lg 7

alusel 2860,78 eurot (väljastatud krediit 4000.00 eurot, millest maha arvestatud kõik

laekumised 1131.22 eurot ja tasaarvestatud väljamaksetasu 8.00 eurot). Seega, juhul, kui

kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, ei nõua hageja kostjalt

8(7)

2-24-106285

intressi ning kõik kostja tehtud maksed tuleb lugeda tehtuks põhivõlgnevuse katteks.

26. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. VÕS

§ 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

27. Esmalt märgib kohus, et hagiavalduses on ilmne kirjaviga kostjale ülesütlemise hoiatuse

saatmise kuupäevas. Arvestades kõiki hagiavalduses toodud faktilisi asjaolusid, ei ole kohtul

kahtlust, et kostjale saadeti lepingu ülesütlemise hoiatus 30.10.2023, mitte 30.11.2023 nagu

on märgitud hagiavalduses.

28. Hagiavalduse kohaselt oli kostja lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal viivituses

15.08.2023 ja 15.09.2023 osamaksetega täielikult ning osaliselt 15.10.2023 osamakse

tasumisega.

29. Tulenevalt sellest, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja

kostja on teinud krediidiandjale tagasimakseid, tuleb hinnata, kas krediidiandja ja kostja

vahel sõlmitud lepingu ülesütlemine on kehtiv ka VÕS § 4034 lg 7 alusel tehtava

ümberarvestuse tingimustes.

30. Nagu kohus ülalpool välja tõi, nõuab hageja, juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole

täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, VÕS § 4034 lg 7 alusel Kostjalt 2860,78

eurot (väljastatud krediit 4000.00 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 1131.22

eurot ja tasaarvestatud väljamaksetasu 8.00 eurot). Seega arvestab kohus kõik kostja

tagasimaksed tehtuks põhikohustuse katteks.

31. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tulemusena muutub

tarbijakrediidilepingu tühiseks vaid osaliselt – intressikokkuleppe osas. Muus osas jääb

leping kehtima. Hagiavalduse kohaselt on pooled kokku leppinud, et krediit tuleb tagasi

maksta järgnevalt: igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud

krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja on kogu krediidi koheselt kasutusele võtnud.

Hageja on lepingu alusel krediidi väljastamisel kohaldanud väljavõttetasu summas 8 eurot,

mille on väljamakset tehes väljamakstavast summast maha arvestanud, seega väljastati

kostjale lepingu alusel krediiti summas 3992 eurot. Arvestades kõik kostja tagasimaksed,

kokku 1131,22 eurot, laekunuks põhikohustuse katteks vastavalt kokku lepitud laenu

tagastamise korrale on võlgnikul täielikult tasutud osamaksed kuni 15.07.2024 osamakseni ja

osaliselt tasutud 15.08.2024 osamakse. Seega on ülesütlemine tühine, kuna vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tulemusena kohustusliku ümberarvestuse tulemusel ei olnud

võlgnik lepingu ülesütlemise ajal põhiosamaksetega viivitusse sattunud. Lepingu

ülesütlemise materiaalne eeldus on täitmata ja leping kehtib.

32. Järelikult ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kogu võlgnevuse kohest tagastamist, samuti

ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kogu põhinõudelt, sest kostja ei ole hageja

nimetatud ajal ja ulatuses maksetega viivituses olnud. Kuna kostja ei ole

meeldetuletuskirjade saatmise ajal oma kohustuste täitmisega viivituses olnud puudub

hagejal õigus nõuda ka sissenõudmiskulusid. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ei ole

hageja esitanud.

33. Hageja ei ole kohtule teatanud, et tema või xxxx AS on lepingu hiljem, sh

9(7)

2-24-106285

kohtumenetluse ajal üles öelnud. Hageja ei ole esitanud ka selgitusi selle kohta, kuidas

ümberarvestuse korral saaks lepingu üles ütlemise kehtivaks lugeda. Ilma ümberarvutatud

ning kostjale teatavaks tehtud maksegraafikuta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt

rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks

olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud

sissenõutavaks. Hageja ei ole esitanud ka nõuet tagasimaksete välja mõistmiseks mis ei ole

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud TsMS § 369 alusel. Seega ei saa kohus

põhivõlga tulevikku suunatult tagasimaksete graafikuna välja mõista.

34. Kohus eeltoodust tulenevalt jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulud

35. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel

ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

36. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole

kostjal käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab, et hageja poolt

kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

37. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/digitaalallkiri/

Reena Undrest

kohtunik

10(7)