1-11-10792/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-10792 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2011. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-10792 (11250101911) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar

Kohtuistungi sekretär

Merje Raudla

Kriminaalasi

P.D süüdistusasi kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav P.D, ik. xxx,

Kaitsja Vandeadvokaat Kairi Aus RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada P.D kuriteos KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks

vangistus kolm (3) kuud.

2. Kohaldada P.D

suhtes KarS § 69 sätteid ja asendada temale mõistetud

ning tema poolt ärakandmisele kuuluv karistus 3 kuud

vangistust süüdistatava nõusolekul üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 3 kuule vangistusele vastab: 3x30=90 päeva x2 tundi=180 ( ükssada kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd. 180 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrab kohus kuus (6) kuud .

Kriminaalasi nr 1-11-10792 2

Üldkasuliku töö tegemisel on P.D kohustatud järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle

mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest

kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS §

69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.

Kohtuotsus üldkasuliku töö ja kontrollnõuete täitmise kontrolli osas saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

3. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel P.D suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld.

4. Välja maksta riigi arvelt selleks ettenähtud vahenditest riigi õigusabi tasu koos

käibemaksuga 105 (ükssada viis) eurot 46 senti ning ja riigiõigusabi osutamisel kantud

vajalikud kulud 64 (kuuskümmend neli) eurot 06 senti v. advokaadile Kaire Aus (OÜ Advokaadibüroo Kaire Aus asuk. Pühavaimu 10-1, 80010 Pärnu ) .

5. Välja mõista P.D-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu / tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-11-10792 ning nõude liik – menetluskulu, maksma kohustatud isiku nimi/: - sundraha 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot;

Vabastada P.D osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse ja täielikult arvestatud kaitsjatasu ning riigi õigusabi osutamisel kantud vajalike kulude tasumisest riigituludesse.

Väljamõistetud sundraha tuleb P.D tasuda ühe (1) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui sundraha ei ole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, lisandub täituri tasu.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS §

Kriminaalasi nr 1-11-10792 3

318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus P.D süüdistatakse selles, tema juhtis 04.09.2011.a kell 02.40 ajal Saare maakonnas

Kuressaare linnas Raekoja tänaval sõiduautot Ford Sierra alkoholijoobe seisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 1,02 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,10 mg/l, lõplik tulemus 0,92 mg/l.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani P.D toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus P.D ` ile nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kolm (3)

kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 3 (kolm) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale

vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 3 vangistuskuule (3x30=90) ehk 90 vangistuspäevale vastab (90x2) 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd. 180 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Süüdistatav P.D andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub

sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus.

Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse

seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav.

Kriminaalasi nr 1-11-10792 4

Menetlusosalised kinnitasid, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab P.D süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendid puuduvad. Tõkend suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 12/, mis – P.D tuleb otsuse jõustumisel tühistada.

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

- Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega

kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 278.02 eurot

ning seega on sundraha suuruseks 417.03 EUR-i (1,5x278.02 eurot). Kohus tuginedes KrMS §-le 180 lg3 peab põhjendatuks vabastada P.D osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse, mõistes temalt riigituludesse välja sundrahana 360 eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks samuti väljamõistmisele süüdistatavalt. P.D kaitsja Kaire Aus on kohtule esitanud taotluse kaitsjatasu arvestamiseks 4

pooltunni eest (toimikuga tutvumine, kokkuleppemenetluse läbirääkimistel ja kokkuleppe

sõlmimisel osalemine prokuratuuris, aeg kohtuistungile) summas 4x15.98=63.92 eurot,

millele lisandub tasu riigiõigusabi osutamise jõudmiseks kulutatud aja eest: Pärnu

Kuressaare (180 km), ajatasu 41.54 eurot. Seega kokku taotlus tasule summas 63.92+41.54=105.46 eurot. Seadusega kehtestatud tasumäär poole tunni eest on 15.98 eurot.

Kaire Aus taotleb samuti riigi õigusabi osutamisel kantud vajalike kulude eest hüvitist

summas 64.06 eurot (sõidukulu Pärnu-Kuressaare-Pärnu 180x2x0.13 eurot + praamipilet

17.26 (8.63x2). Kokku taotlus tasu ja kulude osas summale. Kohus peab kaitsja taotluse põhjendatuks.

KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav P.D on

pikemat aega töötu. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi

menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. P.D-lt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 360 eurot. Kriminaalmenetluses (lihtmenetlus) peab isikule kaitsja olema määratud. P.D on oma süüd tunnistanud

ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et P.D võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda.

Kristel Pedassaar Kohtunik