2-24-3533/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-3533

Tsiviilasi

H.B hagi Q.Z vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.10.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Q.Z 09.11.2024 apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

1239,48 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja H.B (isikukood XXX), seaduslik esindaja E.N

(isikukood XXX)

Kostja Q.Z (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

1(6)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Q.Z taotlus kohtotsuse täitmiseks viisil, et elatis tasuda 15.

kuupäevaks.

2. Jätta Harju Maakohtu 15.10.2024 otsus muutmata ja Q.Z apellatsioonkaebus

rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. H.B (hageja) esitas 03.03.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse Q.Z (kostja) vastu elatise

nõudes, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista igakuise elatise alates hagi esitamisest

seaduses sätestatud miinimummääras.

Kostja on hageja isa. Hageja elab oma ema juures. Viimase poole aasta jooksul pole kostja

hagejale elatist maksnud. Kohtu poolt määratud suhtluskorra kohaselt kohtub hageja kostjaga

kahel nädalavahetusel kuus, st 4 ööpäeva kuus viibib hageja kostja juures.

Hageja igakuised kulud on 900 eurot, sh eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 200 eurot,

kulutused transpordile 50 eurot, kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 50

eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100

eurot, muud vältimatud püsikulutused kokku 100 eurot (trennid: korvpall, tantsimine, ujumine).

Hageja ema töötasu on 1800 eurot, kuid tähtajaline tööleping lõpeb detsembris 2024. Hageja

lastetoetus 80 eurot kuus laekub hageja ema kontole.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

Kostja on maksnud elatist regulaarselt vastavalt kokkuleppele ja võimalustele. Kui mingil kuul ei

ole olnud võimalik rohkem maksta või on tema tehtud kulutused hagejale ületanud 300 eurot, siis

on kostja maksnud minimaalselt 100 eurot. Alates 17. juulist viibis kostja vanglas ning ta leppis

hageja emaga kokku, et viimane on nõus aktsepteerima kuldmünti väärtusega 2000 eurot aasta

2(6)

elatise katteks. Nüüd hageja ema keeldub kokkuleppest kinni pidamast ning ka münti

tagastamast.

Kostja viibis seitse kuud vanglas ning nüüd on kodus elektroonilise järelevalve all. See on teinud

sissetuleku teenimise võimatuks ning kostja elab tuttavate ja sugulaste toel. Kui kostja

sissetuleku saab, hakkab ta ka elatist tasuma.

Lapse vajaduste all välja toodud summad on ülepaisutatud. Reaalselt saab hageja peale kuluda

kõige rohkem 300 eurot kuus. Kostja on nõus neid kulusid kandma 100-200 euro ulatuses.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku

03.03.2024–31.03.2024 eest kokku 243,53 eurot ning alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks

saamiseni (s.o 22.03.2036) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

Maakohus märkis, et elatis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus määras, et elatis tuleb kanda

iga kalendrikuu 7. kuupäevaks E.N-i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX,

selgitusega „H.B elatis“. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

3.1. Nõude alusena viitas kohus PKS §-dele 96-100. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine

elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Elatise suuruse määramisel

viitas maakohus PKS § 101 lg-tele 3–5. Perioodil 01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli baassummaks

249,78 eurot ning alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.

Maakohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:

- kostja on hageja isa, kes ei ela hagejaga igapäevaselt koos;

- kostja ei ole hagejale elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud.

Hageja hagis välja toodud igakuised kulud kokku 900 eurot on vajalikud ning kulud mõistlikud.

Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, sh ka

kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) leidnud, et kui üks

vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem

peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma

ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed

tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka

hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hageja vanust, on

teatud kooli, trenni ja meelelahutuse kulud usutavad. Samuti ei saa täielikult ebavajalikuks

pidada transpordikulude olemasolu, kuna aeg-ajalt on vajalik teha ka pikemaid sõite.

Osad märgitud kulud on küll ülepaisutatud (sh tervishoiukulud, hügieenitarbed, transpordikulud),

kuid isegi kui vähendada hageja igakuiseid kulutusi ca 300 euro ulatuses, siis vastavad need

ikkagi vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. Miinimummääras elatise

väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt

kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

3(6)

kulutuste suurus (RKTKo 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt vastavad hageja igakuised

kulud vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

3.2. Kostja on märkinud, et ta on töötu ning tal on 12 kuu jooksul puudunud vangistuse ja

elektroonilise järelevalve tõttu tulud. Kostja igakuised kulud moodustavad kokku 1600 eurot, sh

eluasemekulud 500 eurot, toidukulud 200 eurot (katavad sugulased ja tuttavad), muud vajalikud

elamiskulud 100 eurot (katavad sugulased ja tuttavad), laenude tagasimaksed sugulastele ja

tuttavatele 800 eurot. Ühtegi tõendit ei ole kostja oma majandusliku olukorra kohta esitanud.

Samuti puuduvad tõendid, et seoses elektroonilise valvega oleks kostjal välistatud töö tegemise

võimalus. Elektroonilise valve ajakava puhul arvestatakse võimaluse korral tavapärast

elukorraldust ning fikseeritakse ka aeg lubatud tegevuse (sh töö) algus ja lõpp (elektroonilise

valve täitmise ja järelevalve kord § 8).

Kuigi kohus ei ole tuvastanud, et kostja pangakontodel oleks vabu vahendeid elatise tasumiseks

või muud vara, mille arvelt elatist tasuda, ei ole üksnes halb majanduslik olukord elatise

vähendamise aluseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust

oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-

2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb

mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu,

et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus,

et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks

vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne

toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seetõttu puudub alus elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 alusel.

3.3. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus hagi. PKS § 100 lg 4 ja hageja taotluse alusel

määras maakohus, et elatise summad tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga

kuu hiljemalt 7. kuupäevaks. Maakohus märkis, et juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel

hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

3.4. Maakohus jättis TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus,

millega määrata igakuiseks elatiseks 150 eurot; määrata elatise tasumise tähtpäevaks iga kuu 15.

kuupäev või hiljem, lähtudes enamike sissetulekute laekumise ajast; tühistada kohtuotsuse

jõustumine tagasiulatuvalt.

4.1. Maakohus ei arvestanud elatise määramisel kostja tegelikke sissetulekuid ja varalist

olukorda. Kostja on esitanud kohtule tõendid ja selgitused oma makse- ja töövõimetuse kohta,

oma viimase 12 kuu sissetuleku kohta. Kostjal puuduvad piisavas ulatuses sissetulekud.

Elektroonilise valve tõttu tekkinud töötust kinnitavad dokumendid ning maksekorraldused

näitavad, et kostja on hagejale regulaarselt elatist tasunud. Maakohus jättis need tähelepanuta.

4.2. Hageja esitatud tõendid ei kajasta lapse reaalseid vajadusi, vaid hõlmavad terve

majapidamise kulusid. Eluasemekulude jagamisel jättis kohus arvestamata, et sama korterit

4(6)

kasutavad veel kolm inimest. Samuti on liialdatud koolitarvete, transpordikulude ja hobide

kuludega, mida tunnistas ma ka maakohus ise.

4.3. Lapsetoetust (80 eurot) arvestas maakohus ainult osaliselt, kuigi toetus laekub täies ulatuses

hageja kontole.

4.4. Kostja majanduslik seis võimaldab tal tasuda elatist 150 eurot kuus. Kostja igakuine

sissetulek laekub alles kuu keskpaiku, kuid maakohus sellega ei arvestanud. Kostja palub

määrata elatise maksmise tähtpäevaks iga kuu 15. kuupäev või hilisem kuupäev, mis vastab tema

reaalsele olukorrale.

4.5. Tagasiulatuvalt (s.o alates 03.03.2024) elatise väljamõistmiseks puudus õiguslik alus, sest

hageja ei ole vastavat taotlust esitanud.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks

puudub alus.

7. Maakohus arvestas kostja sissetulekute ja varalise olukorraga.

7.1. Maakohus on kohtuistungil pooltele selgitanud (dtl 52, ajamärked 00:10:04, 00:12:30 ja

00:15:29), et miinimumelatise nõudmisel ei pea hageja oma igakuiseid kulutusi tõendama.

Maakohus selgitas kostjale, et kui kostja tugineb menetluses sellele, et ei ole suuteline elatist

miinimumulatuses tasuma, siis tuleb esitada kohtule vastavad tõendid, samuti, millised tõendid

tuleb kostjal kohtule esitada. Kostja on vastanud (samas, ajamärge 00:11:36), et tal ei ole hetkel

sissetulekuid ja ta ei ole töötukassas arvele võetud, kuna tal on ettevõte, milles ta on juhatuse

liige. Maakohus on tuvastanud, et kostja kontol puuduvad vabad rahalised vahendid. Samuti pole

kostjal muud vara, mille arvelt elatist tasuda. Maakohus ei seadnud kahtluse alla ka seda, et

kostja oli elektroonilise valve all, kuigi vastavaid tõendeid ei ole kostja esitanud. Vastupidiselt

apellatsioonkaebuse väidetele ei ole kostja maakohtus tõendeid oma majandusliku olukorra

kohta esitanud ja kõik toimikus olevad tõendid on kohtu kogutud.

7.2. Samas leidis maakohus põhjendatult, et isegi kui ka kostja väited vastaksid tõele, ei

võimalda see mõista kostjalt välja elatist väiksemas ulatuses hagis nõutust. Seda põhjusel, et

kohus peab hindama kostja võimalust sissetulekut saada, aga mitte vähendama seda põhjusel, et

kostjal seda ei ole või ei ole piisavalt. Maakohus viitas põhjendatult asjaolule, et elektrooniline

valve ei välista kostja töötamist. Seetõttu ei ole võimalik järeldada, et esineksid asjaolud, mis

vähendaks kostja võimalusi sissetulekut saada. Maakohtu palutud tõendeid oma hariduse ja

kvalifikatsiooni kohta, töö tulutult otsimise kohta ei ole kostja esitanud. Seega leidis maakohus

õigesti, et kostjalt tuleb välja mõista miinimumelatis.

5(6)

7.3. Hageja ei pidanud oma vajadusi tõendama, kuna esitas miinimumelatise nõude. Kostja ei

tõendanud, et väidetavad lapse kulutused hõlmavad terve majapidamise kulusid. See on ka

eluliselt ebausutav, et miinimumelatisega saaks ära elada kahelapseline perekond koos ema ja

väidetavalt korteris elava kolmanda isikuga. Kuna kostja ei tõendanud oma väidet, et

eluasemekulude kandmisel osaleb keegi veel peale lapse ema, lähtus kohus põhjendatult

eeldusest, et korterit kasutavad kokku kolm inimest.

7.4. Hageja nõudis elatist miinimummääras, aga näitas oma vajalikke kulusid sellest kõrgemana.

Maakohus möönis, et kulud võivad olla ülepaisutatud tervishoiu (50 eurot), hügieenitarvete (50

eurot) ja transpordi (50 eurot) osas. Samas on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kulude

vähendamisel 300 euro võrra vastavad kulud ikkagi vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele

baassummale. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus pidas hageja kulusid

koolitarvetele ja hobidele ülepaisutatuks. Maakohtu otsusest seda ei järeldu.

8. Maakohus arvestas põhjendatult kostja kohustustest maha pool PHS § 17 lg 1 alusel saadavast

lapsetoetusest (80:20 = 40 eurot). Lapsetoetus arvestatakse maha ema ja isa kohustustest,

eeldades kohustuste võrdsust. Sellega on kostja kohustus tasuda elatist vähenenud poole

lapsetoetuse osas. Kui laps sellist toetust ei saaks, tuleks mõlemal vanemal panustada lapse

ülalpidamisse 40 eurot rohkem. Seetõttu ei ole oluline, kelle arvele hüvitis laekub.

9. Kostja taotlust võimaldada tal väljamõistetavat elatist tasuda 15. kuupäevaks, käsitab

ringkonnakohus TsMS § 445 lg 1 alusel esitatud taotlusena otsuse täitmise korra ja tähtaja

kindlaksmääramiseks. Kostja ei väitnud maakohtus, et tal on igakuine sissetulek, mis laekub kuu

keskpaiku, seetõttu ei saanud maakohus sellega arvestada. Ka apellatsioonimenetluses ei ole

kostja põhistanud, millised tema sissetulekud laekuvad 15. kuupäevaks. Seetõttu on kostja

põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele.

10. Maakohus ei ole kostjalt välja mõistnud tagasiulatuvat elatist. Hageja ei ole taotlenud hagis

tagasiulatuva elatise väljamõistmist ja maakohus mõistis elatise hagejale välja põhjendatult

alates hagi esitamisest 03.03.2024.

11. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu otsuse muutmiseks ja kostja apellatsioonkaebus

tuleb jätta rahuldamata.

12. Elatise nõudes kannavad pooled oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1 ja RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1

sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et

kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud

asjaolud.

13. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)