Legislator Case Law & Legislation
2-24-125793/10 AI generated

2-24-125793/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-24-125793/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Täiendada käesolevas tsiviilasjas 18.12.2024 tehtud kohtuotsust kirjeldava ja Käesolev täiendav otsus on käesolevas tsiviilasjas 18.12.2024 tehtud otsuse osa.

Legislator headnote

AI generated

2-24-125793/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Täiendada käesolevas tsiviilasjas 18.12.2024 tehtud kohtuotsust kirjeldava ja Käesolev täiendav otsus on käesolevas tsiviilasjas 18.12.2024 tehtud otsuse osa.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

( T Ä I E N D A V

O T S U S )

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Kohtujurist

Kelly Oper

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.01.2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-125793

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi XX-i vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2301,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ,

registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine

Kostja XX (isikukood XXX )

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täiendada käesolevas tsiviilasjas 18.12.2024 tehtud kohtuotsust kirjeldava ja

põhjendava osaga.

2. Käesolev täiendav otsus on käesolevas tsiviilasjas 18.12.2024 tehtud otsuse osa.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavaldus ja menetluse käik

1(6)

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 09.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse XX-ilt (kostja) 2034,73 euro saamiseks. Kohus tegi 10.07.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 30.08.2024

määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. B2 Impact OÜ esitas 17.09.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu

tarbijakrediidilepingust tuleneva võla väljamõistmiseks ning 14.11.2024 hagiavalduse

täienduse. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 1608,63 eurot,

intressi 219,39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 276,83 eurot ja seadusjärgses määras

viivise põhinõudelt alates 18.09.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja

kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

Nõude aluseks on ESTO AS-i (esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel sõlmitud krediidikonto

leping nr 3557452331 (leping). Lepingu kohaselt oli kostjal maksimaalne krediidilimiit on

2000 eurot. Lepingujärgne intressimäär lepingu tingimuste kohaselt on 40,90% aastas ning

krediidi kulukuse määr 59,28% aastas. Kostja on saanud perioodil 09.02.2021 – 25.09.2022

kokku krediiti 2460 eurot. Lepingu tingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma

igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt minimaalse kuumakse, mis koosnes krediidi

tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st

igakuiselt 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Tagasimakseid on teinud

kostja kokku 3256,24 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 851,37 eurot, intressi

katteks 2154,26 eurot, meeldetuletustasude katteks 60 eurot ja muude tasude katteks 190,61

eurot. Kostja viimane tagasimakse oli 15.12.2023. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat

kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, edastas krediidiandja kostjale

01.04.2024 lepingu ülesütlemise teatise. Nimetatud teatises andis krediidiandja kostjale

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.04.2024. Krediidiandja teavitas kostjat

15.04.2024, et krediidikonto leping nr 3557452331 on lõpetatud. Tulenevalt teenustingimuste

punktist VIII alapunktist 1 leppisid pooled kokku, et kõik avaldused ja teated edastatakse

lepingus nimetatud posti või e-posti aadressile. Eelpool mainitud teated edastas krediidiandja

e-posti teel. Seega eelpool mainitud tahteavaldused võib lugeda kostjale kättesaaduks

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 3 alusel. Hageja saatis 30.04.2024 kostjale e-

kirja, milles teavitas kostjat, et vastavalt nõudeloovutuse lepingule omandas OK Incure OÜ

nõuded kostja vastu, mis tulenevad kostja ja ESTO AS vahel sõlmitud lepingutest. Lähtudes

asjaolust, et intressi arvutatakse kasutusse võetud krediidist, siis arvutab hageja intressi

krediidisumma jäägist, s.o 1608,63 eurot alates viimasele tagasimaksele intressi katteks

järgnevast päevast, s.o 16.12.2023 kuni krediidilepingu ülesütlemiseni 15.04.2024 summas

219,39 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

16.04.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.09.2024 intressiga võrdses määras. Kostja

võlgneb hagejale viivist 276,83 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni

sellekohase tasumiseni alates 18.09.2024 seadusjärgses viivisemääras, s.o 12,25% aastas.

14.11.2024 täpsustas hageja, et juhul kui kohus asub seisukohale, vaatamata hageja poolt

esitatud selgitustele ja tõenditele, et lepingud sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkudes, siis võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt on kostja oma

võlgnevuse krediidiandjale tasunud (võttes arvesse asjaolu, et kostja kasutas krediiti 2460

eurot ja teostas tagasimakseid kokku 3256,24 eurot).

2(6)

3. Maakohus võttis 20.11.2024 määrusega hagi menetlusse. Kohus toimetas hagi menetlusse

võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte tähtsaadetisega 30.11.2024 (ema võttis

vastu). Kohus määras kostjale hagivastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva. Kostja hagivastust ei

esitanud.

4. Kohus tegi 18.12.2024 kirjeldava ja põhjendava osata otsuse, millega jättis hagi

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Hageja sai 18.12.2024 otsuse kätte 30.12.2024 AETis ning taotles samal päeval, et kohus

teeks täiendava otsuse kirjeldava ja põhjendava osaga.

OTSUSE PÕHJENDUSED

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg-le 41 TsMS § 444 lõike 4

alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui

menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist

esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Käesoleval juhul on hageja seda teinud. Otsuse

täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga

hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse

kättetoimetamisest arvates.

7. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtsustatud korras (TsMS § 405). TsMS § 444 lg 2

järgi piirdub kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse ja tõendite

märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.

8. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida

pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust

avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018, nr

2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).

9. Kohus tuvastab et ESTO AS-i ja kostja vahel on sõlmitud krediidikonto leping nr

3557452331. Kostja on saanud kokku krediiti 2460 eurot. Hagiavalduses kirjeldatud

asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud krediidilepingust VÕS § 401

mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on

anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise

eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt

kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune

laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Tarbija võlaõigusseaduse

tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).

10. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu

kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on

viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

3(6)

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised

osamaksed, edastas krediidiandja kostjale 01.04.2024 lepingu ülesütlemise teatise. Nimetatud

teatises andis krediidiandja kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.04.2024.

Krediidiandja teavitas kostjat 15.04.2024, et krediidikonto leping nr 3557452331 on

lõpetatud. Hageja saatis 30.04.2024 kostjale e-kirja, milles teavitas kostjat, et vastavalt

nõudeloovutuse lepingule omandas hageja nõuded kostja vastu, mis tulenevad kostja ja ESTO

AS vahel sõlmitud lepingutest.

11. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt VÕS § 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh

selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud

viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu

praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on

rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (EKo

05.03.2020, C-679/18, p 46; RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p 13).

12. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4

näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades

andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on

krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja

lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab,

et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad

asjaolud hagiavalduses esile tuua.

13. Käesoleval juhul ei saa tuvastada, et krediidiandja oleks nõuetekohase hoolsusega

hinnanud kostja krediidivõimet. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha

hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe

kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku

4(6)

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab tõendama krediidiandja. Et

krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.

13.1. Hageja on selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud

võlgniku regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal

(sissetulek, finantskohutused jms). Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma sissetulekuks

märkinud 1000 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud Pensionikeskuse andmetest,

ehk sissetulekust 1227,87 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot võlgniku

finantskohustuste kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud 15 eurot (krediidiandja

kohaldas 100 eurot). Detailset majapidamiskulutuste analüüsi krediidiandja teostanud pole,

kuivõrd kostjal on kohustus esitada üksnes tõeseid andmeid ning kostja peab ka ise oma

krediidivõimes veenduma. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning

võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Kogutud info

analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis

krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline.

13.2. AS-i Creditinfo krediidiskooringust on kohtule näha, et kostjal oli võlgnevus Bondora

AS ees summas 9652,75 eurot. Kuigi finantskohustustena on võlgnik märkinud 15 eurot ja

krediidiandja kohaldas 100 eurot, siis ei ole selge kas krediidiandja on arvestanud kostjal

olemasoleva võrdlemisi suure laenuga Bondora AS ees.

13.3. Pangakonto väljavõtteid kostjalt küsitud ja kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole

teostatud pangakonto väljavõtte alusel analüüsi. Hageja esitatust ei nähtu, et oleks kindlaks

tehtud ja kontrollitud ja analüüsitud kostja igakuist majapidamiskulude suurust, s.o igakuiseid

vältimatuid püsikulutusi toidule, eluasemele, sidele, transpordile jms. Kui kostja avaldas laenu

taotlemisel enda elukoha aadressi, oleks krediidiandjal olnud võimalik teha päring

kinnistusraamatusse, kontrollimaks, kas eluase kuulub kostjale (või vähemalt küsida seda

kostja enda käest). Seejärel oleks krediidiandja saanud ka hinnata ning täiendavalt küsida

kostjalt selgitusi eluaseme kasutamise aluste kohta. Juba nende andmete pinnalt saab hinnata,

millest laenutaotleja igakuised majapidamiskulud eluaseme kulude komponendi näol võivad

koosneda (üür, eluasemelaenumaksed, oma korter või maja, korteri suurus ja sellele vastavad

tavalised sellist tüüpi majade kommunaalkulud jne). Tegemata kindlaks kostja igakuised

majapidamiskulud, ei saanud krediidiandja veenduda kostja võimes oma igakuisest

sissetulekust laenu tagastada. Majapidamiskulude hulka kuuluvad aga ka muud igakuised

vältimatud püsikulutused nagu toit, sidekulud, transpordikulud jm. Analüüs ja kontroll

pangakonto väljavõtte alusel eelmärgitud igakuiste püsivajaduste osas on täitmata.

13.4. Kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja oleks vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud, sest enne krediidi väljastamist ei kontrollinud krediidiandja

teavet kostja kohustuste ja regulaarsete kulude kohta. Kohus leiab, et KAVS § 50 lg-te 3 ja 4

nõuetele vastavat kontrolli praegusel juhul tehtud ei ole. Kohtule esitatud informatsiooni

põhjal ei saa jõuda järeldusele, et vastutustundlikku laenamise põhimõtet oleks kostjale laenu

andmisel järgitud. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles

näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.

13.5. Eeltoodust tulenevalt ei ole algne võlausaldaja täitnud nõuetekohase hoolsusega kostja

krediidivõimelisuse hindamise kohustust. Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab

täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja

millist osa laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning

millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse

5(6)

suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid

selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui

ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis

peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (RKTKm 24.11.2023,

nr 2-21-13098, p 21). Algne võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega kontrollinud kostja

krediidivõimekust, sest ei ole täpsustanud võlgniku laenukoormust, pole küsinud pangakonto

väljavõtet ega teostanud selle alusel analüüsi. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2

tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe

kontrollimises.

14. Hageja on esitanud enda nõude ümberarvestuse, mille kohaselt kasutas kostja lepingu

alusel krediiti kokku 2460 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 3256,24

eurot. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis

tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa. Kostja on tagastanud lepingu alusel

saadud summa, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulud

15. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad

menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

16. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

kohtunik

6(6)