2-24-125793/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTäiendada käesolevas tsiviilasjas 18.12.2024 tehtud kohtuotsust kirjeldava ja Käesolev täiendav otsus on käesolevas tsiviilasjas 18.12.2024 tehtud otsuse osa.
Legislator headnote
AI generated2-24-125793/10 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Täiendada käesolevas tsiviilasjas 18.12.2024 tehtud kohtuotsust kirjeldava ja Käesolev täiendav otsus on käesolevas tsiviilasjas 18.12.2024 tehtud otsuse osa.
Full text
K O H T U O T S U S
( T Ä I E N D A V
O T S U S )
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Agle Lauren
Kohtujurist
Kelly Oper
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.01.2025, Rapla
Tsiviilasja number
2-24-125793
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi XX-i vastu
võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2301,91 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ,
registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine
Kostja XX (isikukood XXX )
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Täiendada käesolevas tsiviilasjas 18.12.2024 tehtud kohtuotsust kirjeldava ja
põhjendava osaga.
2. Käesolev täiendav otsus on käesolevas tsiviilasjas 18.12.2024 tehtud otsuse osa.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu
kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui
viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse
esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline
taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavaldus ja menetluse käik
1(6)
1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 09.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse
avalduse XX-ilt (kostja) 2034,73 euro saamiseks. Kohus tegi 10.07.2024 võlgnikule
makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 30.08.2024
määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse
jätkamiseks hagimenetluses.
2. B2 Impact OÜ esitas 17.09.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu
tarbijakrediidilepingust tuleneva võla väljamõistmiseks ning 14.11.2024 hagiavalduse
täienduse. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 1608,63 eurot,
intressi 219,39 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 276,83 eurot ja seadusjärgses määras
viivise põhinõudelt alates 18.09.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud palub
hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja
kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
Nõude aluseks on ESTO AS-i (esialgne võlausaldaja) ja kostja vahel sõlmitud krediidikonto
leping nr 3557452331 (leping). Lepingu kohaselt oli kostjal maksimaalne krediidilimiit on
2000 eurot. Lepingujärgne intressimäär lepingu tingimuste kohaselt on 40,90% aastas ning
krediidi kulukuse määr 59,28% aastas. Kostja on saanud perioodil 09.02.2021 – 25.09.2022
kokku krediiti 2460 eurot. Lepingu tingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma
igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt minimaalse kuumakse, mis koosnes krediidi
tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st
igakuiselt 1/60 kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Tagasimakseid on teinud
kostja kokku 3256,24 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 851,37 eurot, intressi
katteks 2154,26 eurot, meeldetuletustasude katteks 60 eurot ja muude tasude katteks 190,61
eurot. Kostja viimane tagasimakse oli 15.12.2023. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat
kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, edastas krediidiandja kostjale
01.04.2024 lepingu ülesütlemise teatise. Nimetatud teatises andis krediidiandja kostjale
täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.04.2024. Krediidiandja teavitas kostjat
15.04.2024, et krediidikonto leping nr 3557452331 on lõpetatud. Tulenevalt teenustingimuste
punktist VIII alapunktist 1 leppisid pooled kokku, et kõik avaldused ja teated edastatakse
lepingus nimetatud posti või e-posti aadressile. Eelpool mainitud teated edastas krediidiandja
e-posti teel. Seega eelpool mainitud tahteavaldused võib lugeda kostjale kättesaaduks
tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 3 alusel. Hageja saatis 30.04.2024 kostjale e-
kirja, milles teavitas kostjat, et vastavalt nõudeloovutuse lepingule omandas OK Incure OÜ
nõuded kostja vastu, mis tulenevad kostja ja ESTO AS vahel sõlmitud lepingutest. Lähtudes
asjaolust, et intressi arvutatakse kasutusse võetud krediidist, siis arvutab hageja intressi
krediidisumma jäägist, s.o 1608,63 eurot alates viimasele tagasimaksele intressi katteks
järgnevast päevast, s.o 16.12.2023 kuni krediidilepingu ülesütlemiseni 15.04.2024 summas
219,39 eurot. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast
16.04.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 16.09.2024 intressiga võrdses määras. Kostja
võlgneb hagejale viivist 276,83 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni
sellekohase tasumiseni alates 18.09.2024 seadusjärgses viivisemääras, s.o 12,25% aastas.
14.11.2024 täpsustas hageja, et juhul kui kohus asub seisukohale, vaatamata hageja poolt
esitatud selgitustele ja tõenditele, et lepingud sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet
rikkudes, siis võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt on kostja oma
võlgnevuse krediidiandjale tasunud (võttes arvesse asjaolu, et kostja kasutas krediiti 2460
eurot ja teostas tagasimakseid kokku 3256,24 eurot).
2(6)
3. Maakohus võttis 20.11.2024 määrusega hagi menetlusse. Kohus toimetas hagi menetlusse
võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte tähtsaadetisega 30.11.2024 (ema võttis
vastu). Kohus määras kostjale hagivastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva. Kostja hagivastust ei
esitanud.
4. Kohus tegi 18.12.2024 kirjeldava ja põhjendava osata otsuse, millega jättis hagi
rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
5. Hageja sai 18.12.2024 otsuse kätte 30.12.2024 AETis ning taotles samal päeval, et kohus
teeks täiendava otsuse kirjeldava ja põhjendava osaga.
OTSUSE PÕHJENDUSED
6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg-le 41 TsMS § 444 lõike 4
alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui
menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist
esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Käesoleval juhul on hageja seda teinud. Otsuse
täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga
hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse
kättetoimetamisest arvates.
7. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtsustatud korras (TsMS § 405). TsMS § 444 lg 2
järgi piirdub kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse ja tõendite
märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
8. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida
pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust
avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud
on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018, nr
2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).
9. Kohus tuvastab et ESTO AS-i ja kostja vahel on sõlmitud krediidikonto leping nr
3557452331. Kostja on saanud kokku krediiti 2460 eurot. Hagiavalduses kirjeldatud
asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud krediidilepingust VÕS § 401
mõistes. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on
anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise
eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. VÕS § 401 lg 3 kohaselt
kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, st vaidlusalune
laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Tarbija võlaõigusseaduse
tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või
kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).
10. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu
kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on
viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.
VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul
tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on
3(6)
täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja
krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva
summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata
jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus
peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse
ülesütlemine tühiseks.
Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised
osamaksed, edastas krediidiandja kostjale 01.04.2024 lepingu ülesütlemise teatise. Nimetatud
teatises andis krediidiandja kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 15.04.2024.
Krediidiandja teavitas kostjat 15.04.2024, et krediidikonto leping nr 3557452331 on
lõpetatud. Hageja saatis 30.04.2024 kostjale e-kirja, milles teavitas kostjat, et vastavalt
nõudeloovutuse lepingule omandas hageja nõuded kostja vastu, mis tulenevad kostja ja ESTO
AS vahel sõlmitud lepingutest.
11. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale
üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt VÕS § 1
lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh
selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija
vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud
viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu
praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on
rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (EKo
05.03.2020, C-679/18, p 46; RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p 13).
12. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida
üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis
analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4
näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades
andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on
krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja
lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.
Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -
vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades
käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja
tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab,
et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja
kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto
väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist
tõendama krediidiandja. Kuivõrd krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad
asjaolud hagiavalduses esile tuua.
13. Käesoleval juhul ei saa tuvastada, et krediidiandja oleks nõuetekohase hoolsusega
hinnanud kostja krediidivõimet. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida
üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis
analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha
hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe
kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku
4(6)
laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab tõendama krediidiandja. Et
krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
13.1. Hageja on selgitanud, et krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud
võlgniku regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal
(sissetulek, finantskohutused jms). Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma sissetulekuks
märkinud 1000 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud Pensionikeskuse andmetest,
ehk sissetulekust 1227,87 eurot. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot võlgniku
finantskohustuste kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud 15 eurot (krediidiandja
kohaldas 100 eurot). Detailset majapidamiskulutuste analüüsi krediidiandja teostanud pole,
kuivõrd kostjal on kohustus esitada üksnes tõeseid andmeid ning kostja peab ka ise oma
krediidivõimes veenduma. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning
võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Kogutud info
analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis
krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline.
13.2. AS-i Creditinfo krediidiskooringust on kohtule näha, et kostjal oli võlgnevus Bondora
AS ees summas 9652,75 eurot. Kuigi finantskohustustena on võlgnik märkinud 15 eurot ja
krediidiandja kohaldas 100 eurot, siis ei ole selge kas krediidiandja on arvestanud kostjal
olemasoleva võrdlemisi suure laenuga Bondora AS ees.
13.3. Pangakonto väljavõtteid kostjalt küsitud ja kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole
teostatud pangakonto väljavõtte alusel analüüsi. Hageja esitatust ei nähtu, et oleks kindlaks
tehtud ja kontrollitud ja analüüsitud kostja igakuist majapidamiskulude suurust, s.o igakuiseid
vältimatuid püsikulutusi toidule, eluasemele, sidele, transpordile jms. Kui kostja avaldas laenu
taotlemisel enda elukoha aadressi, oleks krediidiandjal olnud võimalik teha päring
kinnistusraamatusse, kontrollimaks, kas eluase kuulub kostjale (või vähemalt küsida seda
kostja enda käest). Seejärel oleks krediidiandja saanud ka hinnata ning täiendavalt küsida
kostjalt selgitusi eluaseme kasutamise aluste kohta. Juba nende andmete pinnalt saab hinnata,
millest laenutaotleja igakuised majapidamiskulud eluaseme kulude komponendi näol võivad
koosneda (üür, eluasemelaenumaksed, oma korter või maja, korteri suurus ja sellele vastavad
tavalised sellist tüüpi majade kommunaalkulud jne). Tegemata kindlaks kostja igakuised
majapidamiskulud, ei saanud krediidiandja veenduda kostja võimes oma igakuisest
sissetulekust laenu tagastada. Majapidamiskulude hulka kuuluvad aga ka muud igakuised
vältimatud püsikulutused nagu toit, sidekulud, transpordikulud jm. Analüüs ja kontroll
pangakonto väljavõtte alusel eelmärgitud igakuiste püsivajaduste osas on täitmata.
13.4. Kohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja oleks vastutustundliku
laenamise põhimõtet järginud, sest enne krediidi väljastamist ei kontrollinud krediidiandja
teavet kostja kohustuste ja regulaarsete kulude kohta. Kohus leiab, et KAVS § 50 lg-te 3 ja 4
nõuetele vastavat kontrolli praegusel juhul tehtud ei ole. Kohtule esitatud informatsiooni
põhjal ei saa jõuda järeldusele, et vastutustundlikku laenamise põhimõtet oleks kostjale laenu
andmisel järgitud. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles
näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.
13.5. Eeltoodust tulenevalt ei ole algne võlausaldaja täitnud nõuetekohase hoolsusega kostja
krediidivõimelisuse hindamise kohustust. Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab
täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja
millist osa laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning
millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse
5(6)
suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid
selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on
tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui
ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt
esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis
peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (RKTKm 24.11.2023,
nr 2-21-13098, p 21). Algne võlausaldaja ei ole piisava hoolsusega kontrollinud kostja
krediidivõimekust, sest ei ole täpsustanud võlgniku laenukoormust, pole küsinud pangakonto
väljavõtet ega teostanud selle alusel analüüsi. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2
tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe
kontrollimises.
14. Hageja on esitanud enda nõude ümberarvestuse, mille kohaselt kasutas kostja lepingu
alusel krediiti kokku 2460 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 3256,24
eurot. Kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis
tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa. Kostja on tagastanud lepingu alusel
saadud summa, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
Menetluskulud
15. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise
suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja
menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita
menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või
tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad
menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu
hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
16. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude
kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude
kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Agle Lauren
kohtunik
6(6)