Legislator Case Law & Legislation
2-24-11934/7 AI generated

2-24-11934/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-11934/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista A Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 12887,46 eurot, mis koosneb Välja mõista A Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 1030

Legislator headnote

AI generated

2-24-11934/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista A Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 12887,46 eurot, mis koosneb Välja mõista A Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 1030

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11934

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A Ki vastu võla nõudes.

Kirjalik menetlus.

Tsiviilasja hind

14 266,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja S R

Kostja A K (isikukood xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 12887,46 eurot, mis koosneb

põhivõlgnevusest 8162,39 eurot, intressist 532,98 eurot, sissenõudekulust 50 eurot,

lepingu haldustasust 6 eurot ja 04.08.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest

4136,09 eurot.

3. Välja mõista A Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 16,90% aastas

arvestatuna põhivõlalt 8162,39 eurot alates 05.08.2024 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid

mitte rohkem kui 4026,3 eurot.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista A Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 1030

eurot.

6. Välja mõista A Kilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

2-24-11934

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

Kohus võttis 27.09.2024 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja

20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostja ei ole hagimaterjale avanud e-toimikus. Kostjale ei olnud võimalik dokumente üle anda

tema eluruumis isiklikult, mistõttu loeb kohus dokumendid kätte toimetatuks postkasti panemisega

19.10.2024 (TsMS § 326 lg 1). Hagile vastamise tähtpäev saabus 08.11.2024. Kostja ei ole hagile

vastanud.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse

ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS §

444 lg-st 3 teeb kohus tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus

lühidalt vaid järgmist.

Hagi aluseks on xxx AS ja kostja 07.01.2020 sõlmitud tarbijakrediidileping xxx, millest tulenevad

kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata.

xxx AS loovutas nõude 4.07.2022 hagejale.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla

tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga

(Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Sellest tulenevalt piirab kohus edasise

viivituse osas väljamõistetava viivise summa 4026,30 euroga, et käesoleva otsusega väljamõistetav

viivis ei ületaks põhivõlga.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulu 507 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõiv 910 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist.

Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning

selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava

tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Juristi teenuse tunni

2 (2)

2-24-11934

hind 169 eurot (dtl 33) on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes

juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja

lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot. Eeltoodu

alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu

menetluses 120 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1030 (910+120) eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1030 eurot.

Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

kohtunik

3 (2)