2-24-9155/16 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S

Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-24-9155;

P.V. hagi M.S. ja A.S. vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 9031 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

P.V. (isikukood XXX; aadress XXX

Hageja esindaja

jurist Tanel Riivits (tanel.riivits@themis.ee)

Kostja I

M.S. (isikukood XXX; aadress XXX ; XXX)

Kostja II

A.S. (isikukood XXX; aadress XXX , XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kinnitada kompromiss

alljärgnevatel tingimustel:

1.1 M.S. ja A.S. kohustuvad tasuma P.V.-le 10 341 eurot, mis koosneb: põhinõue 6368.93

eurot, intressid 508.67 eurot, kahjud 827.40 eurot, viivised 881 eurot, hageja lepingulise

esindaja tasu hüvitis 1370 eurot, ½ riigilõivu 385 eurot). Hageja osundab, et menetluse

ajal on kostjad tasunud 300 eurot millise arvelt on hageja vähendanud viivistenõuet.

1.2 Nimetatud võlasumma tasuvad kostjad 300 euroste kuumaksetega, sooritades esimese

osamakse 25.01.2025 ja jätkates osamakseid igakuiselt 25.ndaks kuni võlasaldo

lõppemiseni hageja kontole XXX. Tasumise järjekorral lähtuvad pooled võlasaldo

vähenemise järjekorrana: riigilõiv, lepingulise esindaja tasu hüvitis, viivised, kahjud ja

viimasena põhinõue.

1.3 Juhul, kui M.S. ja A.S. viivitavad punktis 1.1 nimetatud mistahes maksete tegemisega

enam kui 15 päeva on P.V.-l õigus punktis 1.1 nimetatud maksegraafik ilma täiendavat

tähtaega määramata üles öelda.

1.4 Juhul, kui M.S. ja A.S. on teinud P.V.-le käesoleva kompromissi alusel makseid

loetakse esimeses järjekorras tasutuks viivis, seejärel lepingulise esindaja tasu hüvitis,

seejärel riigilõiv ja seejärel põhinõue.

1.5 Pooled on kokku leppinud, et kompromissi ülesütlemise järgselt kohustuvad M.S. ja A.S.

tasuma põhinõudelt, hüvitatava riigilõivu ja lepingulise esindaja tasu hüvitiselt viivist 0,06

% päevas.

1.6 Pooled on kokku leppinud, et M.S. ja A.S. vastutavad käesolevast kompromissist

tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt.

2.Seoses eelnevaga:

2.1 määruse jõustumisel tagastada pool riigilõivust s.o 385 eurot P.V. kontole nr XXX;

2.2 ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda;

2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjatele kätte.

3. Selgitada:

3.1 Kompromissi kohaselt pooled loobuvad määruskaebuse esitamises õigusest;

3.2 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Seoses kompromissiga on menetlusosalised taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb

tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu põhjendused

2.TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud

kompromissi ja kohus kinnitab selle.

3.Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS §

430 lg 1).

4.Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või

rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole

kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3).

5.Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu

või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

6.TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud kompromissi kinnitamist välistavad alused

puuduvad. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada.

7.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või

asja menetlus lõpetatakse.

8.Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised

sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1).

Hageja poolt tasutud riigilõivust 770 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu

tagastada pool, s. o 385 eurot.

9.Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

Pooled on leppinud kokku menetluskulude jaotuses.

10.Menetlusosalised on kokku leppinud, et loobuvad käesoleva kompromissi kinnitava

kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest. Seega ei saa käesoleva määruse peale edasi

kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik