2-24-13033/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedmuutmata. Ülejäänud osas (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2) on määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud 804,60 eurot. Nimetatud summalt
Legislator headnote
AI generated2-24-13033/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: muutmata. Ülejäänud osas (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2) on määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud 804,60 eurot. Nimetatud summalt
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
17.01.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-13033
Kohtuasi
L95 OÜ avaldus AS Prisma Peremarket ajutise
halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.11.2024 ajutise halduri nimetamata
jätmise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
L95 OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlausaldaja) L95 OÜ (registrikood 16241541),
lepingulised esindajad vandeadvokaat Anton Sigal ja
advokaat Kristi Traagel
Puudutatud isik (võlgnik) AS Prisma Peremarket
(registrikood 10569681), lepingulised esindajad
vandeadvokaadid Paul Künnap ja Albert Linntam ja
advokaat Liisa-Maria Puur
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 07.11.2024 määrus menetluskulude jaotuse ja
kindlaksmääramise (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3–6) osas
muutmata. Ülejäänud osas (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2) on
määrus jõustunud.
2. Jätta määruskaebus rahuldamata.
3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud L95 OÜ kanda.
4. Mõista AS Prisma Peremarket kasuks L95 OÜ-lt välja AS Prisma Peremarket
määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud 804,60 eurot. Nimetatud summalt
tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
2-24-13033
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale ei saa määruskaebust esitada
pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg 2 ja § 150 lg 1 p 1 ja lg 5 kohaselt.
Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15
päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. L95 OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 29.08.2024 Harju Maakohtule pankrotiavalduse,
milles palus välja kuulutada AS Prisma Peremarket (puudutatud isik, võlgnik) pankroti, kuna
võlgnik ei olnud avalduse esitamise seisuga tasunud avaldajale sissenõutavaks muutunud
üüri- ja kõrvalkulude võlga 225 549,50 eurot. Võlausaldaja esitas võlgnikule
pankrotihoiatuse, kuid võlgnik võlga ei tasunud.
2. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu, leides, et ajutise halduri määramise eeldused ei
ole täidetud. Võlgnik ei ole maksejõuetu ja pankrotiavalduses viidatud nõude üle käib juba
vaidlus teises tsiviilasjas.
Maakohtu määrus
3. Maakohus jättis 07.11.2024 määrusega ajutise halduri nimetamata ja lõpetas tsiviilasja
menetluse. Pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud jättis maakohus
võlausaldaja kanda ja mõistis võlausaldajalt välja võlgniku kasuks menetluskulud 4269,67
eurot. Maakohus märkis, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates määruse
jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud määras.
4. Maakohus leidis, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg
6 kohaselt, mille järgi jäetakse võlausaldaja pankrotiavalduse korral ajutine haldur
nimetamata, kui võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse,
millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohtule
esitati tõendid selle kohta, et võlgnik tasus 30.10.2024 võlausaldajale 225 549,50 eurot.
5. Menetluskulud jättis maakohus võlausaldaja kanda PankrS § 15 lg 6 alusel. Maakohus
rahuldas võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, leides, et
menetlustoimingute ja dokumentide koostamise ajakulu oli oluliselt ülepaisutatud.
Määruskaebus
6. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada
menetluskulude jaotuse ja võlausaldajalt välja mõistmise osas ning teha uue määruse, millega
jätta menetluskulud võlgniku kanda ja mõista võlausaldaja menetluskulud võlgnikult välja või
alternatiivselt jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse
menetluskulud palub võlausaldaja jätta võlgniku kanda.
2-24-13033
7. Maakohus jättis ajutise halduri määramata põhjusel, et võlgnik tasus 30.10.2024
võlausaldajale pankrotiavalduses nimetatud summa. Võlausaldaja pankrotiavaldus oli
põhjendatud. Võlausaldaja nõue oli selge ja vaidluse all sai olla üksnes võlausaldaja nõude
täpne suurus ning võlausaldajal oli võlgniku vastu PankrS § 15 lg 3 p 3 sätestatud suuruses
nõue võlgniku vastu.
8. Kohtupraktikas on leitud, et PankrS § 15 lg 6 ega üldpõhimõtet käsitlev PankrS § 150 lg 3
ei reguleeri menetluskulude jaotust ammendavalt. PankrS § 15 lg 6 ei täpsusta
menetluskulude jaotust olukorras, mil ajutine haldur jäetakse nimetamata põhjusel, et võlgnik
on võla tasunud. Sellisel juhul saab menetluskulude jaotamisel PankrS § 3 lg 2 kohaselt
lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud põhimõtetest. Hagita asjades annab
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teine lause kohtule ulatusliku
kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmine, kui see on
asjaolusid arvestades õiglane (TrtRnKm 13.12.2022, 2-22-13504, p 9; TrtRnKm 05.07.2024,
2-23-17714, p 13; RKTKm 20.04.2022, 2-19-5997, p 21).
9. Menetluskulude võlausaldaja kanda jätmine ei ole praegusel juhul õiglane. Kuna menetlus
lõppes sisuliselt põhjusel, et võlgnik tasus võlausaldaja võla, tuleks menetluskulud jätta TsMS
§ 168 lg-tes 2 ja 5 sätestatud põhimõtteid arvestades võlgniku kanda.
Menetluse edasine käik
10. Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli
ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Avaldaja
on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse
resolutsiooni p 3) ja osas, milles võlgniku menetluskulud kindlaks määrati ja avaldajalt välja
mõisteti (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4–6). Avaldaja ei ole määruskaebuses esitanud
vastuväiteid menetluskulude rahalisele suurusele. Maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4–6 on
seega vaidlustatud menetluskulude jaotuse vaidlustamisega kaasnevalt, kuna avaldaja
taotletava uue menetluskulude jaotuse korral tuleks tühistada ka võlgniku menetluskulude
väljamõistmine avaldajalt. Maakohtu määrus on TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2
alusel jõustunud resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas.
13. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on
menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas seaduslik ja põhjendatud ning
määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks.
Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta vaidlustatud osas muutmata ja
määruskaebus rahuldamata.
14. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul pankrotimenetluse kulud õigesti jaotanud.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st
6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2-24-13033
15. PankrS § 3 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele
tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. PankrS §
15 lg 3 p 6 järgi jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata
mh juhul, kui võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse,
millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kui kohus
ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse
läbivaatamisega seotud menetluskulud PankrS § 15 lg 6 järgi pankrotiavalduse esitaja. Seega
näeb pankrotiseadus ette erinormi menetluskulude jaotuse kindlaksmääramiseks ajutise
halduri nimetamata jätmise korral.
16. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et PankrS § 15 lg 6 ei reguleeri menetluskulude
jaotust ammendavalt, ega ka sellega, et menetluskulud tuleks jätta TsMS § 168 lg-tes 2 ja 5
sätestatud põhimõtteid arvestades võlgniku kanda, kuna menetlus lõppes põhjusel, et võlgnik
tasus võla. PankrS § 15 lg-st 6 ei tulene, et menetluskulude jaotus oleks PankrS § 15 lg-s 3
nimetatud erinevate aluste puhul erinev. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt tuleb ajutise halduri
nimetamata jätmise korral jätta pankrotiavalduse menetlemise kulud, sõltumata sellest,
millisel põhjusel ajutine haldur nimetamata jäi, võlausaldaja kanda. Seega erinevalt avaldajast
leiab ringkonnakohus, et PankrS § 15 lg 6 ei anna kohtule kaalutlusõigust. Eelnimetatud
PankrS sätetest tuleneb selgelt, et ka juhul, kui võlgnik või kolmas isik tasub võla, jäävad
pankrotiavalduse läbivaatamise kulud võlausaldaja kanda (vt ka TlnRnKm 18.05.2018,
2-17-18307, p 11; TlnRnKm 29.08.2019, 2-18-11210, p 10; TlnRnKm 06.02.2024,
2-23-4893, p-d 11–12).
17. Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3-6, kuid
menetluskulude kindlaksmääramise osas määruskaebuse põhjendustes etteheited maakohtule
puuduvad. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja
kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb
kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse
kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm
23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooni
sekkuda.
18. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja
kanda (TsMS § 171 lg 1).
19.1. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad
menetluskulud määruskaebemenetluses.
19.2. Võlgniku 02.12.2024 taotluse kohaselt on talle määruskaebemenetluses õigusabiteenust
osutatud kokku 9,8 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja järgi:
12.11–13.11.2024 kulus võlgniku lepingulisel esindajal advokaadil Liisa-Maria Puuril
0,5 tundi määruskaebuse ja menetlusse võtmise määruse analüüsimiseks ning 0,2 tundi
töö korraldamiseks seoses määruskaebusele vastamisega;
20.11.2024 kulus advokaadil Helery Maidlasel 3,8 tundi töö korraldamiseks seoses
määruskaebusele vastamisega ja määruskaebuse vastuse koostamiseks;
20.11.2024 kulus juristil 3 tundi kohtupraktika otsimiseks ja analüüsimiseks PankrS §
15 lg 6, TsMS § 172 lg 1 lause 2 ja TsMS § 168 lg-te 2 ja 5 kohta seoses
menetluskulude jaotamisega;
2-24-13033
21.11.2024 kulus võlgniku lepingulisel esindajal advokaadil Liisa-Maria Puuril 0,8
tundi määruskaebuse vastuse täiendamiseks ja kohtupraktika analüüsimiseks;
22.11.2024 kulus advokaadil Helery Maidlasel 0,7 tundi töö korraldamiseks seoses
määruskaebusele vastamisega ja määruskaebuse vastuse koostamiseks;
02.12.2024 kulus juristil 0,8 tundi menetluskulude nimekirja koostamiseks.
Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on teenust osutanud advokaat Liisa-Maria Puur
keskmise tunnihinnaga 230 eurot (käibemaksuta), advokaat Helery Maidlas keskmise
tunnihinnaga 195 eurot (käibemaksuta) ja jurist keskmise tunnihinnaga 120 eurot
(käibemaksuta).
19.3. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude
jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud
lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Avaldaja ei ole esitanud vastuväiteid võlgniku menetluskulude nimekirjale.
19.4. TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud
tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti
esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja
vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist
sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18).
Ringkonnakohtu hinnangul tuleb mõistlikuks pidada advokaadist esindaja tunnitasu 195 eurot
ja juristi tunnitasu 120 eurot.
19.5. Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud
põhjendatud ja vajalikud, kuid menetlustoimingute ja dokumentide koostamise ajakulu ei ole
kohtu hinnangul osaliselt põhjendatud.
19.6. Arvestades määruskaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu, peab
ringkonnakohus võlgniku lepinguliste esindajate toimingutele kulunud aega vajalikuks ja
põhjendatuks 4,83 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kahe advokaadi ja lisaks juristi
ajakulu töö korraldamiseks seoses määruskaebusele vastamisega ja määruskaebuse vastuse
koostamiseks ei ole põhjendatud, arvestades, et vaidlustati üksnes menetluskulude jaotust ja
väljamõistmist. Määruskaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamise vajalikuks ja
põhjendatud ajaks saab ringkonnakohtu hinnangul pidada kokku 3 tundi (advokaadil Liisa-
Maria Puuril 1 tund ja advokaadil Helery Maidlasel 2 tundi), millele lisandub kohtupraktika
otsimiseks ja analüüsimiseks vajalik aeg 1,5 tundi ning menetluskulude nimekirja
koostamiseks vajalik aeg 0,33 tundi. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus võlgniku
määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks
suuruseks 804,60 eurot (1×195 + 2×195 + 1,83×120, käibemaksuta) ning mõistab selle
avaldajalt võlgniku kasuks välja.
19.7. Vastavalt võlgniku taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
20. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale
määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. PanrkS § 5 lg 2
järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta pankrotiasjas edasi kaevata
üksnes siis, kui see on samas seaduses ette nähtud. PankrS § 150 lg 1 p 1 alusel on
menetluskulud pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 5 kohaselt võib pankrotimenetluse
2-24-13033
kulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud
määruskaebuse lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale PankrS § 150 lg 5
kaebeõigust ette ei näe. Seega ei ole pankrotimenetluse kulude (sh menetluskulude) kohta
tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamist Riigikohtule ette nähtud (vt
RKTKm 04.04.2022, 2-20-18512, p 5 teine lõik ja selles viidatud RKTKm 26.06.2013 määrus
3-2-1-48-13, p 12).
21. Määruskaebemenetluse menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust
saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude
kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)