2-24-13033/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

17.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-13033

Kohtuasi

L95 OÜ avaldus AS Prisma Peremarket ajutise

halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.11.2024 ajutise halduri nimetamata

jätmise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

L95 OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlausaldaja) L95 OÜ (registrikood 16241541),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Anton Sigal ja

advokaat Kristi Traagel

Puudutatud isik (võlgnik) AS Prisma Peremarket

(registrikood 10569681), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Paul Künnap ja Albert Linntam ja

advokaat Liisa-Maria Puur

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 07.11.2024 määrus menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3–6) osas

muutmata. Ülejäänud osas (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2) on

määrus jõustunud.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud L95 OÜ kanda.

4. Mõista AS Prisma Peremarket kasuks L95 OÜ-lt välja AS Prisma Peremarket

määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud 804,60 eurot. Nimetatud summalt

tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

2-24-13033

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale ei saa määruskaebust esitada

pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg 2 ja § 150 lg 1 p 1 ja lg 5 kohaselt.

Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L95 OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 29.08.2024 Harju Maakohtule pankrotiavalduse,

milles palus välja kuulutada AS Prisma Peremarket (puudutatud isik, võlgnik) pankroti, kuna

võlgnik ei olnud avalduse esitamise seisuga tasunud avaldajale sissenõutavaks muutunud

üüri- ja kõrvalkulude võlga 225 549,50 eurot. Võlausaldaja esitas võlgnikule

pankrotihoiatuse, kuid võlgnik võlga ei tasunud.

2. Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu, leides, et ajutise halduri määramise eeldused ei

ole täidetud. Võlgnik ei ole maksejõuetu ja pankrotiavalduses viidatud nõude üle käib juba

vaidlus teises tsiviilasjas.

Maakohtu määrus

3. Maakohus jättis 07.11.2024 määrusega ajutise halduri nimetamata ja lõpetas tsiviilasja

menetluse. Pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud jättis maakohus

võlausaldaja kanda ja mõistis võlausaldajalt välja võlgniku kasuks menetluskulud 4269,67

eurot. Maakohus märkis, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates määruse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

4. Maakohus leidis, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg

6 kohaselt, mille järgi jäetakse võlausaldaja pankrotiavalduse korral ajutine haldur

nimetamata, kui võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse,

millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohtule

esitati tõendid selle kohta, et võlgnik tasus 30.10.2024 võlausaldajale 225 549,50 eurot.

5. Menetluskulud jättis maakohus võlausaldaja kanda PankrS § 15 lg 6 alusel. Maakohus

rahuldas võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, leides, et

menetlustoimingute ja dokumentide koostamise ajakulu oli oluliselt ülepaisutatud.

Määruskaebus

6. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada

menetluskulude jaotuse ja võlausaldajalt välja mõistmise osas ning teha uue määruse, millega

jätta menetluskulud võlgniku kanda ja mõista võlausaldaja menetluskulud võlgnikult välja või

alternatiivselt jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse

menetluskulud palub võlausaldaja jätta võlgniku kanda.

2-24-13033

7. Maakohus jättis ajutise halduri määramata põhjusel, et võlgnik tasus 30.10.2024

võlausaldajale pankrotiavalduses nimetatud summa. Võlausaldaja pankrotiavaldus oli

põhjendatud. Võlausaldaja nõue oli selge ja vaidluse all sai olla üksnes võlausaldaja nõude

täpne suurus ning võlausaldajal oli võlgniku vastu PankrS § 15 lg 3 p 3 sätestatud suuruses

nõue võlgniku vastu.

8. Kohtupraktikas on leitud, et PankrS § 15 lg 6 ega üldpõhimõtet käsitlev PankrS § 150 lg 3

ei reguleeri menetluskulude jaotust ammendavalt. PankrS § 15 lg 6 ei täpsusta

menetluskulude jaotust olukorras, mil ajutine haldur jäetakse nimetamata põhjusel, et võlgnik

on võla tasunud. Sellisel juhul saab menetluskulude jaotamisel PankrS § 3 lg 2 kohaselt

lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud põhimõtetest. Hagita asjades annab

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teine lause kohtule ulatusliku

kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmine, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane (TrtRnKm 13.12.2022, 2-22-13504, p 9; TrtRnKm 05.07.2024,

2-23-17714, p 13; RKTKm 20.04.2022, 2-19-5997, p 21).

9. Menetluskulude võlausaldaja kanda jätmine ei ole praegusel juhul õiglane. Kuna menetlus

lõppes sisuliselt põhjusel, et võlgnik tasus võlausaldaja võla, tuleks menetluskulud jätta TsMS

§ 168 lg-tes 2 ja 5 sätestatud põhimõtteid arvestades võlgniku kanda.

Menetluse edasine käik

10. Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli

ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Avaldaja

on vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas (maakohtu määruse

resolutsiooni p 3) ja osas, milles võlgniku menetluskulud kindlaks määrati ja avaldajalt välja

mõisteti (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4–6). Avaldaja ei ole määruskaebuses esitanud

vastuväiteid menetluskulude rahalisele suurusele. Maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4–6 on

seega vaidlustatud menetluskulude jaotuse vaidlustamisega kaasnevalt, kuna avaldaja

taotletava uue menetluskulude jaotuse korral tuleks tühistada ka võlgniku menetluskulude

väljamõistmine avaldajalt. Maakohtu määrus on TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2

alusel jõustunud resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas.

13. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks.

Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta vaidlustatud osas muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

14. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul pankrotimenetluse kulud õigesti jaotanud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st

6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-24-13033

15. PankrS § 3 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. PankrS §

15 lg 3 p 6 järgi jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata

mh juhul, kui võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse,

millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kui kohus

ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse

läbivaatamisega seotud menetluskulud PankrS § 15 lg 6 järgi pankrotiavalduse esitaja. Seega

näeb pankrotiseadus ette erinormi menetluskulude jaotuse kindlaksmääramiseks ajutise

halduri nimetamata jätmise korral.

16. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et PankrS § 15 lg 6 ei reguleeri menetluskulude

jaotust ammendavalt, ega ka sellega, et menetluskulud tuleks jätta TsMS § 168 lg-tes 2 ja 5

sätestatud põhimõtteid arvestades võlgniku kanda, kuna menetlus lõppes põhjusel, et võlgnik

tasus võla. PankrS § 15 lg-st 6 ei tulene, et menetluskulude jaotus oleks PankrS § 15 lg-s 3

nimetatud erinevate aluste puhul erinev. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt tuleb ajutise halduri

nimetamata jätmise korral jätta pankrotiavalduse menetlemise kulud, sõltumata sellest,

millisel põhjusel ajutine haldur nimetamata jäi, võlausaldaja kanda. Seega erinevalt avaldajast

leiab ringkonnakohus, et PankrS § 15 lg 6 ei anna kohtule kaalutlusõigust. Eelnimetatud

PankrS sätetest tuleneb selgelt, et ka juhul, kui võlgnik või kolmas isik tasub võla, jäävad

pankrotiavalduse läbivaatamise kulud võlausaldaja kanda (vt ka TlnRnKm 18.05.2018,

2-17-18307, p 11; TlnRnKm 29.08.2019, 2-18-11210, p 10; TlnRnKm 06.02.2024,

2-23-4893, p-d 11–12).

17. Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni punktid 3-6, kuid

menetluskulude kindlaksmääramise osas määruskaebuse põhjendustes etteheited maakohtule

puuduvad. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse

kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm

23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooni

sekkuda.

18. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja

kanda (TsMS § 171 lg 1).

19.1. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad

menetluskulud määruskaebemenetluses.

19.2. Võlgniku 02.12.2024 taotluse kohaselt on talle määruskaebemenetluses õigusabiteenust

osutatud kokku 9,8 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja järgi:



12.11–13.11.2024 kulus võlgniku lepingulisel esindajal advokaadil Liisa-Maria Puuril

0,5 tundi määruskaebuse ja menetlusse võtmise määruse analüüsimiseks ning 0,2 tundi

töö korraldamiseks seoses määruskaebusele vastamisega;



20.11.2024 kulus advokaadil Helery Maidlasel 3,8 tundi töö korraldamiseks seoses

määruskaebusele vastamisega ja määruskaebuse vastuse koostamiseks;



20.11.2024 kulus juristil 3 tundi kohtupraktika otsimiseks ja analüüsimiseks PankrS §

15 lg 6, TsMS § 172 lg 1 lause 2 ja TsMS § 168 lg-te 2 ja 5 kohta seoses

menetluskulude jaotamisega;

2-24-13033



21.11.2024 kulus võlgniku lepingulisel esindajal advokaadil Liisa-Maria Puuril 0,8

tundi määruskaebuse vastuse täiendamiseks ja kohtupraktika analüüsimiseks;



22.11.2024 kulus advokaadil Helery Maidlasel 0,7 tundi töö korraldamiseks seoses

määruskaebusele vastamisega ja määruskaebuse vastuse koostamiseks;



02.12.2024 kulus juristil 0,8 tundi menetluskulude nimekirja koostamiseks.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on teenust osutanud advokaat Liisa-Maria Puur

keskmise tunnihinnaga 230 eurot (käibemaksuta), advokaat Helery Maidlas keskmise

tunnihinnaga 195 eurot (käibemaksuta) ja jurist keskmise tunnihinnaga 120 eurot

(käibemaksuta).

19.3. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Avaldaja ei ole esitanud vastuväiteid võlgniku menetluskulude nimekirjale.

19.4. TsMS § 175 lg 1 alusel esindatava huvides toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud

tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti

esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 24.01.2024, 2-21-9796, p 18).

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb mõistlikuks pidada advokaadist esindaja tunnitasu 195 eurot

ja juristi tunnitasu 120 eurot.

19.5. Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud

põhjendatud ja vajalikud, kuid menetlustoimingute ja dokumentide koostamise ajakulu ei ole

kohtu hinnangul osaliselt põhjendatud.

19.6. Arvestades määruskaebuse ja sellele esitatud vastuse sisu ja mahtu, peab

ringkonnakohus võlgniku lepinguliste esindajate toimingutele kulunud aega vajalikuks ja

põhjendatuks 4,83 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kahe advokaadi ja lisaks juristi

ajakulu töö korraldamiseks seoses määruskaebusele vastamisega ja määruskaebuse vastuse

koostamiseks ei ole põhjendatud, arvestades, et vaidlustati üksnes menetluskulude jaotust ja

väljamõistmist. Määruskaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamise vajalikuks ja

põhjendatud ajaks saab ringkonnakohtu hinnangul pidada kokku 3 tundi (advokaadil Liisa-

Maria Puuril 1 tund ja advokaadil Helery Maidlasel 2 tundi), millele lisandub kohtupraktika

otsimiseks ja analüüsimiseks vajalik aeg 1,5 tundi ning menetluskulude nimekirja

koostamiseks vajalik aeg 0,33 tundi. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus võlgniku

määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks

suuruseks 804,60 eurot (1×195 + 2×195 + 1,83×120, käibemaksuta) ning mõistab selle

avaldajalt võlgniku kasuks välja.

19.7. Vastavalt võlgniku taotlusele tuleb avaldajal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

20. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. PanrkS § 5 lg 2

järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta pankrotiasjas edasi kaevata

üksnes siis, kui see on samas seaduses ette nähtud. PankrS § 150 lg 1 p 1 alusel on

menetluskulud pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 5 kohaselt võib pankrotimenetluse

2-24-13033

kulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale PankrS § 150 lg 5

kaebeõigust ette ei näe. Seega ei ole pankrotimenetluse kulude (sh menetluskulude) kohta

tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamist Riigikohtule ette nähtud (vt

RKTKm 04.04.2022, 2-20-18512, p 5 teine lõik ja selles viidatud RKTKm 26.06.2013 määrus

3-2-1-48-13, p 12).

21. Määruskaebemenetluse menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)