2-24-14499/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Määruse tegemise aeg ja koht

17.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-14499

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

SiteWorx Software USA LLC avaldus DigitalWave

Technologies OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Võlausaldaja (avaldaja): SiteWorx Software USA LLC

(välismaa registrikood 92-2473028), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Lembit Tedder (e-post

lembit.tedder@cobalt.legal), advokaat Anette Jaani

(anette.jaani@cobalt.legal)

Võlgnik: DigitalWave Technologies OÜ (registrikood

16834204), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo

Repp (e-post tarmo.repp@glimstedt.ee)

Ajutine pankrotihaldur: Indrek Lepsoo (e-post

indrek@pankrotihaldur.ee)

Pankroti väljakuulutamine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja DigitalWave Technologies OÜ (registrikood 16834204) pankrot 17.

jaanuaril 2025 kell 09:00.

2. Nimetada DigitalWave Technologies OÜ pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10.02.2025 kell 10.00. Koosolek

toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 4004).

4. Kohustada võlgniku juhatuse liiget X (isikukood XXX) andma võlgniku vanne

10.02.2025 kell 10:00 enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Kohus hoiatab, et

kui X ei ilmu määratud ajaks kohtusse vannet andma, võib kohus teda trahvida või

kohaldada sundtoomist või aresti.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

6. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

7. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Edastada kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale.

11. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

12. Määrata ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo tasuks 2653,5 eurot

(käibemaksuga), mis maksta välja võlausaldaja SiteWorx Software USA LLC poolt

03.10.2024 kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt. Väljamakse teha osaühing INC

Partner arvelduskontole EE662200221024695063.

13. Kohus määrab võlausaldaja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kindlaks

mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta

tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse

kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. SiteWorx Software USA LLC (võlausaldaja) esitas 25.09.2024 kohtule avalduse DigitalWave

Technologies OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku

võlgnevus võlausaldaja ees summas 23 913,55 USA dollarit, millele lisandub viivis. Võlgnik

esitas 25.10.2023 võlausaldajale ostutellimuse seadmete soetamiseks. Võlausaldaja väljastas

12.01.2024 võlgnikule arve maksetähtajaga 12.03.2024. Võlgnik arvet ei tasunud. Võlausaldaja

saatis võlgnikule 05.08.2024 pankrotihoiatuse, millega andis täiendava 10-päevase tähtaja

kohustuse täitmiseks.

2. 30.09.2024 kohtumäärusega võttis kohus võlausaldaja avalduse menetlusse ning määras mh

võlgnikule tähtaja pankrotiavaldusele vastamiseks.

3. 04.11.2024 ja 08.11.2024 esitatud vastustes palus võlgnik jätta ajutine pankrotihaldur

nimetamata ja menetlus lõpetada. Võlgnik vaidles võlausaldaja nõudele vastu ja leidis, et vaidlus

nõude üle tuleks lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Oma vastuväidet võlausaldaja nõudele

võlgnik samas ei põhistanud. Võlgniku hinnangul ei olnud võlausaldaja ka põhjendanud

võlgniku maksejõuetust: võlgnikul ei ole maksuvõlga ega esine muid makseraskustele viitavaid

asjaolusid, võlgnikul on piisavalt vara, et kohustused võlausaldaja ees täita.

4. 13.11.2024 kohtumäärusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Indrek

Lepsoo.

5. 16.12.2024 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt

maksejõuetu. Aruande kohaselt tegeleb võlgnik tööstuslike LED valgustite ja valgustuse

juhtimise müügiga. Kohtusse pöördunud võlausaldaja (SiteWorx Software USA LLC) on olnud

võlgniku tarnija. Võlgniku poolt 13.11.2024 seisuga koostatud bilansi kohaselt ei vasta võlgniku

omakapital ÄS § 176 miinimumnõuetele. Ajutine pankrotihaldur tuvastas võlgniku varalise seisu

osas järgmist:

a) Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt summas 22 365,67 eurot, millest 22 115,67

eurot on kohustused tarnijate ees ning 250 eurot kohustused aruandvate isikute ees.

Tarnijate ees olevatest kohustustest moodustab 21 854,83 eurot kohtusse pöördunud

võlausaldaja nõue, mis muutus sissenõutavaks 12.03.2024. Teised kohustused on

väikesed ning on peamiselt tekkinud 2024. aasta novembris. Ajutine haldur märkis, et

võlgnik ei vaidle vastu ajutise halduri poolt tuvastatud kohustuste olemasolule ega nende

suurusele.

b) Võlgniku vara koosneb rahalistest vahenditest ja varudest. Rahalisi vahendeid on

võlgnikul 225,8 eurot. Võlgniku varudeks on müügiks ostetud kaubad. Võlgniku

raamatupidamises on varud kajastatud väärtuses 22 339,37 eurot. Võlgnik selgitas, et

varud on võetud arvele soetamisväärtuses lähtudes konservatiivsuse printsiibist.

Võlgniku hinnangul on varude võimalik realiseerimisväärtus tegevuse jätkumisel aga

162 078 eurot, kuid see võib olla isegi suurem.

6. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu nii likviidsus- kui ka n-ö

bilansitesti järgi ning tegemist ei ole ajutise olukorraga. Kohtusse pöördunud võlausaldajal on

võlgnik vastu sissenõutavaks muutunud nõue vähemalt summas 21 854,83 eurot, kuid võlgnikul

on likviidset vara selle nõude rahuldamiseks üksnes 225,8 eurot. Võlgniku varud ei ole likviidne

vara, mille arvel saaks ettenähtavas tulevikus täita võlgniku sissenõutavaks muutunud rahalisi

kohustusi. Ajutise halduri hinnangul kinnitab seda mh pikk ajaperiood, mil võlgnikul ei ole

õnnestunud neid varusid realiseerida. Ajutine haldur leidis, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu

ka bilansilise testi järgi, sest võlgniku raamatupidamises kajastatud varude väärtus ei vasta

ajutise halduri hinnangul tegelikkusele ning nende varude tegelik turuväärtus ei kata ajutise

halduri hinnangul võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet. Seda kinnitab ajutise halduri

hinnangul nii pikk ajaperiood, mil võlgnikul ei ole õnnestunud varusid realiseerida, kui ka

asjaolu, et kui võlgnik ise usuks, et varude väärtus ületab kordades võlausaldaja nõude suurust,

oleks võlgnik valmis andma võlausaldajale tagatise, mida võlausaldaja juba kohtueelselt nõudis

(käendus), või oleksid võlgniku osanikud valmis võlgniku edasisse majandustegevusse

panustama. Ajutise halduri hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks 12.03.2024, kui

muutus sissenõutavaks kohtusse pöördunud võlausaldaja nõue.

7. Ajutine haldur leidis, et kuigi esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, võiks kohus

anda võlgnikule kuni 2024. aasta lõpuni võimaluse realiseerida oma varud ja/või leida muud

rahalised vahendid võlausaldaja nõude rahuldamiseks või võlausaldajaga kokkuleppe

saavutamiseks. Kui võlgnik ei suuda seda 2024. aasta lõpuks teha, tuleks ajutise halduri

hinnangul võlgniku pankrot välja kuulutada.

8. 17.12.2024 andis kohus menetlusosalistele teada, et kohus plaanib pankrotiavalduse läbi

vaadata 2025. jaanuari alguses toimuval kohtuistungil ning et võlgnikul on seni võimalus leida

rahalised vahendid võlausaldaja nõude rahuldamiseks või võlausaldajaga kokkuleppe

saavutamiseks.

9. 07.01.2025 esitas võlgnik kohtule seisukoha, milles võlgnik märkis, et võlgnikul on piisavalt

likviidset vara, et võlausaldaja nõue rahuldada. Võlgniku hinnangul on võlgnikul ajutised

makseraskused, mis on ületatavad. Võlgnik märkis, et võlgniku varud (müügiks ostetud kaubad)

on realiseeritavad 162 078 euro eest. Võlgnik esitas tõenditena arved, mille võlgnik on

varasemalt kolmandatele isikutele väljastanud ning mis võlgniku hinnangul tõendavad, millise

hinnaga on võlgnik varasemalt võlgniku laojäägiks olevaid ühtesid konkreetseid tooteid müünud

(dtl 119 jj).

10. 07.01.2025 toimunud kohtuistungil arutas kohus menetlusosalistega võlgniku majanduslikku

seisu. Võlgnik selgitas, et võlgniku varudeks on spetsiifiline kaup, mida ei ole võimalik kiiresti

müüa, ning võlgnik vajab selleks aega. Võlgnik tunnistas, et seni ei ole võlgnikul õnnestunud

midagi maha müüa. Kuna võlausaldaja oli sellega nõus, andis kohus kohtuistungil võlgnikule

aega kuni 14.01.2025, et leida rahalised vahendid võlausaldaja nõude rahuldamiseks (sh kauba

realiseerimiseks) või võlausaldajaga kokkuleppe saavutamiseks.

11. Võlausaldajal ja võlgnikul ei õnnestunud kokkulepet saavutada, samuti ei suutnud võlgnik

leida rahalisi vahendeid, et võlausaldaja nõue rahuldada. 14.01.2025-15.01.2025 kohtule

edastatud kirjavahetustest nähtub, et võlgnik pakkus võlausaldajale tagatist kommertspandi

kujul. Võlausaldaja sellega ei nõustunud, kuna võlausaldaja hinnangul on võlgnik kas varatu või

on võlgniku vara mitterealiseeritav.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse lahendamine

12. Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.

13. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2,

likviidne maksejõuetus). Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei

kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1

lg 3, bilansiline maksejõuetus). Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetuks,

piisab sellest, kui esineb vaid üks PankrS §-s 1 nimetatud olukordadest, s.o juriidilisest isikust

võlgnik ei pea olema püsivalt maksejõuetu nii likviidsus- kui ka bilansitesti kohaselt (vt sellega

seoses ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-188-12, p 14).

14. Kohus märgib alustuseks, et kuigi võlgnik oma esialgsetes (enne ajutise halduri nimetamist)

kohtule esitatud seisukohtades vaidlustas ka kohtusse pöördunud võlausaldaja nõude (oma

vastuväidet küll põhistamata, vt ülal, p 3), siis edasises menetluses ei ole võlgnik seda teinud.

Võlgnik ei avaldanud ajutisele haldurile, et tal oleks vastuväiteid võlausaldaja nõudele (sh selle

suurusele), ning võlgnik ei tuginenud sellele ka 07.01.2025 kohtule esitatud seisukohas ega

07.01.2025 toimunud kohtuistungil. Kohus lähtub seega sellest, et võlausaldaja nõude

põhjendatuse üle vaidlus puudub.

15. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul rahalisi vahendeid üksnes summas 225,8

eurot, mis ilmselgelt ei ole piisav võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Vaidlus seisneb seega

selles, kas ja millist tähtsust omavad võlgniku varud (müügiks ostetud kaubad, vt ülal, p 5

alapunkt b)) võlgniku maksevõime hindamisel.

16. Kohus hindab võlgniku maksevõimet esmalt PankrS § 1 lg 2, s.o likviidsustesti alusel.

Arvestades, et vaidlus võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustuste osas puudub (vt sellega

seoses ülal, p 5 alapunkt a) ning p 14), on määrava tähtsusega see, millises summas on võlgnikul

likviidseid vahendeid nende kohustuste täitmiseks. Olemasolevate likviidsete vahendite all tuleb

peamiselt arvesse võtta raha, tähtajalisi hoiuseid ning ka väärtpabereid, mille kohta on olemas

kohese tagasiostu kohustus. Mitterahaliste vahendite arvestamisel likviidse varana peavad need

vahendid olemas kergesti/kiiresti realiseeritavad (rahaks muudetavad). Arvestades, et

maksejõuetuks muutunud osaühingul on seaduse kohaselt aega 20 päeva, et võtta kasutusele

abinõud maksevõime saavutamiseks (ÄS § 180 lg 51), tuleb hinnata, kas võlgniku mitterahalised

vahendid on realiseeritavad 20 päeva jooksul, s.o kas võlgnikul on 20 päeva pikkuse perioodi

jooksul võimalik saada juurde piisavalt rahalisi vahendeid, et sissenõutavaks muutunud võlad

tasuda. Sellist ajalist raami likviidsuse hindamisel toetab ka pankrotiseaduse seletuskiri,

sealjuures on seletuskirjas õigesti märgitud, et tähtis ei ole see, kas vara suudetakse müüa n-ö

õiglase turuhinnaga või alla selle. Esiplaanile tuleb seada võlausaldajate nõuete rahuldamine,

mitte võlgniku soov saada oma varast maksimaalset tulu.1

17. Kohus leiab, et võlgniku varusid, s.o müügiks ostetud kaupa ei saa pidada likviidseks varaks.

Kohtusse pöördunud võlausaldaja nõue võlgniku vastu muutus sissenõutavaks 12.03.2024 (dtl

17); võlausaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse 05.08.2024 (dtl 27 jj); kohus võttis

pankrotiavalduse menetlusse 30.09.2024 kohtumäärusega ning nimetas võlgnikule ajutise

halduri 13.11.2024 kohtumäärusega; ajutine haldur esitas kohtule 16.12.2024 aruande, kus mh

märkis, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu; kohus andis võlgnikule kaks korda täiendavat aega

likviidsuse taastamiseks/kokkuleppe saavutamiseks (vt ülal, p 8 ning p-d 10-11). Seega, kui

lähtuda võlausaldaja nõude sissenõutavaks muutumisest, on võlgnikul olnud aega ca 10 kuud,

ning kui lähtuda kohtumenetluse algatamisest, siis ca 3,5 kuud aega, et oma kaubad realiseerida,

sh kasvõi osaliselt (piisavalt, et võlausaldaja nõue rahuldada). Võlgnik ei ole suutnud seda teha.

Seda arvesse võttes ei oma ka tähtsust võlgniku esitatud arved, mis võlgniku hinnangul

tõendavad, millise hinnaga on võlgnik varasemalt suutnud osasid üksikuid võlgniku laos olevaid

tooteid realiseerida (vt dtl 119 jj). Tegelik elu/faktiline olukord tõendab praegusel juhul, et

võlgnik ei ole suutnud väga pika aja jooksul oma kaupa realiseerida, s.o tegemist ei ole likviidse

varaga PankrS § 1 lg 2 tähenduses.

18. Eelnevat seisukohta ei muuda võlgniku selgitus, et tegemist on spetsiifilise kaubaga, mille

realiseerimine võtab aega. Ükskõik millise tegevusalaga äriühing peab oma äritegevust

korraldama nii, et ühing oleks likviidne, s.o võimeline oma sissenõutavaks muutunud rahalised

kohustused täitma. Kui äriühingul see võimekus puudub ning äriühing ei ole ka mõistliku aja

jooksul võimeline rahalisi vahendeid selleks tekitama, ongi tegemist likviidse maksejõuetusega.

Äriühing ei saa oma suutmatust kohustusi täita (nii võlausaldajate kui ka kohtu ees) õigustada

väitega, et ta ei leia oma väidetavalt väga väärtuslikule varale/kaubale ostjat. Sellisel juhul ei ole

tegemist likviidse varaga. Samuti ei saa õigustuseks olla võlgniku soov saada oma varade eest

rohkem raha. Olukorras, kus võlgnikul on likviidsusprobleem, tuleb võlausaldajate huvid seada

esiplaanile, ning võlgnik oleks pidanud oma kaubad võõrandama sellise hinnaga, mis on vajalik,

et likviidsus taastada. Võlgnik ei ole suutnud seda teha. Võlgnikule on praegusel juhul antud

väga palju aega - oluliselt enam kui PankrS § 1 lg 2 tavapärane ajaline kriteerium 20 päeva - et

oma kaup maha müüa ja likviidsus taastada, kuid võlgnik ei ole suutnud seda teha. Kohtu

hinnangul on märkimisväärne, et võlausaldaja nõue moodustab ca 15% võlgniku poolt väidetud

võlgniku kauba väärtusest. Võlgnik ei ole seega mitmete kuude jooksul suutnud oma kaupa

realiseerida isegi selles väikeses ulatuses, et üksnes võlausaldaja nõue rahuldada. See seab

täiendavalt kahtluse alla võlgniku väited võlgniku kauba väidetavast likviidsusest ning suurest

väärtusest.

19. Võlgnik väidab, et võlgnikul on ajutine, mitte püsiv maksejõuetus, sest võlgnik vajab lihtsalt

rohkem aega oma kauba müümiseks. Kohus sellega ei nõustu. Maksejõuetuse „ajutisusega“

pankrotiseaduse tähenduses on tegemist juhul, kui lähitulevikus leiavad suure tõenäosusega aset

sündmused, mis taastavad võlgniku maksevõime, ning selle hindamisel ei saa lähtuda

hüpoteetilistest ootustest. Tähtis on, et tulevikus aset leidev sündmus, mis võlgniku maksevõime

taastab, leiab aset ettenähtavas tulevikus ja selle esinemise tõenäosus on väga suur.2 Olukorras,

kus võlgnik ei ole suutnud mitmeid kuid oma kaupa realiseerida, puudub alus väitmaks, et nüüd

1 Vt eelnevaga seoses ka Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 195 SE, seletuskirja lk 35-36.

2 Vt eelnevaga seoses ka Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 195 SE, seletuskirja lk 33.

varsti suudab võlgnik suure tõenäosusega oma kaubad realiseerida ja võlausaldaja nõude

rahuldada. Võlgniku käsitlus maksejõuetuse ajutisusest ei ole ka kooskõlas PankrS § 1 lõikest 2

tuleneva likviidse maksejõuetuse kontseptsiooniga, mis (põhjendatult) lähtub sellest, et

mitterahalisi varasid saab likviidsete vahenditena käsitleda üksnes juhul, kui need on

kergesti/kiiresti (eelkõige 20 päeva jooksul) realiseeritavad. Võlgnik ei ole suutnud oma kaupa

realiseerida mitmeid kuid.

20. Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et võlgniku varadest saab likviidseks pidada üksnes

rahalisi vahendeid summas 225,8 eurot. Võlgniku varud (müügiks ostetud kaubad) ei ole

likviidne vara, mistõttu kohus seda vara võlgniku maksevõime hindamisel arvesse ei võta.

Arvestades, et võlgnikul on likviidset vara 225,8 eurot, kuid kohustusi vähemalt 22 365,67 eurot

(millest enamik on kohtusse pöördunud võlausaldaja nõue), on võlgnikul likviidset vara

kordades vähem kui sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi. Võlgnik on PankrS § 1 lg 2

tähenduses püsivalt maksejõuetu.

21. Kuna võlgnik on kohtu hinnangul püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 alusel, ei hinda

kohus, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu ka PankrS § 1 lg 3 tähenduses. Kohus nõustub aga

ajutise halduri hinnanguga, et võlgniku varud on võlgniku bilansis eelduslikult olulisel määral

ülehinnatud ning nende väärtus ei kata eelduslikult ka võlausaldaja nõuet (vt ülal, p 6). Nagu

ajutine haldur esile tõi, siis kinnitab seda nii pikk ajaperiood, mil võlgnik ei ole suutnud varusid

realiseerida isegi mitte sellises summas, et võlausaldaja nõue rahuldada. Lisaks, kui võlgniku

varud on väidetavalt tõesti nii palju väärt, kui võlgnik väidab, ei ole ka mõistetav/usutav, miks

võlgniku osanikud ei ole olnud valmis võlgnikku täiendavalt rahastama ja/või võlausaldaja nõuet

ise rahuldama, et võlgniku pankrotimenetlust vältida.

22. Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku

pankrotihalduriks tema nõusolekul Indrek Lepsoo (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

23. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

24. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg

1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

Võlgniku juhatuse liikme kohustamine vande andmiseks

25. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse, et võlgniku pankroti väljakuulutamise korral

kohustaks kohus võlgniku juhatuse liiget X andma võlgniku vanne (ajutise halduri aruande

resolutsiooni p 5). Kohus peab taotlust põhjendatuks.

26. PankrS § 86 lg 1 sätestab, et kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged. PankrS § 90 sätestab, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS

§ 85-89 sätestatut PankrS § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. PankrS § 19 lg 1 kohaselt

võib juriidilisest võlgniku korral kohus pankrotiavalduse tagamiseks rakendada elukohast

lahkumise keeldu mh võlgniku juhtorgani liikme suhtes. PankrS § 90 ja PankrS § 19 lg 1

koosmõjus kohalduvad PankrS § 85-89 sätestatud võlgniku kohustused ja seonduvad kohtu

õigused seega võlgniku juhatuse liikme X suhtes.

27. Eelnevat arvesse võttes kohustab kohus PankrS § 86 alusel X kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on temale

teadaolevalt õiged. Xl tuleb anda võlgniku vanne vahetult enne võlausaldaja esimese

üldkoosoleku algust.

28. PankrS § 89 lg 1 kohaselt võib kohus, kui võlgnik jätab kohtu korralduse täitmata või kui on

vaja tagada seadusega sätestatud kohustuse täitmist, võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust mh sellega, et ei täida

vande andmise kohustust (PankrS § 86). Kohus hoiatab seetõttu, et kui X ei täida vande andmise

kohustust, võib kohus Xu trahvida või kohaldada sundtoomist või aresti.

Menetluskulud

29. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud tasuda pankrotivarast

(PankrS § 150 lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara

(PankrS § 35 lg 1 p 1).

Ajutise pankrotihalduri tasu

30. Pankrotimenetluse kuluks on mh ajutise pankrotihalduri tasu (PankrS § 150 lg 1 p 2).

31. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud,

sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.

32. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2175 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine

haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt kulus tal oma

ülesannete täitmiseks 15 tundi. Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise

halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud

ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 145 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse

ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasuks 2175 eurot

(15x145), koos käibemaksuga 2653,5 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 1 1).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

33. PankrS § 31 lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise

halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Võlausaldaja tasus

03.10.2024 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu katteks 3000 eurot. Kohus määrab seetõttu, et

ajutise halduri kindlaksmääratud tasu tuleb ajutisele haldurile välja maksta võlausaldaja poolt

kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt.

Võlausaldaja menetluskulud

34. Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (PankrS § 150 lg 1 p 1). Ka

pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja

kulu) on pankrotimenetluse kuludeks PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas

3-2-1-23-13, p 11).

35. Kohus leiab, et käesoleval juhul on mõistlik määrata võlausaldaja menetluskulude rahaline

suurus kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 2 ja lg 4). Võlausaldaja

menetluskulude kindlaksmääramine (juba) käesoleva pankrotimäärusega tähendaks seda, et

võlgniku pankroti väljakuulutamine lükkuks oluliselt edasi – kohus peab määrama tähtaja

võlausaldajale menetluskulude nimekirja esitamiseks, selle nimekirja võlgnikule kätte

toimetama ja seejärel ka võlgniku seisukoha ära ootama. Kohus leiab, et olulisem on võlgniku

pankrot võimalikult kiiresti välja kuulutada, et pankrotihaldur saaks vajalikke toiminguid tegema

hakata. Kohus määrab hiljem võlausaldajale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaisa Margus