2-24-8315/18 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.01.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-8315

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi V. M. vastu nõusoleku

(tahteavalduse) andmiseks kohustamise ja nõusoleku

(tahteavalduse) kohtulahendiga asendamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood: 11919806, asukoht:

Tartu maantee 83-601, Tallinn, Harju maakond

Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel, e-posti aadress:

marjana.sestel@plusplus.ee

Kostja: V. M., isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti aadress:

xxxx

Kostja lepinguline esindaja: Indrek Repnau, e-posti aadress:

repnau@gmail.com

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi V. M. vastu nõusoleku (tahteavalduse)

andmiseks kohustamise ja nõusoleku (tahteavalduse) kohtulahendiga asendamise

nõudes täies ulatuses.

2. Kohustada V. M.t andma nõusolek (tahteavaldus) kinnistusraamatus kinnisasja

registriosas nr xxxx, asukohaga Xxxx A. M. (isikukood: xxxx) omanikukande

kustutamiseks ja V. M. (isikukood: xxxx) kinnisasja registriosa nr xxxx uue

omanikuna sisse kandmiseks. V. M. nõusolekuid (tahteavaldusi) kinnisasjalt

registriosa nr xxxx A. M. omanikukande kustutamiseks ja V. M. ainuomanikuna

kinnisasja registriossa nr xxxx sissekandmiseks asendab käesolev kohtulahend.

3. Jätta menetluskulud V. M. kanda.

4. Välja mõista V. M. PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud 420 eurot.

5. Välja mõista V. M.lt PlusPlus Capital AS kasuks menetluskuludelt 420 eurolt viivis

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni

menetluskulude 420 euro täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad

1. Hagiavalduses palub hageja kohustada kostjat andma tahteavaldus/nõusolek kinnistusraamatu

registriosas nr xxxx omanikukande muutmiseks, millega kustutada A. M. (isikukood: xxxx)

omanikukanne ja teha uus kanne, millega kanda korteriomandi, aadressiga Xxxx (registriosa nr

xxxx) omanikuna V. M. (isikukood xxxx). Asendada kostja tahteavaldus/nõusolek kannete

muutmiseks jõustunud kohtuotsusega. 02.02.2024 tagaseljaotsusega rahuldati PlusPlus Capital AS

hagiavaldus V. M. ja A. M. vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara omandiõiguse

tagasivõitmiseks tsiviilasjas nr xxxx. Tagaseljaotsuse järgi tunnistati V. M. ja A. M. vahel

15.03.2022 sõlmitud korteriomandi registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx, kinke- ja asjaõigusleping

kehtetuks ning määrati, et kinnistu registriossa nr xxxx tuleb kanda kinnistu omanikuks V. M.,

sealjuures asendada A. M. nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks (so A.

M. kinnistu omanikuna kustutamiseks ja V. M. kinnistu omanikuna sisse kandmiseks)

kohtuotsusega. Viru Maakohtu 06.12.2023 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu

(kinnisasjale registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx seatud eelmärge ja märkus) kohtulahendi täitmise

tagamiseks jäi kehtima. Tagaseljaotsus jõustus 05.03.2024. Kohtutäitur, kelle juures on hageja nõue

kostja V. M. ja A. M. vastu, esitas Tartu Maakohtu kinnistusosakonda avalduse omanikukande

muutmiseks. Kuid Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis kinnistamisavalduse omanikukande

muutmiseks rahuldamata. Kinnistusosakond keeldus omaniku muutmisest, kuivõrd kohtumäärus

asendab ainult A. M. nõusolekut ning ei asenda V. M. nõusolekut.

Hageja esitas 09.05.2024 kohtule vigade parandamise taotluse, milles palus TsMS § 447 lg-le 2

viidates lisada Viru Maakohtu 02.02.2024 tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr xxxx resolutsiooni punkti 3

kostja V. M. nõusolek kinnistusraamatus kinnistu registriosa nr xxxx kande muutmiseks (so A. M.

kinnistu omanikuna kustutamiseks ja V. M. kinnistu omanikuna sisse kandmiseks) kohtuotsusega.

Kohus jättis 22.05.2024 hageja 09.05.2024 taotluse 02.02.2024 tagaseljaotsuses vea parandamiseks

rahuldamata, kuna viidatud nõuet asjas ei esitatud ja ei lahendatud ning seetõttu ei olnud tegemist

veaga, mida oleks saanud TsMS § 447 lg 2 alusel parandada või TsMS § 448 lg 1 p 1 ja p 2 alusel

täiendava otsuse tegemisega lahendada (dtl 2-4).

2. 23.10.2024 seisukohas ei nõustunud hageja kostja vastuväidetega, st aluseid hagi rahuldamata

jätmiseks ei esine (dtl 72).

Kostja vastuväited

3. Kostja hinnangul tugines hageja hagis tagaseljaotsusele, millega alusetult ja õigusvastaselt (hageja

huve arvestades) rahuldati hageja hagi. Hageja ei ole hagi põhistanud, ega ole välja toonud ja

tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt on kostja kohustatud tahteavaldust andma. Kostja on

eelnevas menetluses osundanud, et kohus rikkus alaealise lapse A. M. õigusi ja ei arvestanud

asjaoluga, et vara, mis läks kinkelepinguga A. M.le üle, kuulus õiguspäraselt A. M.le. Kohus

pidanuks tegema tsiviilasjas nr xxxx sisulise otsuse ja jätma hageja hagi A. M. suhtes rahuldamata.

Kohtul pidanuks viidatud tsiviilasjas olema selge, et lapsevanem V. M. ei olnud võimeline ennast

kohtumenetluses esindama ja kaitsma, siis ei saanud eeldada lapsevanema võimet esindada

õigusvaidluses ka alaealist last. Hageja esitas hagi tuginedes üksnes Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna määrusele ja tagaseljaotsusele tsiviilasjas xxxx. Samas ei nähtu hagist ühtegi

asjaolu, mis põhistaks hageja õigust nõuda kostjalt tahteavalduse tegemist kinnistusraamatusse A. M.

nimele kantud kinnisasja omandi kuulumise muutmiseks. Hagis esitatud viited teisele tsiviilasjale ei

asenda hagi põhjendamise ja tõendamise vajadust ja kohustust. Kostja ja kostja esindaja ei pea

otsima hageja väidete põhjendusi või tõendeid muudest tsiviilasjadest vms materjalidest. Kostja on

seisukohal, et hagejal puudub õiguslik võimalus hagi aluse muutmiseks, sest hagi on esitatud kujul

menetlusse võetud ja kostja vaidleb juba etteruttavalt vastu hagi muutmisele. Kostja on seisukohal, et

hageja poolt esitatud hagi ei ole põhjendatud ja tõendatud ning selline hagi tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata (dtl 67-68).

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud poolte kirjalikult esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi on

põhjendatud.

5. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹ kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või

kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks

(puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isiku nõusolekut võib asendada

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise

kohustus (KRS § 34¹ lg 8). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-s 5 toodult kui isik on

kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata

täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks tuleb esitada kinnistamisavaldus ja puudutatud isiku

nõusolek (vt Riigikohtu 07.10.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-16249 p 11, 20.12.2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 18.1).

Haginõudena palub hageja kohustada kostjat andma nõusolek (tahteavaldus) kinnisasja registriosas

nr xxxx (asukoht: Xxxx), kannete muutmiseks, so kustutada A. M. (isikukood: xxxx) omanikukanne

ja teha uus kanne, millega kanda kinnisasja registriosa nr xxxx omanikuks V. M. (isikukood: xxxx)

ning asendada kostja V. M. nõusolek (tahteavaldus) eelmärgitud kannete muutmiseks

kohtulahendiga.

6. Tsiviilasjas nr xxxx 02.02.2024 tagaseljaotsusega tunnistas Viru Maakohus kehtetuks V. M. ja A.

M. vahel 15.03.2022 sõlmitud korteriomandi registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx, kinke- ja

asjaõiguslepingu. Kohus määras otsuse resolutsioonis kanda registriossa nr xxxx kinnistu omanikuks

V. M., sealjuures asendada A. M. nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande muutmiseks

(so A. M. kinnistu omanikuna kustutamiseks ja V. M. kinnistu omanikuna sisse kandmiseks)

kohtuotsusega. Tsiviilasjas nr xxxx ei olnud käesolevas asjas olevat haginõuet ja kohus viidatud asjas

nõuet lahendada ei saanud ning tagaseljaotsuse alusel ei olnud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal

võimalik kandeid (tagaseljaotsuses ei olnud V. M. nõusoleku kohustamise ja nõusoleku

kohtulahendiga asendamise nõuet, mis puudutab kinnisasjal registriosa nr xxxx A. M. omanikukande

kustutamist ja V. M. uue omanikuna sissekandmist) teha.

Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole haginõuet vabatahtlikult täitnud, st kinnistu registriosas nr xxxx

kannete muutmisteks nõusolekuid andnud. Kohus on tsiviilasjas nr xxxx tagaseljaotsusega

tunnistanud kehtetuks V. M. ja A. M. vahel 15.03.2022 sõlmitud korteriomandi registriosa nr xxxx,

asukohaga Xxxx, kinke- ja asjaõiguslepingu. Tagaseljaotsus on jõustunud 05.03.2024. Seega on

kinnistusraamatu kanne muutunud lepingu kehtetuks tunnistamise tõttu materiaalselt ebaõigeks.

Kohus leiab, et kooskõlas KRS § 34¹ lg 1 TsÜS § 68 lg 5 sätestatuga on haginõude eeldused täidetud

ja haginõue on põhjendatud.

Kohus rahuldab hageja hagi kostja vastu tahteavalduse andmiseks kohustamise ja tahteavalduse

kohtulahendiga asendamise nõudes täies ulatuses. Kohus kohustab V. M.t andma nõusolek

(tahteavaldus) kinnistusraamatus kinnisasja registriosas nr xxxx, asukohaga Xxxx A. M. (isikukood:

xxxx) omanikukande kustutamiseks ja V. M. (isikukood: xxxx) kinnisasja registriosa nr xxxx uue

omanikuna sisse kandmiseks. V. M. nõusolekuid (tahteavaldusi) kinnisasjalt registriosa nr xxxx A.

M. omanikukande kustutamiseks ja V. M. ainuomanikuna kinnisasja registriossa nr xxxx

sissekandmiseks asendab käesolev kohtulahend.

7. Kostja vastuväidetele vastusena märgib kohus, et hagejal puudub vajadus hagi täiendavaks

põhistamiseks ja tõendamiseks, kuivõrd haginõude aluseks on tsiviilasjas nr xxxx 05.03.2024

jõustunud kohtulahend. Hagi aluse muutmist tsiviilasjas nr 2-24-8315 ei esine.

Tsiviilasjal nr xxxx põhinevad vastuväited (kohus pidanuks tegema sisulise otsuse ja hagi jätma

rahuldamata, A. M. õigusi rikuti, kui talle ei määratud riigi õigusabi korras esindajat, sest V. M. ei

olnud võimeline ennast ja A.M. esindama ning et vara kuulus õiguspäraselt A. M.le), pidanuks kostja

esitama tsiviilasjas nr xxxx ja käesolevas asjas kostja vastuväited lahendamisele ei kuulu. Kohus

selgitab, et kostja ei saa käesolevas asjas tsiviilasjas nr xxxx jõustunud tagaseljaotsust vaidlustada.

Kohus on 04.12.2024 kostjale selgitanud, et tsiviilasjas nr xxxx oli A. M. seaduslik esindaja, so

teovõimeline V. M. (hooldusõiguslik vanem), kellel oli A. M. suhtes esindusõigus. V. M.l oli

menetluses võimalik esitada hagile vastus (30.12.2024 on hagimaterjalid V. M.le isiklikult kätte

toimetatud ja hagile vastamistähtajaks oli 19.01.2024) ja tagaseljaotsusele kaja, mida V. M. ei teinud.

Märkivalt said kostjad tagaseljaotsuse kätte 02.02.2024 kell 15:13 AET-i vahendusel. Kohtu

infosüsteemis (KIS-ist) kajastuvalt on 03.02.2024 V. M. allkirjastanud volikirja, millega V. M. andis

esindusõiguse Monica Meristo-Dmitrijevile viidatud kohtuasjas esindamiseks ja 04.02.2024 on

lepinguline esindaja kohtule edastatud e-kirjas palunud kohtuasjale ligipääsu (esitades seejuures

04.02.2024 volikirja ja 05.02.2024 diplomi), mille kohus V. M. lepingulisele esindajale ka tegi.

Lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev ja V. M. tagaseljaotsusele kaja ei esitanud.

Hagimenetluses A. M.le riigi õigusabi korras esindaja määramise kohustust kohtul ei ole ning poolte

menetluslikke huve ei ole rikutud.

8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi

rahuldamisega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja

mõista menetluskulud 420 eurot, so hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus on seisukohal, et hageja

menetluskulu on vajalik ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna

riigilõivu 420 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse hagiavalduses esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka

viivis.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik