2-24-14803/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2025 Haapsalu

Tsiviilasja number

2-24-14803

Tsiviilasi

N.P hagiavaldus Q.A vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja N.P , ik XXX

Kostja Q.A , ik XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

15. jaanuar 2025

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.

2. Lahutada N.P (isikukood XXX ) ja Q.A (isikukood XXX ) abielu, mis on

registreeritud XXX Haapsalu Linnavalitsuses ning mille kohta on koostatud

abielukanne nr XXX.

3. Jõustunud kohtuotsus saata Haapsalu Linnavalitsusele perekonnaseisutoimingute

tegemiseks.

4. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja kantud menetluskulu summas 100

eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv jääb hageja kanda.

5. Rahuldada hageja taotlus ½ riigilõivu tagastamiseks ning tagastada hagejale 50

eurot, s.o ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus ei ole edasikaevatav.

Hageja nõue ja põhjendused

30.09.2024 esitas N.P Pärnu Maakohtusse hagiavalduse Q.A vastu abielu lahutamise

nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxx Haapsalu Linnavalitsuses. Kuna kostja

on vägivaldne, siis soovib hageja poolte abielu lahutada.

15.01.2025 kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja avaldas, et ei soovi

kohtuotsust edasi kaevata.

Kostja seisukoht

Kostja tunnistas hagis esitatud nõuet ja oli nõus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kostja

kinnitas, et ei soovi kohtuotsusele apellatsioonkaebust esitada.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte

abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxx Haapsalu Linnavalitsuses,

mille kohta on koostatud abielukanne nr XXX.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad

vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus

ei ole pädev abielu lahutama.

PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et

abikaasad kooselu ei taasta.

Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud ning

soovitakse lahutada. Seega puudub alus arvata, et abikaasade abielulised suhted võiksid

taastuda. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus

märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt

menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100

eurot, mis jääb hageja kanda. Asja materjalide kohaselt kostjal menetluskulud puuduvad.

Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et välistavad apellatsioonikaebuse kasutamise õiguse.

TsMS § 630 lg 2 sätetel apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on teatanud

kohtule apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel ning hageja

taotlusel tagastab kohus hagejale ½ abielu lahutamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust s.o

50 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik