2-24-119929/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01.2025.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-119929

Tsiviilasi

A.Y ja Q.I hagi M.F vastu elatise saamiseks

Tsiviilasja hind

Hageja I nõude hind 2 251,98 eurot

Hageja II nõude hind 2 251,98 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja I: A.Y (isikukood XXX; elukoht xxx);

Hageja II: Q.I (isikukood XXX; elukoht xxx);

Hagejate seaduslik esindaja: V.P (isikukood XXX;

aadress elukoht xxx; e-post: XXX);

Kostja: M.F (isikukood XXX; aadress xxx; e-post

XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista M.F-ilt välja Q.I kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 01.05.2024 – 28.05.2024

eest summas 226,01 eurot.

3. Jätta rahuldamata A.Y nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks.

4. Mõista M.F-ilt välja:

4.1. A.Y kasuks elatis 133,44 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust

jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest) ja vähendada saadud summat 46,67% võrra) alates 29.05.2024 kuni

A.Y täisealiseks saamiseni;

4.2. Q.I kasuks elatis 250,22 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust

jagatud kahega ja jagatud seejärel 3-ga, st laste arvuga, kes saavad toetust) - 40

eurot (50% lapsetoetusest)) alates 29.05.2024 kuni Q.I täisealiseks saamiseni.

5. Määrata, et M.F kohustub tasuma punktis 4 nimetatud elatise järgneva kalendrikuu

eest ette hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks V.P arvelduskontole nr XXX

selgitusega „Elatis“, näidates makse selgituses ära ka lapse ning kalendrikuu nimetuse

ja aastaarvu, mille/kelle eest elatist makstakse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-24-119929

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hagejad on hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühised alaealised lapsed. Hagejad

elavad emaga. Kostja rikub hagejate ülalpidamiskohustust.

2. Hageja I keskmised ülalpidamiskulud on kokku 1080 eurot ja hageja II kulud 1370 eurot.

3. Üheksa kuu jooksul viibis hageja I kostja juures keskmiselt 6,77 päeva kuus (03.07.2024

menetlusdokument). Kaheksa kuu jooksul viibis hageja I kostja juures keskmiselt 7,62

päeva kuus (04.07.2024, 08.07.2024 ja 10.07.2024 menetlusdokument). Viimase aasta

jooksul viibis hageja I kostja juures keskmiselt vähem kui 7 päeva kuus (23.08.2024

menetlusdokument).

4. Hagejate seaduslik esindaja saab hagejate eest lastetoetust ja lasterikka pere toetust.

5. Hagejad taotlesid kostjalt elatist miinimumsummas alates 01.05.2024 kuni hagejate

täisealiseks saamiseni. Hageja I esitas ka tagasiulatava nõude perioodi 01.05.2023 -

30.04.2024 eest summas 1426.08 eurot. Hagejad paluvad väljamõistetud elatise kanda V.P

arvelduskontole nr XXX selgitusega „Elatis“.

6. Hagis esitatud tagasiulatuv nõue on esitatud esmakordselt, varem ei ole kostjalt seda

nõutud.

7. Kostja ei maksnud inglise keele kursuste eest, samuti loobus ta lasteaiakulu tasumisest.

8. Hagejate seaduslik esindaja on olnud töötu alates augustist 2024. a.

KOSTJA VASTUS

9. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Hagejate vanemate kooselust on sündinud veel üks

laps –M.F, kes on 18-aastane ja elab alates vanemate abielu lahutust koos isaga ning on

tema ülalpidamisel. N õpib hetkel xxx (kutsekeskharidusõpe) ja on alates 23.09.2024

töötu.

2(7)

2-24-119929

10. Tegelikult hageja I viibis isaga kuni 14 päeva kuus. Alates 24.05.2024 viis lapse ema

hageja I oma vanemate juurde Narva-Jõesuu linna, kus laps elab pidevalt. Ema takistab

isal lapsega suhtlemist.

11. Alates maikuust tasub kostja laste emale elatist 200 eurot kuus. Lisaks sellele katab kostja

veel mitmeid lastega seotud kulusid, nagu inglise keele kursused ja sporditreeningud.

Septembrikuus maksis 500 eurot. Alates novembrist 2024 kostja hakkas tasuma lapse Q.I

vehklemistreeninguid.

12. Kuna vanemate abielu on lahutatud ja pooled elavad eraldi ning kolmas laps ( M.F) elab

koos isaga, ei ole laste emal õigust lasterikka pere toetusele, kuna lapsed ei ela samas

peres PHS § 21 tähenduses. Kostja on korduvalt selgitanud laste emale, et hagejate

majanduslikud huvid oleksid paremini kaitstud, kui tema maksaks emale elatist 200 eurot

kuus ning lisaks saaks ema ka peretoetust. Sellegipoolest nõuab laste ema kostjalt

täiendavate summade maksmist.

13. Hagejate ema ei ole kostjalt varem nõudnud elatist avaldatud perioodi eest (so 01.05.2023

- 30.04.2024 kogusumma 1426,08 eurot). Hagejate esindaja kinnitas seda oma täiendatud

hagiavalduses.

14. Kostja esitab kohtule ajagraafiku, millest on näha tema kohtumised lapsega (A.Y) alates

maikuust 2024.a:



06.05.24 - 14.05.24 (so 9 päeva).



21.05.24 - 24.05.24 (so 4 päeva).



14.07.24 - 18.07.24 (so 5 päeva).



02.09.24 - 10.09.24 (so 9 päeva).



19.09.24 - 22.09.24 (so 4 päeva).



03.10.24 - 07.10.24 (so 4 päeva).



14.10.24 - 17.10.24 (so 4 päeva).



31.10.24 - 04.11.24 (so 5 päeva).



13.11.24 - 18.11.24 (so 5 päeva).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

15. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

3(7)

2-24-119929

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu

lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust

saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema

juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise

summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

16. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:



hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad;



hagejad elavad koos emaga;



hagejate eest tasutakse lapsetoetust laste emale, lisaks laekub talle ka lasterikka pere

toetus;



hageja I keskmised ülalpidamiskulud on kokku 1080 eurot ja hageja II kulud 1370

eurot.

17. Hagejad taotlesid kostjalt elatist miinimumsummas alates 01.05.2024 kuni hagejate

täisealiseks saamiseni. Hageja I esitas ka tagasiulatava nõude perioodi 01.05.2023 -

30.04.2024 eest summas 1426.08 eurot.

18. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) ta täidab ülalpidamiskohustust piisaval

määral (tasudes elatist ja mõningaid kulusid); (ii) hageja I viibib kostja juures olulise osa

ajast, mille võrra tuleks elatist vähendada; (iii) vanematel on veel üks ühine laps, Nikita

M.F, kes on 18-aastane ja elab koos isaga ning on tema ülalpidamisel; (iv) hagejate ema ei

ole kostjalt varem elatist nõudnud, mistõttu on alusetu tagasiulatuv nõue hageja I eest.

19. Kostja ei ole vaidlustanud hagejate kulude suurust. Samas on kostja märkinud, et tasub

elatist piisavalt. Kohus leiab, et kostja vastuväide on alusetu. Kostja poolt tasutav elatis ei

ole laste kulude suurust arvestades piisav.

20. Vanemate kolmas laps, kes on täisealine, ei mõjuta hagejate kui alaealiste laste elatisega

seonduvat. Eelkõige on tähtis pidada ülal alaealisi lapsi (PKS § 98 lg 1).

21. Kostja on märkinud, et hageja I on kostja juures viibinud olulise osa ajast, mistõttu tuleks

vähendada temale väljamõistetavat elatist proportsionaalselt.

Hageja I on esile toonud, et ta on viibinud kostja juures järgmiselt:



2023. a oktoober 5 kalendripäeva



2023. a november 12 kalendripäeva



2023. a detsember 4 kalendripäeva



2024. a jaanuar 3 kalendripäeva



2024. a veebruar 10 kalendripäeva



2024. a märts 9 kalendripäeva



2024. a aprill 7 kalendripäeva



2024. a mai 11 kalendripäeva



2024. a juuni 0 kalendripäeva

Kostja on esile toonud, et hageja I on viibinud kostja juures järgmiselt:



2024. a mai 13 kalendripäeva



2024. a juuni 0 kalendripäeva

4(7)

2-24-119929



2024. a juuli 5 kalendripäeva



2024. a september 13 kalendripäeva



2024. a oktoober 8 kalendripäeva



2024. a november 10 kalendripäeva

Eeltoodust nähtub, et pooltel on erimeelsus 2024. a maikuu viibimise mahu osas. Kohus

lähtub poolte ühisosast, st loeb vaidlustamata päevade arvuks 11 kalendripäeva. Seega on

vaidlustamata viibimise maht järgmine:



2023. a oktoober 5 kalendripäeva



2023. a november 12 kalendripäeva



2023. a detsember 4 kalendripäeva



2024. a jaanuar 3 kalendripäeva



2024. a veebruar 10 kalendripäeva



2024. a märts 9 kalendripäeva



2024. a aprill 7 kalendripäeva



2024. a mai 11 kalendripäeva



2024. a juuni 0 kalendripäeva



2024. a juuli 5 kalendripäeva



2024. a august 0 kalendripäeva



2024. a september 13 kalendripäeva



2024. a oktoober 8 kalendripäeva



2024. a november 10 kalendripäeva

Seega nähtub, et hageja I on perioodil 2023. a oktoober kuni 2023. a november (14 kuud)

kostja juures viibinud kokku 97 päeva, st keskmiselt 6,92 päeva kalendrikuus (97/14).

Kohus ümardab selle täisnumbrini ning loeb, et hageja I veedab kostjaga keskmiselt 7

ööpäeva kalendrikuus, mida tuleb PKS § 101 lg 6 kohaselt elatise suurusel arvesse võtta.

22. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101

alusel arvutatud summa. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib

olla iga lapse puhul erinev:



Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma (PKS § 101 lg 3). Alates

01.04.2024 on elatise baassumma 272,76 eurot.



Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2024 on keskmine

brutokuupalk 1832 eurot.



Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere

toetust (PKS § 101 lg 5). Alates 01.02.2023 kehtima hakanud perehüvitiste

seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus 80 eurot. PHS § 21 lg 2

kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele

on 450 eurot. Hagiavalduse kohaselt saab lapsetoetust ja lasterikka pere toetust

hagejate seaduslik esindaja.

Võttes aluseks tsiviilasjas esitatud asjaolud ja PKS §-s 101 sätestatud elatise arvutamise

alused, kujuneb:



hageja I PKS § 101 alusel arvutatud elatiseks osas 133,44 eurot kuus (272,76

eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja

jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)

ja vähendada saadud summat 46,67% võrra, kuna laps elab kohustatud vanema

juures igakuisest kohustatud ajast 46,67%).

5(7)

2-24-119929



hageja II PKS § 101 alusel arvutatud elatiseks osas 250,22 eurot kuus (272,76

eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 37,50 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahega ja

jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)).

23. Hagejad on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 29.05.2024, mistõttu saab

edasiulatuva elatise välja mõista nimetatud kuupäevast. Sellele eelnevat nõuet tuleb

käsitleda tagasiulatuva nõudena.

24. Kõigele eeltoodule tuginedes mõistab kohus kostjalt:



hageja I kasuks välja elatise 133,44 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) +

54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (pool

lasterikka pere toetust jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad

toetust) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) ja vähendada saadud summat 46,67%

võrra) alates 29.05.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni;



hageja II kasuks välja elatise 250,22 eurot kuus (272,76 eurot (baassumma) +

54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (pool

lasterikka pere toetust jagatud kahega ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad

toetust) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)) alates 29.05.2024 kuni hageja II

täisealiseks saamiseni.

25. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise. PKS § 108 sätestab, et

õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise

tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist.

Kuivõrd nõue esitati kohtule 29.05.2024, siis hageja I osas saab nõudeperioodiks olla

29.05.2023 - 30.04.2024 (lähtuvalt hagis esitatud nõude perioodist, TsMS § 439) ning

nõude suuruseks 1 270,25 eurot (lähtudes eespool leitud elatise arvutamise alustest ja

viidatud perioodil kehtinud PKS § 101 lg 1 määradest) ja hageja II osas (lähtuvalt hagis

esitatud nõude perioodist, mille kohaselt sooviti elatise väljamõistmist alates 01.05.2024)

01.05.2024 – 28.05.2024 ja nõude suuruseks 226,01 eurot (lähtuvalt viidatud perioodil

kehtinud PKS § 101 lg 1 määradest).

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on

kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete

eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning

paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda

ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud

ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates

saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja

mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal

olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et

vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse

ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt

ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal

6(7)

2-24-119929

hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab

viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise.

Kostja on küll viidanud asjakohasele kohtupraktikale, kuid ei ole esile toonud, et kostja

majanduslik seisukord ei ole elatise tasumiseks piisav. Samuti ei ole kostja märkinud, et

nõutava tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetaks ta raskesse majanduslikku olukorda

või oleks selle tasumine ülemäära koormav. Hagejad on samas kinnitanud, et ei ole enne

hagi esitamist kostjalt ülalpidamist nõudnud. Kostja on nõudeperioodil veetnud hagejaga I

märkimisväärses mahus aega ning eelduslikult kandnud tema kulusid sel perioodil

vahetult. Hageja I kasuks tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks seega viidatud

isiku ülalpidamise ülesannet. Kohus jätab hageja I osas nõude rahuldamata. Hageja II osas

pidi kostja mõistma, et elatise tasumist soovitakse ning hagejaga II ei ole kostja vahetult

aega veetnud, mistõttu tuleb hageja II nõue rahuldada.

Kohus mõistab kostjalt hageja II kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 01.05.2024 –

28.05.2024 eest summas 226,01 eurot.

26. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks

kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.

27. Kohus selgitab, et on resolutsiooni sõnastamisel lähtunud selguse huvides Riigikohtu

lahendis nr 2-19-19160/42 antud selgitustest.

28. Kohus selgitab hagejate seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus

pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja

poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest

tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib

kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

29. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1

sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

31. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik

7(7)