1-10-15165/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-15165

M Ä Ä R U S

29.septembril 2011.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul kaitsja advokaat Nikolai Kõiv kriminaalhooldusametnik Marika Männik osavõtul arutanud avalikul kohtuistungil erakorralist ettekannet E.M suhtes,

l e i d i s:

Tartu Maakohtu 17.novembri 2010.a otsusega tunnistati E.M süüdi KarS § 424 järgi ja

karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati E.M kahtlustatavana

kinnipidamine karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks loeti 5 kuud ja 28 päeva

vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga täitmisele

pööramata. Katseajaks allutati E.M Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 25.novembril 2010.a.

15.veebruaril 2011.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande E.M

suhtes, kuna isik oli ilmunud kahel järjestikusel päeval kriminaalhooldusosakonda

alkoholi tarvitanuna. Sellest tulenevalt tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku

määrata E.M-ile katseajaks täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida määratud ajaks töökoht ja osaleda sotsiaalprogrammis.

Tartu Maakohtu 21.veebruari 2011.a määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku ettepanek ja E.M-ile määrati katseajaks täiendavad kohustused mitte tarvitada katseaja jooksul alkoholi ja narkootikume, otsida määratud ajaks töökoht või võtta end töötuna arvele ja osaleda sotsiaalprogrammides.

18.aprillil 2011.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule uue erakorralise ettekande, milles

taotles E.M-ile kohtuotsusega mõistetud ja kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramist, kuna isik ei allu 21.veebruari 2011.a määrusega määratud lisakohustustele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning ei osale sotsiaalabiprogrammis.

Tartu Maakohtu 5.mai 2011.a määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku ettepanek

rahuldamata ning E.M-ile 17.novembril 2010.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega mõistetud karistust ei pööratud täitmisele.

30. augustil 2011. a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule kolmanda erakorralise ettekande, milles taotles E.M-ile kohtuotsusega mõistetud ja kandmata jäänud karistuse täitmisele pööramist, kuna isik ei ole täitnud Tartu Maakohtu 21.veebruari 2011.a määrusega määratud

kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samuti ei ole isik määratud ajaks töökohta otsinud. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatu juurde.

E.M põhjendas kohtuistungil, et tarvitab alkoholi kuna on vahepeal suures stressis.

Talle on psühhiaatri poolt välja kirjutatud ravimid, millega koos alkoholi tarvitamine on

keelatud ja alkoholi tarbimise ajal ta ravimeid enda sõnul ei tarvita. Talle oli tööbüroost pakutud tasuta alkoholismivastast ravi, kuid kuna isik ei olnud kindel enda suutlikkuses mitte tarvitada alkoholi, oli tal selle ravi tagajärgede ees hirm ja ta keeldus sellest. Käesoleval ajal

teeb E.M väidetavalt juhutöid ja seetõttu jättis ka tööbüroosse ettenähtud ajal

pöördumata. Kohtuistungil ta avaldas, et on siiski valmis arsti poole pöörduma ja laskma endale ravi määrata, kui see ta vangistusest päästab.

KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel süüdimõistetule määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele, kui ta ei täida kontrollnõudeid või talle pandud kohustusi.

Kohtuistungil avaldatust ja kohtule esitatud materjalidest nähtub, et E.M

alkoholiprobleem ilmnes juba katseaja alguses. Peale lisakohustuse määramist veebruaris

mitte tarvitada katseajal alkoholi on tema joove ametlikult neljal korral erineval ajal fikseeritud. Kriminaalhooldusametniku sõnul on veel mitmeid olukordi, kus erinevad isikud

on avaldanud arvamust E.M joobes oleku kohta. Kriminaalhooldusosakonnas registreerimisel käimise nõuet on süüdimõistetu mitmel korral rikkunud, saabudes sinna kahel korral alkoholi tarvitanuna. Lisaks sellele viibis isik joobeseisundis 03.märtsil 2011.a Tartu linnas Raatuse ja Pika tänava ristmikul 1,39 promillises joobeseisundis, kust ta kainenemisele

toimetati. E.M

alkoholi tarvitamist ei ole suutnud vähendad ka kriminaalhooldusosakonnas läbitud Eluviisitreeningu programm.

Isik on jätnud osalemata ka liiklusohutusprogrammis, kuhu ta lihtsalt kohale ei ilmunud ja arvati nimekirjast välja.

Esinenud on temapoolseid registreerimiskohustuste rikkumisi, kuid

kriminaalhooldusametniku sõnul ei olnud neid määraval hulgal, et viidata nendele rikkumistele karistuse täitmisele pööramise alusena. E.M võttis küll peale lisakohustuse määramist ennast ettenähtud tähtaja jooksul töötuna arvele tööbüroos, kuid rikkudes sealseid nõudeid, arvati ta töötute nimekirjast välja.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et E.M on talle mõistetud karistusse suhtunud

hoolimatult, mida kutsusid eelkõige esile probleemid alkoholiga. Kohus on karistuse

mõistmisel andnud talle võimaluse jätkata elu vabaduses, täites kriminaalhoolduse nõudeid

ning jätnud juba kahel korral, vaatamata temapoolsetele rikkumistele, mõistetud karistuse

täitmisele pööramata. E.M ei ole mõistvalt suhtunud tema suhtes üles näidatud

usaldusse ja on oma jätkuva alkoholi tarvitamisega ning teiste määratud kohustuste

ebakorrektse täitmisega näidanud oma vastutustundetut suhtumist mõistetud karistuse

kandmisse. E.M poolt avaldatu põhjal võib väita, et isikul puudub tegelik soov vabaneda alkoholi tarvitamisest ning ta ei ole teinud järeldusi talle juba eelnevalt kohaldatud kitsendustest. Tema poolt kohtus avaldatu oli ennastõigustav, naiivsevõitu ning ebausutav ja ei viita tema tegelikult soovile ega arusaamisele vajadusest enda käitumist muuta. Seega on kriminaalhooldusametniku taotlus põhjendatud ning E.M mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata.

Juhindudes KrMS § 427, 432 lg 3, KarS § 74 lg 4, kohtunik

m ä ä r a s:

Pöörata (IK xxx) Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 17.novembri E.M-ile

2010.a otsusega mõistetud ja kandmata karistus viis (5) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust täitmisele

Määruse jõustumisel on kohustatud karistust kandma asuma Tartu Vanglasse E.M 12.oktoobrist 2011.a.

Kohtu poolt määratud karistuse kandmisele asumise tähtaja mittejärgimisel poolt E.M kohaldada tema suhtes sundtoomist KrMS § 139 alusel Lõuna Prefektuuri kaudu.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena kaitsja tasu E.M-ilt viiskümmend (50) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates E.M kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne (10) kuu jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul

peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB, arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtulahendi teinud kohtu ja kohtumaja nimetus, kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud.

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtunik