DEDeutsch FRFrançais ITItaliano ENEnglish

EE · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-10026/4

1-11-10026/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

2011-10-03

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 03. oktoobril 2011.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-11-10026 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Kairit Mikkin Kriminaalasi P.P KarS § 334 lg. 2 p. 1 järgi; süüdistuses Vitali Savištšev KarS § 334 lg. 2 p. 1 järgi; süüdistuses kokkuleppemenetluses K.J Vallo Kariler Sü�...

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 03. oktoobril 2011.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-11-10026 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Kairit Mikkin Kriminaalasi P.P KarS § 334 lg. 2 p. 1 järgi; süüdistuses

Vitali Savištšev KarS § 334 lg. 2 p. 1 järgi; süüdistuses

kokkuleppemenetluses K.J Vallo Kariler Süüdistatav P.P

Isikukood: XXX, rahvuselt eestlane, Eesti Vabariigi

kodanik, emakeel: eesti keel, kesk-eriharidusega, töötab LKOÜ,

elukoht: XXX, varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, neist viimasel korral: 22.06.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 331, KarS § 344 lg. 1 § 345 lg. 1 ja KarS § 201 lg. 2 p. 1 järgi, kohaldades KarS § 64

lg.1 sätteid kokku karistatud

aasta ja 1 kuulise vangistusega,

KrMS § 238 lg.2 alusel vähendatud mõistetud vangistust ühe

kolmandiku võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks mõistetud 8 kuud ja 20 päeva vangistust. 17.06.2009.a. kahtlustatavana kinni peetud.

Alates 17.06.2009.a. kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaadi abi Dmitri Školjar Süüdistatav Vitali SAVIŠTŠEV

Isikukood: 38108084911, rahvuselt venelane, EV kodanik, emakeel: vene keel, valdab eesti keelt, kesk-eriharidusega, ei tööta,

elukoht: XXX, tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata. Kriminaalasi nr. 1-11-10026

Kaitsja vandeadvokaat Juho Aule RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada P.P KarS § 334 lg. 2 p. 1 järgi ning karistada teda 2 /kahe/

aasta ja 6 /kuue/ kuulise vangistusega.

Kuna on tegemist hiljem tuvastatud karistuste kogumiga mõista P.P-le KarS §

lg. 1 alusel liitkaristus hilisema kohtuotsusega, s.o 22.06.2010.a. Harju Maakohtu

poolt mõistetud karistusega, s.o vangistusega 8 kuud ja 20 päeva, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks seega 2 /kaks/ aastat ja 6

/kuus/ kuud vangistust. Harju Maakohtu 22.06.2010 otsusega mõistetud täielikult

ärakantud karistus 8 kuud ja 20 päeva arvata liitkaristusest maha ning mõista lõplikuks karistuseks vangistus 1 /üks/ aasta, 9 /üheksa/ kuud ja 10 /kümme/ päeva vangistust.

KarS § 68 lg. 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 17.06.2009.a., s.o 1 päev

karistusaja hulka, lugedes lõplikuks karistuseks vangistuse 1 /üks/ aasta, 9 /üheksa/ kuud ja 9 /üheksa/ päeva.

Kohaldades KarS § 74 lg. 1 ja lg. 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust 1 /ühte/

aastat, 9 /üheksat/ kuud ja 9 /üheksat/ päeva ei pöörata täitmisele, kui P.P ei

pane katseaja – 2 /kahe/ aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava P.P suhtes jätta muutmata

kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

Määrata P.P katseajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna

juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohaldada P.P-le katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid:

elada kohtu määratud alalises elukohas;

ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 03.10.2011.a..

Süüdi tunnistada Vitali SAVIŠTŠEV KarS § 334 lg. 2 p. 1 järgi ning karistada teda 2

/kahe/ aasta ja 2 /kahe/ kuulise vangistusega. 10. Kohaldades KarS § 73 lg. 1 ja lg. 3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata

täielikult täitmisele, kui Vitali Savištšev ei pane katseaja – 3 /kolme/ aasta jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu.

11.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava Vitali Savištšev’i suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. 12. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 03.10.2011.a..

13.

ja Vitali Savištšev’ilt 31 /kolmkümmend üks/ Välja mõista solidaarselt P.P-lt

eurot ja 96 /üheksakümmend kuus/ euro senti kannatanu SEOÜ kasuks, mis tasuda kannatanu SEOÜ arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXXXXX. 14. ja Vitali Savištšev’ilt 31 /kolmkümmend üks/ Välja mõista solidaarselt P.P-lt

eurot ja 96 /üheksakümmend kuus/ euro senti kannatanu OÜ M kasuks, mis tasuda kannatanu OÜ M arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXX. 15. ja Vitali Savištšev’ilt 31 /kolmkümmend üks/ Välja mõista solidaarselt P.P-lt

eurot ja 96 /üheksakümmend kuus/ euro senti kannatanu GG

kasuks, mis tasuda kannatanu GGarveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXX.

16.

ja Vitali Savištšev’ilt menetluskuluna tasu dokumendi-raha ekspertiisi P.P-lt eest mitte välja mõista, vaid jätta see riigi kanda.

17.

KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud Välja mõista P.P-lt kaitsjale eeluurimisel makstud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 53 (viiskümmend

kolm) euro senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB K.J, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank,

viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti ﬁliaal, viitenumbriga 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Kriminaalasi 1

– 11 – 10026, õigusabikulu.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Muus osas määratud kaitsjale makstud tasu jätta riigi kanda. 18. KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5, 9; 179 lg 1 p 1 Välja mõista P.P-lt

alusel sundraha 695 /kuussada üheksakümmend viis/ eurot ja 05 /viis/ euro senti,

toimikust koopia tegemise kulu 45 /nelikümmend viis/ euro senti, mis tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB K.J,

viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777

või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti ﬁliaal, viitenumbriga 2800049777.

Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Kriminaalasi 1 – 11 – 10026, sundraha,

koopia tegemise kulu.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

19.

Välja mõista Vitali Savištšev’ilt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale

eeluurimisel makstud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 53

(viiskümmend kolm) euro senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB K.J, viitenumbriga 2800049777; nr.

221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske

Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777. Maksekorraldusele märkida

selgitusena: “Kriminaalasi 1 – 11 – 10026, õigusabikulu.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Muus osas määratud kaitsjale makstud tasu jätta riigi kanda. 20. Välja mõista Vitali Savištšev’ilt KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5, 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 695 /kuussada üheksakümmend viis/ eurot ja 05 /viis/ euro senti,

toimikust koopia tegemise kulu 45 /nelikümmend viis/ euro senti, mis tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB K.J,

viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777

või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti ﬁliaal, viitenumbriga 2800049777.

Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Kriminaalasi 1 – 11 – 10026, sundraha,

koopia tegemise kulu.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 318 lg. 3 p. 4 käesoleva kohtuotsuse peale apellatsiooni ei saa esitada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel, kui tegemist on KrMS 9. peatüki

jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvaliﬁtseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUSE SISU

P.P on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema andis korduvalt kohtueelse uurimisega kindlakstegemata aegadel üle võltsitud rahatähti Tiit

K nende käibelelaskmise eesmärgil, olles need saanud eelnevalt Vitali Savištševi käest,

kohtudes Vitali Savištševiga Tallinnas Jõe tänaval asuvas tanklas ja kohtueelsel uurimisel

kindlakstegemata asukohtades Vitali Savištševi kasutuses olevas sõiduautos Volkswagen Touareg. Tiit K kasutas neid koos Teet K ja K.J Roman M `ilt mobiiltelefoni ostmisel, Eero K `lt mobiiltelefoni ostmisel, Silver K `lt mängukonsooli K.J ostmisel ning kauba

ostmisel M OÜ-le kuuluvast kioskist, Viimsi Säästumarketist, Maxima kauplusest, SEOÜ tanklast ja R OÜ-le kuuluvas Tahkuranna vallas asuvas kohvikus ning G G ´ile intiimteenuse

eest tasumisel. Samuti kasutas P.P võltsitud maksevahendeid ka ise , Eero K `lt mobiiltelefoni ostmisel, Silver K `lt mängukonsooli K.J ostmisel.

2009.a kevadel avaldas Roman M ajalehes „Kuldne Börs“ kuulutuse, et müüb mobiiltelefoni №kia 9110. 23.03.2009 helistas Tiit K Roman M ile ja avaldas soovi mobiiltelefon ära osta. Vastavalt kokkuleppele sai Roman M samal õhtul umbes kella 21.30 ajal Saku alevikus asuva

kaupluse kioski juures kokku Tiit K ja K.J , võltsitud rahaga telefoni ostmise tehingust teadlik Teet K ootas samal ajal eemal autos. Tiit K istus Roman M i autosse ja avaldas soovi

Roman M i käest mobiiltelefoni 4500 krooni eest ära osta, ulatades seejuures Roman M ile teadvalt 9 võltsitud Eesti 500-kroonist rahatähte, millised oli eelnevalt nimetatud mobiiltelefoni

ostmiseks saanud P.P käest, kes oli võltsitud rahatähed omakorda saanud Vitali Savištševilt. Kuna Roman M sai koheselt raha enda kätte saades aru, et tegemist on võltsitud rahaga, ütles ta seda ka telefoni osta soovinud Tiit K , kes väitis Roman M ile, et oli selle raha just sama kaupluse juures asuvast sularahaautomaadist välja võtnud. K.J-ist seda läks Roman M kõrvalasuva kioski juurde, et müüjal raha ehtsust kontrollida lasta, samal ajal põgenesid Teet K , Tiit K ja K.J sündmuskohalt, jättes mobiiltelefoni ja võltsitud rahatähed Roman M i kätte. 16.03.2009 avaldas Eero K ajalehes „Kuldne Börs“ kuulutuse, et müüb mobiiltelefoni Samsung i900 hinnaga 5000 krooni. 23.03.2009 kella 20.00 paiku helistas talle Teet K abonentnumbrilt XXX ja avaldas soovi nimetatud telefon osta. Eero K leppis Teet K ga kokku, et nad kohtuvad

samal õhtul kell 23.00 Tallinnas Akadeemia teel asuvas „Keemia“ bussipeatuses. „Keemia“ bussipeatuses kell 23.00 maksis Tiit K , kellega oli kaasas K.J, telefoni eest 10 võltsitud

500-kroonise rahatähega (kahel võltsitud 500-kroonisel seerianumber AT494699, neljal võltsitud 500-kroonisel seerianumber BS700720 ja neljal võltsitud 500-kroonisel seerianumber BS880400), mis olid valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses

helenduvale paberile ja millised oli eelnevalt nimetatud telefoni ostmiseks saanud P.P

käest, kes oli võltsitud rahatähed saanud eelnevalt omakorda Vitali Savištševi käest. Eero K saanud enda kätte rahatähed, andis Tiit K üle mobiiltelefoni Samsung i900. Seejärel lahkusid Tiit K ja K.J koos P.P ja Teet K ga, kes olid jälginud toimunut eemalt pealt.

19.03.2009 avaldas Silver K internetiportaalis kuulutuse, et müüb www.kuldnebors.ee

mängukonsooli K.J hinnaga 1500 krooni. 25.03.2009 kell 20.45 helistas talle Tiit K

numbrilt XXX ja avaldas soovi osta K.J, Silver K ütles oma koduse aadressi ning kohtus kella 21.15 paiku Tallinnas Sõpruse pst 190 maja ees Tiit K ja K.J . Silver K andis Tiit K kätte K.J, mille eest andis Tiit K Silver K le teadvalt 3 võltsitud 500-kroonist rahatähte (kõigil seerianumber BN601820), mis olid valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ja millised oli Tiit K eelnevalt nimetatud K.J ostmiseks saanud P.P käest, kes omakorda oli saanud need rahatähed Vitali Savištševilt. P.P ootas K.J ostu-müügitehingu ajal koos Teet K ga eemal ning pärast raha üleandmist ja K.J saamist Tiit K , K.J, Teet K ja P.P lahkusid.

24.03.2009 maksis Tiit K Tallinnas, Akadeemia tee 5 asuva „Keemia“ bussipeatuse juures

asuvast, M OÜ-le kuuluvast kioskist 100 krooni ulatuses kaupa ostes teadvalt võltsitud 500-

kroonise rahatähega, seerianumbriga AT494699, mis oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ning mille oli Tiit K eelnevalt

saanud P.P-lt, kes oli selle omakorda oli saanud Vitali Savištševilt. Võltsitud rahatäht avastati 25.03.2009 Swedbank AS telleri poolt kui M OÜ omanik oli toonud eelmise päeva kassa panka.

28.03.2009 tasus Tiit K Harjumaal Viimsis Randvere tee 1B asuvas, Rimi Eesti Food AS-le

kuuluvas Viimsi Säästumarketis kauba eest teadvalt võltsitud 500-kroonise rahatähega, seerianumbriga BN601820, mis oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ning mille oli Tiit K eelnevalt saanud P.P-lt, kes oli

selle omakorda oli saanud Vitali Savištševilt. Võltsitud rahatäht avastati 28.03.2009 õhtul Säästumarketi müüja poolt kassa üle lugemise käigus. 28.03.2009 tasus Tiit K Tallinnas Vilde tee 75 asuvas, Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas Maxima kaupluses kauba eest teadvalt võltsitud 500-kroonise rahatähega, seerianumbriga BN601820, mis

oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ning mille oli Tiit K eelnevalt saanud P.P-lt, kes oli selle omakorda oli saanud

Vitali Savištševilt. Võltsitud rahatäht avastati 29.03.2009 kell 09.05 Maxima kaupluse müüja poolt kassa üle lugemise käigus. Ajavahemikul 30.03.2009 kuni 02.04.2009 tasus Tiit K Viljandis Leola 71 asuvas SEOÜ tanklas

kauba eest teadvalt võltsitud 500-kroonise rahatähega, seerianumbriga BN601820, mis oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile

ning mille oli Tiit K eelnevalt saanud P.P-lt, kes oli selle omakorda oli saanud Vitali Savištševilt. Võltsitud rahatäht avastati 03.04.2009 Swedbank AS telleri poolt kui SEOÜ omanik oli toonud kogunenud kassaraha panka. 03.04.2009 kella 21.30-21.45 ajal andis Tiit K.J, Tahkuranna vallas, R OÜ-le kuuluva K.J kohviku juures teadlikult kauba eest tasumiseks Romet K ja K.J võltsitud Eesti 500-

kroonise rahatähe, seerianumbriga BN601820, mis oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ning mille oli Tiit K eelnevalt saanud P.P-lt, kes oli selle omakorda oli saanud Vitali Savištševilt. Romet K ja K.J,

teades, et tegemist on võltsitud rahatähega, tasusid võltsitud 500-kroonisega 3 hamburgeri ja paki sigarettide eest. Kohviku baaridaam Juta V märkas raha võltsitust kohe, kui oli selle enda kätte saanud ning teatas sellest politseisse. Tiit K jõudis ära sõita, jättes Romet K ja K.J kohviku juurde, kelle politsei kohapeal kinni pidas.

19.04.2009 helistas Tiit K abonentnumbrilt XXX G G i poolt intiimteenuste osutamise

kuulutuses avaldanud numbrile XXX ja leppis G G iga samaks päevaks kokku kohtumise Tallinnas Liivalaia tänaval asuvas korteris, kus Tiit K pärast samal G G i poolt talle osutatud

intiimteenuseid tasus selle eest teadvalt võltsitud 500-kroonise rahatähega, seerianumbriga BN601820, mis oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ning mille oli Tiit K eelnevalt saanud P.P-lt, kes oli selle omakorda

oli saanud Vitali Savištševilt. G G , saamata aru, et tegemist on võltsitud rahatähega, tasus

K.J-iga poolt vastavalt kuni 31.12.2010 kehtinud Eesti K.J-iga seaduse § 2 lg 2 ja kuni 31.12.2010 kehtinud Eesti Vabariigi rahaseaduse § 2 kohaselt Eesti K.J-iga poolt emiteeritud

500-krooniste rahatähtede järgi valmistatud printeri või koopiaseadmega ning polnud

järeletegemise tõttu käibes lubatud, pannes selliselt toime võltsitud maksevahendi kasutamised, s.o KarS § 334 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Vitali SAVIŠTŠEV on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse

selles, et tema andis korduvalt kohtueelse uurimisega kindlakstegemata aegadel üle võltsitud rahatähti P.P-le, nende käibelelaskmise eesmärgil, vastavalt P.P soovile, kohtudes

P.P-ga Tallinnas Jõe tänaval asuvas tanklas ja kohtueelsel uurimisel kindlakstegemata

asukohtades, Vitali Savištševi kasutuses olevas sõiduautos Volkswagen Touareg. P.P omakorda andis võltsitud raha üle Tiit K , kes kasutas neid koos Teet K ja K.J Roman M

`ilt mobiiltelefoni ostmisel, Eero K `lt mobiiltelefoni ostmisel, Silver K `lt mängukonsooli K.J ostmisel ning kauba ostmisel M OÜ-le kuuluvast kioskist, Viimsi Säästumarketist,

Maxima kauplusest, SEOÜ tanklast ja R OÜ-le kuuluvas Tahkuranna vallas asuvas kohvikus

ning G G ´ile intiimteenuse eest tasumisel. Samuti kasutas P.P võltsitud maksevahendeid ka ise, koos K.J , Tiit K , Teet K Eero K `lt mobiiltelefoni ostmisel, Silver K `lt mängukonsooli K.J ostmisel.

2009.a kevadel avaldas Roman M ajalehes „Kuldne Börs“ kuulutuse, et müüb mobiiltelefoni

№kia 9110. 23.03.2009 helistas Tiit K Roman M ja avaldas soovi mobiiltelefon ära osta. Vastavalt kokkuleppele sai Roman M samal õhtul umbes kella 21.30 ajal Saku alevikus asuva

kaupluse kioski juures kokku Tiit K ja K.J , võltsitud rahaga telefoni ostmise tehingust teadlik Teet K ootas samal ajal eemal autos. Tiit K istus Roman M autosse ja avaldas soovi Roman M käest mobiiltelefoni 4500 krooni eest ära osta, ulatades seejuures Roman M teadvalt

võltsitud Eesti 500-kroonist rahatähte, millised oli eelnevalt nimetatud mobiiltelefoni

sama kaupluse juures asuvast sularahaautomaadist välja võtnud. K.J-ist seda läks Roman M kõrvalasuva kioski juurde, et müüjal raha ehtsust kontrollida lasta, samal ajal põgenesid Teet K , Tiit K ja K.J sündmuskohalt, jättes mobiiltelefoni ja võltsitud rahatähed Roman M kätte. 16.03.2009 avaldas Eero K ajalehes „Kuldne Börs“ kuulutuse, et müüb mobiiltelefoni Samsung i900 hinnaga 5000 krooni. 23.03.2009 kella 20.00 paiku helistas talle Teet K abonentnumbrilt XXX ja avaldas soovi nimetatud telefon osta. Eero K leppis Teet K kokku, et nad kohtuvad

samal õhtul kell 23.00 Tallinnas Akadeemia teel asuvas „Keemia“ bussipeatuses. „Keemia“ bussipeatuses kell 23.00 maksis Tiit K , kellega oli kaasas K.J, telefoni eest 10 võltsitud

helenduvale paberile ja millised oli eelnevalt nimetatud telefoni ostmiseks saanud P.P

19.03.2009 avaldas Silver K internetiportaalis kuulutuse, et müüb www.kuldnebors.ee

mängukonsooli K.J hinnaga 1500 krooni. 25.03.2009 kell 20.45 helistas talle Tiit K

numbrilt XXX ja avaldas soovi osta K.J, Silver K ütles oma koduse aadressi ning kohtus kella 21.15 paiku Tallinnas Sõpruse pst 190 maja ees Tiit K ja K.J . Silver K andis Tiit K kätte K.J, mille eest andis Tiit K Silver K teadvalt 3 võltsitud 500-kroonist rahatähte (kõigil seerianumber BN601820), mis olid valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ja millised oli Tiit K eelnevalt nimetatud K.J ostmiseks saanud P.P käest, kes omakorda oli saanud need rahatähed Vitali

Savištševilt. P.P ootas K.J ostu-müügitehingu ajal koos Teet K eemal ning pärast raha üleandmist ja K.J saamist Tiit K , K.J, Teet K ja P.P lahkusid.

24.03.2009 maksis Tiit K Tallinnas, Akadeemia tee 5 asuva „Keemia“ bussipeatuse juures

asuvast, M OÜ-le kuuluvast kioskist 100 krooni ulatuses kaupa ostes teadvalt võltsitud 500-

kroonise rahatähega, seerianumbriga AT494699, mis oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ning mille oli Tiit K eelnevalt

saanud P.P-lt, kes oli selle omakorda oli saanud Vitali Savištševilt. Võltsitud rahatäht

avastati 25.03.2009 Swedbank AS telleri poolt kui M OÜ omanik oli toonud eelmise päeva kassa panka.

28.03.2009 tasus Tiit K Harjumaal Viimsis Randvere tee 1B asuvas, Rimi Eesti Food AS-le

oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile ning mille oli Tiit K eelnevalt saanud P.P-lt, kes oli selle omakorda oli saanud

kauba eest teadvalt võltsitud 500-kroonise rahatähega, seerianumbriga BN601820, mis oli valmistatud tindipritstehnoloogial põhineva väljundseadmega UV-kiirguses helenduvale paberile

19.04.2009 helistas Tiit K abonentnumbrilt XXX G G poolt intiimteenuste osutamise

kuulutuses avaldanud numbrile XXX ja leppis G G iga samaks päevaks kokku kohtumise Tallinnas Liivalaia tänaval asuvas korteris, kus Tiit K pärast samal G G poolt talle osutatud

oli saanud Vitali Savištševilt. G G , saamata aru, et tegemist on võltsitud rahatähega, tasus

sellega 21.04.2009 kell 12.50 Tallinnas Kristiine Keskuses asuvas Euronicsi kaupluses ja kaupluse müüja poolt avastati, et tegemist on võltsimistunnustega rahatähega. Seega Vitali Savištšev andis edasi korduvalt teadvalt rahatähti, millised olid Eesti K.J-iga poolt vastavalt kuni 31.12.2010 kehtinud Eesti K.J-iga seaduse § 2 lg 2 ja kuni 31.12.2010 kehtinud Eesti Vabariigi rahaseaduse § 2 kohaselt Eesti K.J-iga poolt emiteeritud 500-krooniste rahatähtede järgi valmistatud printeri või koopiaseadmega ning polnud järeletegemise tõttu käibes lubatud,

pannes selliselt toime võltsitud maksevahendi kasutamised, s.o KarS § 334 lg 2 p 1 järgi kvaliﬁtseeritavad kuriteod. Seega Vitali Savištšev andis edasi korduvalt teadvalt rahatähti, millised olid Eesti K.J-iga poolt vastavalt kuni 31.12.2010 kehtinud Eesti K.Jeaduse § 2 lg 2 ja kuni 31.12.2010

kehtinud Eesti Vabariigi rahaseaduse § 2 kohaselt Eesti K.J-iga poolt emiteeritud 500-

krooniste rahatähtede järgi valmistatud printeri või koopiaseadmega ning polnud

järeletegemise tõttu käibes lubatud, pannes selliselt toime võltsitud maksevahendi

kasutamised, s.o KarS § 334 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

KOKKULEK.J-i SISU

Vastavalt KrMS § 245 alusel 03.10.2011.a. süüdistatav P.P, viimase kaitsja Dmitri

Školjar ning K.J-i Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Vallo Kariler sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus

vastavalt kokkuleppele KarS § 334 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.P-le karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

Kuna on tegemist hiljem tuvastatud karistuste kogumiga mõista P.P-le KarS § 65 lg 1

alusel liitkaristus hilisema kohtuotsusega, s.o 22.06.2010 Harju Maakohtu poolt mõistetud

karistusega, s.o vangistusega 8 kuud ja 20 päeva, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema

karistusega, mõistes liitkaristuseks seega 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Harju Maakohtu

22.06.2010 otsusega mõistetud täielikult ärakantud karistus 8 kuud ja 20 päeva arvata

liitkaristusest maha ning mõista lõplikuks karistuseks vangistus 1 aasta 9 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 17.06.2009, s.o 1 päev karistusaja hulka, lugedes lõplikuks karistuseks vangistus 1 aasta 9 kuud ja 9 päeva.

KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta P.P-le mõistetud vangistus 1 aasta 9 kuud 9 päeva kohaldamata, jättes karistuse täies ulatuses täitmisele pöörata tingimusel, et P.P 2 aasta

katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale KarS § 75 lg 1 alusel määratud kontrollnõudeid : 1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas;

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada P.P-le määratud 2 aasta katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Vastavalt KrMS § 245 alusel 30.09.2011.a. süüdistatav Vitali Savištšev, viimase kaitsja Juho

Aule ning K.J-i Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Vallo Kariler sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus

vastavalt kokkuleppele KarS § 334 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Vitali Savištševile karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta Vitali Savištševile mõistetud vangistus 2 aastat ja 2 kuud kohaldamata, jättes karistuse täies ulatuses täitmisele pöörata tingimusel, et Vitali Savištšev 3 aasta katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada Vitali Savištševile määratud 3 aasta katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistatav P.P KarS § 334 lg. 2 p. 1 järgi tunnistas kohtuistungil end temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut.

Süüdistatav P.P selgitas, et 03.10.2011.a. sõlmisid K.J-i Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Vallo Kariler, tema (P.P) ja tema kaitsja Dmitri Školjar

kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde.

K.J-i Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Vallo Kariler ning süüdistatava P.P

kaitsja Dmitri Školjar selgitasid samuti, et nad jäävad 03.10.2011.a. kokkuleppemenetluses

sõlmitud kokkuleppe juurde P.P-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

Süüdistatav Vitali Savištšev tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 334 lg. 2 p. 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut.

Süüdistatav Vitali Savištšev selgitas, et 30.09.2011.a. sõlmisid K.J-i Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Vallo Kariler, tema (Vitali Savištšev) ja tema kaitsja Juho Aule

kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde.

K.J-i Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Vallo Kariler ning süüdistatava Vitali

Savištšev’i kaitsja Juho Aule selgitasid samuti, et nad jäävad 30.09.2011.a.

kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde Vitali Savištšev’ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

Kohus kuulanud üle süüdistatavad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab süüdistatava P.P KarS § , et tõendamist on leidnud poolt

334 lg. 2 p. 1 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava P.P käitumine on õigesti kvaliﬁtseeritud samuti on tõendamist leidnud KarS § 334 lg. 2 p, 1 järgi;

süüdistatava Vitali Savištšev’i KarS § 334 lg. 2 p. 1 järgi poolt kvaliﬁtseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava käitumine on õigesti kvaliﬁtseeritud Vitali Savištšev’i KarS § 334 lg. 2 p. 1 järgi.

Kriminaalasjas on SEOÜ esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahjusummas 31 /kolmkümmend üks/ eurot ja 96 /üheksakümmend kuus/ euro senti. Kannatanu SEOÜ tsiviilhagi 31 /kolmekümne ühe/ euro ja 96 /üheksakümne kuue/ euro sendi nõudes rahuldada.

Kriminaalasjas on OÜ M esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahjusummas 31 /kolmkümmend üks/ eurot ja 96 /üheksakümmend kuus/ euro senti. Kannatanu OÜ M tsiviilhagi 31 /kolmekümne ühe/ euro ja 96 /üheksakümne kuue/ euro sendi nõudes rahuldada.

Kriminaalasjas on G G esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahjusummas 31 /kolmkümmend üks/ eurot ja 96 /üheksakümmend kuus/ euro senti.

Kannatanu GGtsiviilhagi 31 /kolmekümne ühe/ euro ja 96 /üheksakümne kuue/ euro sendi nõudes rahuldada.

Kohus leiab samuti, et 03.10.2011.a. K.J-i Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Vallo

Kariler’i, süüdistatava P.P ja viimase kaitsja Dmitri Školjar’i vahel

kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe P.P-le mõistetava karistuse liigi ja määra

suhtes, oli nende tõelise tahte avaldus; samuti leiab kohus, et 30.09.2011.a. K.J-i

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Vallo Kariler’i, süüdistatava Vitali Savištšev’i ja viimase kaitsja Juho Aule vahel kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe Vitali Savištšev’ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, oli nende tõelise tahte avaldus; - ning võttes arvesse

samuti seda, et kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid, siis

lähtudes eeltoodust ning samuti arvestades toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdlaste isikuid, vastutust kergendavaid (puhtsüdamlik kahetsus) asjaolusid; – ning

Kohus juhindub KrMS §-dest 247 – 249

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: