3-24-2733/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 15.01.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-2733 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 01.10.2024 ettekirjutuse tühistamiseks sissesõidukeelu kohaldamist puudutavas osas Menetlusosalised Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina- Marita Alliksoo RESOLUTSIOON 1. Lõpetada haldusasja nr 3-24-2733 menetlus. 2. Tagastada kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Tallinna Halduskohtu menetluses on X kaebus nõudes tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 01.10.2024 ettekirjutus nr 1052283015 sissesõidukeelu kohaldamise osas. 2. Vastustaja 17.11.2024 vastuse kohaselt täitis kaebaja ettekirjutuse lahkumiskohustuse osas 03.10.2024 ning sellest kuupäevast rakendus kaebaja suhtes ettekirjutusega kohaldatud 3 kuu pikkune sissesõidukeeld. Praeguseks on sissesõidukeeld seega ammendunud. 3. Kohus küsis 06.01.2025 kaebaja seisukohta menetluse jätkamise osas ja andis talle võimaluse hiljemalt 14.01.2025 taotleda menetluse jätkamist tuvastamisnõudes, põhjendades sellisel juhul, miks on menetluse jätkamine vajalik tema õiguste kaitseks. Kohus selgitas, et kui kaebaja taotlust ei esita, lõpetab kohus asja menetluse. Kuna kaebaja on avaldanud selles kohtumenetluses kohtule enda sidevahendi andmed, saatis kohus kohtunõude vastavaid sidevahendi andmeid kasutades kaebajale ja seega saab kohtunõude lugeda saatmisest kolme tööpäeva möödumisel kaebajale kättetoimetatuks. Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist. 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav 1

haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks juhul, kui see on vajalik kaebajate õiguste kaitseks ja kaebajad seda taotlevad (HKMS § 152 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et kui kehtivuse kaotanud haldusaktil ei ole enam mõju ega praktilist tähendust, ei ole tühistamisnõue lubatav (13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, punktid 10‒12). Kohus leiab, et kolme kuu jooksul kehtinud sissesõidukeelul ei ole enam mõju ega praktilist tähendust, mistõttu ei ole tühistamisnõue selle peale lubatav. Riigikohus selgitas samuti, et kui haldusakt on täielikult ammendunud ja tühistamisnõue menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lõike 1 punktiga 4 ja lõikega 2. Eeltoodust tulenevalt esineb praegusel juhul alus menetluse lõpetamiseks. Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist. Ka kohtu hinnangul ei ole menetluse jätkamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega tuleb menetlus analoogia korras HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel lõpetada. 5. Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebajal ei ole õigust samasisulise kaebusega kohtusse pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). 6. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Seega tuleb kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv tagastada. Kuna haldusakti ammendumine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, ei ole praeguses asjas kohaldatav HKMS § 108 lg 6, mistõttu jäävad kaebaja muud võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 4 alusel kaebaja kanda. Kohtule ei nähtu, et vastustajal oleks väljamõistetavaid menetluskulusid tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) 2