4-11-992/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 9. septembril 2011. a Tartus Kalevi 1 Väärteoasja number 4-11-992 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Tõlk - Väärteoasi M.K karistamises liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 järgi Kaebuse esitaja Menetlusalune isik M.K Vaidlustatud lahend

Lõuna Prefektuuri 25.02.2011. a otsus väärteoasjas nr 2602,11,000568 Menetlusalune isik M.K, isikukood XXX, kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: XXX; töökoht: XXX Kaitsja - Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur, esindaja vanemliiklusametnik Hillar Leet RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-st 132 p 1, kohus otsustas:

1. Jätta Lõuna Prefektuuri 25.02.2011. a otsus väärteoasjas nr 2602,11,000568,

millega karistati M.K LS § 74 17 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut

(200 eurot) ja § 7431

lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut (200 eurot)

muutmata.

2. Jätta M.K kaebus rahuldamata.

Rahatrahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011( SEB Pank) või arvele 221023778606 (Swedbank), viitenumber on

2 10220115043861.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse

pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 3. oktoobril alates kella 14.00-st.

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

I Menetluse käik

01.02.2011. a koostas Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse avariipolitseinik Kuuno Kiudorf väärteoprotokolli (tl 13-15) selle kohta, et 01.02.2011. a kella

8.10 ajal toimus liiklusõnnetus Tartu linnas Riia tn 27 juures, kus M.K , juhtides sõidukit Iveco XXX (edaspidi Iveco), ei hoidnud vastavalt kiirusele sellist pikivahet, mis oleks võimaldanud vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud ja parempööret sooritanud sõidukile

VW Golf XXX (edaspidi VW Golf), sõites viimasele tagant otsa vasakpoolsesse tagumisse

nurka. Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 129 rikkumisega tekitati varaline kahju VW Golf omanikule I.L. sõiduki vasakpoolse taganurga ja tule lõhkumise näol. M.K pani oma tegevusega toime LS § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti rikkus Iveco juht M.K LE § 227 tulenevat kohustust ja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jõudmata teise

osapoolega ühele meelele ja jättes ettenähtud korras liiklusõnnetusest politseile teatamata, millega pani toime LS § 7431 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Lõuna Prefektuuri 25.02.2011. a otsusega (tl 8-9) väärteoasjas nr 2602,11,000568 karistati M.K LS § 74 17 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, so 191,73 eurot ning LS § 7431 lg 1 järgi 50 trahviühikuga, so 191,73 euro suuruse rahatrahviga.

08.02.2011. a esitas menetlusalune isik M.K kohtuvälise menetleja otsuse peale Tartu

Maakohtule kaebuse (tl 1-2), milles taotleb Lõuna Prefektuuri 25.02.2011. a tehtud otsuse tühistamist ja väärteoasja lõpetamist väärteo tunnuste puudumise tõttu. Menetlusalune isik on

seisukohal, et peale liiklusõnnetuse toimumist jõudsid liiklusõnnetuses osalenud osapooled

kokkuleppele ning kuna autod liiklusõnnetuses kahjustada ei saanud ning varaline kahju

puudus, siis polnud vaja politseid sündmuskohale kutsuda. Lisaks eeltoodule leidis menetlusalune isik, et liiklusõnnetuse põhjustas VW Golf juht, kes eiras LE § 82 ning § 218

nõudeid ning sooritas ilma suunamärguannet näitamata äkilise manöövri. Samuti rikkus kohtuväline menetleja otsust tehes menetlusaluse isiku õigusi, kuna kohtuväline menetleja ei

ole enda otsuses põhjendanud vastulause arvestamata jätmist, samuti ei ole kohtuväline menetleja selgitanud, millistele konkreetsetele tõenditele tuginedes on kujunenud otsus ning

mis asjaoludel on kohtuväline menetleja pidanud ühe osapoole ütlusi tõenduslikumalt kaalukamaks kui teise osapoole ütlusi. Kohtuistungil jäi M.K esitatud kaebuse juurde.

3

Kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri esindaja vanemliiklusametnik Hillar Leet vaidles kaebusele vastu ning leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus muutmata. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Iveco ning VW Golf kontaktist tekkisid VW Golfi vigastused ning varaline kahju sõiduki omanikule. M.K väide, et VW Golf vajus ise Ivecole otsa, on M.K oletus. Samuti on tõendamist leidnud, et M.K lahkus sündmuskohalt.

II Kohtuotsuse põhjendused

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus, ära kuulanud tunnistajad, menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ametniku,

vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et M.K kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja

Lõuna Politseiprefektuuri 25.02.2011. a otsus väärteoasjas nr 2602,11,000568 tuleb jätta muutmata.

1. M.K väärtegu LS § 74

17 lg 1 järgi

LS § 7417 lg 1 esimesest alternatiivist tuleneva koosseisu täitmise eelduseks on mootorsõiduki-

või trammijuhti poolt liiklusnõuete rikkumine, mille tagajärjel on tekitatud varaline kahju.

Väärteoasjas tehtud otsuse kohaselt tekitati liiklusõnnetuses varalist kahju VW Golf

omanikule I.L. e tema sõiduauto vasakpoolse taganurga ja tule lõhkumise näol. Loetletud kahjustusi tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 10) ning selle juurde kuuluv fototabel (tl

18-20). Samuti tõendab varalise kahju tekkimist liiklusõnnetuse hetkel VW Golf juhi

kõrvalistmel olnud tunnistaja M.O. , kelle ütluste kohaselt nägi ta hetkel, kui VW Golfi

juhtinud S.L. sõitis mõned meetrid edasi, kokkupõrke kohas maas tagumise tule tükke. Sõidukil vigastuste olemasolu kinnitab ka VW Golf roolis olnud tunnistaja S.L, kelle ütluste kohaselt oli katki VW Golfi tagatuli ning tagumisel stangel olid kriimud peal.

Menetlusaluse isiku M.K kohtus antud ütluste kohaselt vaatasid nad koos VW Golfi

juhiga koheselt peale kokkupõrget autod üle ning kuna sellel hetkel mingeid vigastusi ei

täheldatud, siis ta sündmuskohalt. M.K möönis, et VW Golfi vigastused olid hiljuti tekkinud, kuid tema sõnul võisid need tekkida peale kokkupõrget - VW Golf võis Ivecole ise otsa vajuda, kuna kokkupõrke kohas oli tõus ning libe maas olnud lume tõttu.

Kohus leiab, et M.K väited, et VW Golf varaline kahju võis tekkida peale kokkupõrget,

on ümber lükatud teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. S.L. ütlustega on tõendatud, et kontaktis olid kokkupõrke hetkel kaubiku esistange ja VW Golfi tagumine vasakpoolne nurk. Kohe ei olnud autode asendi tõttu võimalik täpseid vigastusi näha, võis aru saada, et midagi

on. Olles parkinud auta Pauluse kiriku juurde parklasse ja jäädes politseid ootama, nägi ta vigastusi. Kokkupõrge toimus hetkel, kui ta oli peatunud sõidutee paremas ääres, et anda teed parklast väljuvale sõidukile. Tema auto peale kokkupõrget kuskile ei liikunud. Samasuguseid

ütlusi kokkupõrke toimumise kohta on andnud ka M.O. . Tunnistaja ütluste kohaselt oli kokkupõrget tunda, see ei olnud väga tugev ja S.L. sõiduauto tagasi ei liikunud. Seega on

4 tunnistajate ühesuguste ütlustega ümber lükatud M.K väide, et VW Golf võis vajuda tagasi ja seetõttu tekkisid vigastused.

Väärteoprotokollis, menetleja otsuses ja sündmuskoha vaatlusprotokollis on liiklusõnnetuse toimumise ajaks märgitud 0102.2011. a kell 8.10. Lõuna Prefektuuri õiendi kohaselt on S.L. teatanud toimunud liiklusõnnetusest politseile 01.02.2011 kell 8.20.34 (tl 37). S.L. ütluste

kohaselt helistas ta enne vennale ja seejärel politseisse. Politsei saabus kohale umbes 15

minuti pärast. S.L. oli viimas M.O. , kellel tunnid algasid kell 8.15, kooli. M.O. ütluste kohaselt ta kooli hiljaks ei jäänud. Nimetatud tõendid kogumis kinnitavad, et liiklusõnnetus

võis toimuda hommikul kella 8.10 paiku. Arvestades väikest ajavahemikku alates kokkupõrkest kuni politsei saabumiseni, on usutavad S.L. ütlused, mille kohaselt vigastused tekkisid sõiduautole VW Golf just M.K poolt juhitud Iveco tagant otsasõidu tagajärjel, mitte muudel asjaoludel ja hiljem. S.L. on politseile liiklusõnnetusest teatades öelnud ka tema

juhitud sõidukile otsa sõitnud kaubiku registreerimisnumbri XXX. Sündmuskoha vaatlusprotokolli on M.K juhitud sõidukina kantud Iveco registreerimismärgiga XXX.

Kohus leiab, et M.K on püüdnud leida sõiduki VW Golf vigastuste tekkele mitmeid

põhjuseid, soovides sellega oma süüd liiklusõnnetuses eitada, kuid need väited on jäänud paljasõnaliseks ja ei ole leidnud kinnitust ühegi väärteoasjas kogutud tõendiga.

Järgnevalt hindab kohus, kas M.K on rikkunud liiklusnõudeid.

V™S § 87 kohaselt arutab kohus asja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. M.K-le on süüks arvatud LE §

129 tuleneva nõude rikkumine, mille kohaselt juht peab vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile.

Kohus luges eespool tõendeid analüüsides tõendatuks, et sõidukite Iveco ning VW Golf vahel toimus kokkupõrge, mille tagajärjel tekkis VW Golfile varaline kahju. Menetlusaluse isiku M.K hinnangul oli Iveco ning VW Golfi vahel olnud pikivahe piisav reageerimiseks, kuid just VW Golfi roolis olnud S.L. ettearvamatu käitumise tõttu toimus kokkupõrge. M.K ütluste kohaselt oli VW Golfi juhi pööre Slaavi Gümnaasiumi juurde tema jaoks ootamatu, ta ei näidanud suunatuld, mistõttu M.K pidurdas järsult. Erinevalt M.K-st on S.L.

öelnud, et ta tahtis keerata Pauluse kiriku juurde parklasse ja pani suunatule sisse. Kohest

pööret takistas parklast väljuv auto, kellele ta andis teed. Samasuguseid ütlusi andis ka tunnistaja M.O. . Mõlema tunnistaja ütlustest nähtuvalt toimus kokkupõrge hetkel, kui nad olid

peatunud, et lasta läbi parklast väljuv sõiduk. Seega ei teinud S.L. liikluses midagi ettearvamatut, millega teised liiklejad ei oleks saanud arvestada.

LE § 129 nõuab liiklejalt eessõitvate autode suhtes erilist tähelepanu ning selles sätestatud nõue on absoluutne - juht peab hoidma sellist pikivahet, mis hoolimata eessõitja tegevusest võimaldab auto ohutult peatada.

Kuna M.K ei suutnud oma sõidukit peatada ning sõitis tagant otsa ees liikunud ja

peatunud sõiduautole WV Golf, oli pikivahe ilmselgelt liiga väike selleks, et reageerida ja vältida otsasõitu. Pikivahe peab olema selline, mis võimaldab juhil vältida otsasõitu ka juhul, kui ees sõitev juht pidurdab ootamatult. Seega on M.K kohtu hinnangul rikkunud LE § 129 nõuet.

Seega täitis M.K oma käitumisega LS § 74 17 lg 1 tuleneva väärteo objektiivse koosseisu - ta rikkus LE § 129, kuna ei hoidnud eessõitva VW Golfiga nõuetekohast pikivahet, mistõttu

5

ei suutnud pidurdada ja sõitis otsa ees peatunud, pöörde võimalust ootavale sõidukile, kokkupõrke tulemusena tekkis sõiduauto vigastuste näol varaline kahju VW Golfi omanikule I.L.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. M.K on täitnud LS § 7417 lg 1 alt 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime

vähemalt kergemeelsusest või hooletusest. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime

hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemisest, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette

heita hooletust, peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust – jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähelepanemiseks ja täitmiseks oli

ta kohustatud. Tulenevalt LE §-st 4, on kõik liiklejad kohustatud täitma liikluseeskirja

nõudeid, sh LE § 129 tulenevat nõuet hoida ohutut pikivahet. Antud hoolsuskohustusest hoolimata, ei pööranud M.K ohutu pikivahe nõudele tähelepanu kuigi ta oleks pidanud

seda tegema. Kui ta oleks järginud liikluseeskirjast tulenevaid liiklusreegleid, siis poleks

kokkupõrget VW Golfiga toimunud. Seega pani M.K käesoleva väärteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes.

Menetlusaluse isiku M.K teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS § 27 mõttes ning süüd välistavaid asjaolusid KarS § 32 mõttes ei esine.

2. M.K väärtegu LS § 74

31 lg 1 järgi

Liiklusõnnetusest mitteteatamise objektiivse koosseisu täitmine eeldab LS § 7431 lg 1 kohaselt, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht rikub liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuet, kui

sellest teatamine oli kohustuslik. LE § 227 kohaselt ei ole liiklusõnnetusest vaja politseile teatada, kui liiklusõnnetuses ei ole inimesed viga saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saajad on juhtumi põhjus hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel ja on oma arvamuse

kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud ning on nimetanud kahju tekitamises eest vastutava isiku. Kui isikud kokkuleppele ei jõua või kui kahju tekitaja ei ole teada, siis tuleb

õnnetusest kohe teatada politseile ning sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu või eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.

M.K ütluste kohaselt jõudsid nad liiklusõnnetuse järgselt teise juhiga liiklusõnnetuse

osas kokkuleppele, kuna autodel vigastused puudusid ning tegemist oli juhtumiga liikluses.

Kohus M.K sellise seiskohaga ei nõustu. Eelpool analüüsitud tõenditega on ümber

lükanud M.K väited, et autodel varalist kahju ei tekkinud ning autod liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada ei saanud. Tunnistaja S.L. ütluste kohaselt ei olnud esialgse autode

asetuse järgi võimalik tuvastada, kas autodel on tekkinud vigastusi, sama kinnitas ka M.K , kes leidis, et kuna autodel vigastused puudusid, siis võis ta sündmuskohalt lahkuda. Samas kinnitas M.K kohtus, et liiklusõnnetuses osalenud autod oli kokkupuutes, seega

oleks kohtu hinnangul M.K pidanud kokkupõrke järel täpsemalt hindama autode seisukorda ning vajadusel need kirjalikult fikseerima, mitte koheselt sündmuskohalt lahkuma.

Kohtu hinnangul on tegemist üldtuntud asjaoluga KrMS § 60 lg 3 mõttes, et isegi väikese kiiruse korral võivad autod saada kokkupõrkes kahjustada ning need kahjustused võivad olla sellised, mida esmase kiire vaatlusega ei ole võimalik tuvastada, seda enam, et M.K ei püüdnudki seda korrektselt teha.

6

VW Golfi roolis olnud S.L. ütluste kohaselt hakkas peale liiklusõnnetuse toimumist Iveco juht

tema peale karjuma ning nõudis, et ta sõidaks Iveco eest ära ning võimaldaks M.K

sündmuskohalt lahkuda. Alludes Iveco juhi M.K survele, sõitis S.L. kõrval asuvasse parklasse ja M.K sõitis seejärel minema. Parklas olles veendus S.L. , et tema juhitud VW

Golf oli liiklusõnnetuses viga saanud ning teatas liiklusõnnetuse toimumisest politseisse.

Viimast kinnitab ka Lõuna Prefektuuri õiend (tl 37). S.L. ütlused kattuvad ka VW Golfis

kaasreisijana olnud M.O. ütlustega, mille kohaselt oli Iveco rooli olnud juhi kehakeel äärmiselt agressiivne ning autost väljudes kuulis ta, kuidas Iveco juht nõudis, et S.L. sõidaks Iveco eest ära, et Iveco juht saaks lahkuda, mida S.L. ka tegi.

Seega on tõendamist leidnud, et Iveco roolis olnud M.K lahkus sündmuskohalt ning ei

teatanud liiklusõnnetusest politseile. Kuna S.L. juhitud sõidukil olid vigastused, oleksid liiklusõnnetuses osalenud juhid M.K ja S.L. pidanud vormistama kirjaliku arvamuse,

nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku. M.K tegi selle oma sündmuskohalt lahkumisega võimatuks, mistõttu ta rikkus ta LE § 227 nõudeid ning pani sellega toime LS 7431

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Just M.K agressiivse käitumise ja

sündmuskohalt lahkumise tõttu puudus S.L. võimalus kohapeal autode vigastusi täpsemalt fikseerida ning jõuda kirjaliku kokkuleppeni kahju põhjustaja osas.

M.K on täitnud LS § 74 31 lg 1 alt 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest. Kohus leiab, et M.K pani väärteo

toime kergemeelsusest. KarS § 18 lg 2 mõttes Osaledes liiklusõnnetuses, peavad osapooled

välja selgitama võimalikud kahjud ja jõudma kokkuleppele isikus, kes vastutab liiklusõnnetuse toimepanemise eest. Sõiduki juhina pidi M.K olema teadlik, et liiklusõnnetuse korral

tuleb see kirjalikult vormistada ning kokkuleppele mittejõudmise korral teatada liiklusõnnetusest politseile. Jättes välja selgitamata, kas teisel kokkupõrkes osalenud sõidukil on vigastusi, pidi ta pidama võimalikuks, et sellises olukorras sündmuskohalt lahkudes võib esineda olukord, mis oleks tulnud lahendada vastavalt LE §-le 227 nõuetele. Kohusetundetuse tõttu ei jäänud M.K seda sündmuskohale tegema, tema ütluste kohaselt juhtub selliseid asju liikluses päris tihti ning ta ei pidanud vajalikuks hoida hommikul liiklust kinni, kirjutada

kellegagi kohapeal kirju ega liiklusõnnetust fikseerida. Seega pidas M.K oma lahkumisega võimalikuks, et ta realiseerib väärteo koosseisu, kuid lootis seda vältida.

Kohus ei tuvastanud M.K süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

III Kohtu seisukoht karistuse osas

LS § 7417 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest,

kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 7431

lg näeb liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani.

Kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavat mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse KarS § 63 lg 3 kohaselt karistus iga väärteo eest eraldi.

7 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku M.K tegevuses karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes ei esinenud.

M.K on alates 2002. a karistatud erinevate süütegude toimepanemise eest kokku 28

korda (tl 21-27). Valdavalt on tegemist liiklusalaste väärtegudega, milles omakorda domineerivaks on lubatud sõidukiiruse ületamised.

Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtaeg algab põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest või armuandmisotsuse jõustumisest. Kui isik paneb

enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis

tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud

põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest (Karistusregistri seadus § 26 lg 1 p 1,3 ja lg 5). Kuna M.K on enne, kui eelneva karistuse kandmisest on möödunud üks aasta, pannud

alati toime uue süüteo, on karistusandmete kustumise tähtaeg katkenud ja kõik eelviidatud väärteokaristused on kustumata.

Kohus on seisukohal, et M.K-le kohtuvälise menetleja poolt LS § 74 17 lg 1 ning LS § 7431

lg 1 järgi määratud rahatrahvid, mis jäävad antud väärtegude eest mõistetavate

karistusraamide alumisse kuuendikku, on vastavuses isiku süüga. Liiklusnõuete rikkumise tagajärjel ei saanud viga inimesed vaid üksnes sõiduk VW Golf ja sedagi vähesel määral.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja määratud kergemaliigilised alammäära lähedased karistused on piisavad, et mõjutada M.K hoiduma edaspidistest õigusrikkumistest ning määratud karistused arvestavad õiguskorra kaitsmise huvisid. M.K on küll eelnevalt

korduvalt liiklusseadusest tulenevate nõuete rikkumise eest väärteokorras karistatud, kuid selleliigilised liiklusalased väärteod pani M.K toime esmakordselt.

Ingeri Tamm Kohtunik