2-24-115704/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-115704

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K K vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

2875,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja P B

Kostja: K K (isikukood xxx)

Menetlusviis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS xxx ja kostja vahel 29.05.2023 sõlmitud

järelmaksulepingust nr xxx tulenev põhivõlg 1187,97 eurot, viivis põhivõlalt

perioodi 30.08.2024 – 15.01.2025 eest 54,75 eurot ja viivis põhivõlalt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemise päevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 877 eurot, viivis põhivõlalt perioodi

30.08.2024 – 15.01.2025 eest 40,42 eurot ja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast

kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 5 euro ulatuses, võla sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue kokku 100 eurot, 28.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivisenõuded 209,04 euro ulatuses.

5. Jätta hageja menetluskulud 80,60% ulatuses kostja kanda ja kostja

menetluskulud 19,40% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 459,42 eurot. Jätta kostja

kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude summa (459,42 eurot) tasumiseni.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 01.07.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja AS xxx ja kostja vahel 29.05.2023 sõlmitud

järelmaksulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 1187,97 eurot, sissenõudmiskulud 50

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 119,97 eurot ning viivis alates 29.06.2024 kuni

põhinõude (1187,97 eurot) täitmiseni intressimääraga võrdses määras 24% aastas;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja AS xxx ja kostja vahel 31.07.2023 sõlmitud

makselahenduse lepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 882 eurot, sissenõudmiskulud 50

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 89,07 eurot ning viivis alates 29.06.2024 kuni

põhinõude (882 eurot) täitmiseni intressimääraga võrdses määras 24% aastas.

2. Hageja on nõude aluseks olevate lepingute kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. AS xxx (krediidiandja) ja kostja vahel kirjalikus vormis sõlmitud järelmaksuleping nr

xxx, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1369 eurot järelmaksuga. Lepingu krediidi

kulukuse määr on 0.

Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi

15.07.2023 – 15.06.2025 a. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 181.03

eurot, seega on tasumata põhiosa summas 1187.97 eurot (1369.00 – 181.03). Kostjalt ei ole

toimunud ühtegi makset põhiosa katteks.

Viivist nõuab hageja põhivõla summalt 1187.97 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast alates lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 24%

aastas so 0.07% päevas.

Hageja soovib VÕS § 1132 lõike 2 alusel saada võla sissenõudmiskulude hüvitist 90 eurot

(hagi nõudes 50 eurot) ning selgitab võla sissenõudmiskulude kujunemist: 31.01.2023. a

esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 8.02.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot,

23.02.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud

kulud 15 eurot, mis sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud,

kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede

kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

AS xxx loovutas 26.04.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

2.2. AS xxx ja kostja sõlmisid 31.07.2023 xxx makselahenduse lepingu nr xxx, mille alusel

sai kostja krediiti 1323 eurot.

Selle lepingu puhul on tegemist makseviisiga xxx, mis on internetipoes pakutav makseviis,

mis võimaldab kliendil jagada ostukorvi mitmeks osamakseks ilma ühegi lisatasuta.

Kostja on lepingu ülesütlemiste seisuga kasutanud krediiti 882 eurot. Kostja kohustus

tagastama krediiti 1323 eurot 28. tähtpäeval iga kuu, vastavalt lepingus kokku lepitud

tingimustele kuni 3. osamakse tasumiseni. Vastavalt lepingule ei lisandunud intressi ning

muid kaasnevaid tasusid.

Hageja soovib VÕS § 1132 lõike 2 alusel saada võla sissenõudmiskulude hüvitist 50 eurot

ning selgitab võla sissenõudmiskulude kujunemist: 31.01.2023. a esimese tasulise kirja

saatmine 25 eurot, 8.02.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 23.02.2024. a kolmanda

tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot, mis

sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja

päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele

vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude

avaldamisega tehtud kulud.

Viivist nõuab hageja põhivõla summalt 882 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

(s.o 27.01.2024) 24% aastas so 0.07% päevas. Vastavalt lepingu tingimustele lisandub viivis

vastavalt xxx hinnakirjale 24% aastas.

2.3. Hageja selgitab mõlema lepingu osas, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja 4.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võla tasumiseks hiljemalt 18.01.2024. Kuna kostja võlga

ei tasunud, saatis krediidiandja 26.01.2024 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.

AS xxx loovutas 30.01.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike

Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 29.08.2024. Kostjale on dokumendid saadetud ka

kohtule teadaolevale kostja e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale

antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.

Laenulepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

laenuleping, laen oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole laenu tagasi maksnud ning kohustus

on sissenõutavaks muutunud.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja kehtis

4.1. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS §-dest 401 ja 396 tuleneb, et laenulepingu puhul peab laenusaaja tagasi maksma laenuks

saadud rahasumma, krediidilepingu puhul peab krediidisaaja lisaks maksma ka krediidi

kasutamise eest tasu.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

Tarbijakrediidilepingutele, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ning

mille puhul tuleb maksta väheolulisi tasusid, kohaldatakse tarbijakrediidilepingu kohta

sätestatut VÕS § 407 lõikes 21 sätestatud erisustega (VÕS § 403 lg 53).

Antud juhul ei tulnud lepingute puhul maksta ei intressi, haldustasu ega lepingutasu, st tasusid

ei kaasnenud. Viivist ei saa pidada VÕS § 403 lg 53 kohaseks tasuks. Direktiivi 2008/48, mis

käsitleb tarbijakrediidilepinguid, kohaselt ei kohaldatud direktiivi krediidilepingutele, mille

puhul krediiti antakse ilma intressita ega nõuta muude tasude maksmist (2023. a detsembris

jõustunud uus tarbijakrediidi direktiiv laieneb ka sellistele laenudele). On küsitav, millises

ulatuses soovis Eesti seadusandja kohaldada tarbijakrediidi regulatsiooni tasudeta laenudele.

Kohus on seisukohal, et tasudeta tarbijakrediidilepingutele tuleks VÕS § 402 ja VÕS § 407 lg

21 mõttest tulenevalt siiski kohaldata tarbijakrediidilepingu vorminõudeid ning lepingueelse

teabe esitamise nõudeid.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408

lg 1.

Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmine nõude eelduseks on aga ka raha väljamaksmine

laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha

tagastada).

4.2. Hageja on kohtule esitanud kostja omakäelise allkirjaga lepingu nr xxx (dtl 40),

lepingusse on märgitud kuupäev 29.05.2023. Kostja allkiri on lepingul ja maksegraafikul,

samuti isikut tõendava dokumendi koopial. Kohus loeb selle alusel tuvastatuks, et kostja tegi

tahteavalduse lepingu sõlmimiseks.

Leping nr xxx on kohtule esitatud pdf failina, millel ei ole kostja allkirja. Leping sisaldab

kostja nime ja kuupäeva 31.07.2023. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja ei ole ka esile

toonud, millal ja millisel viisil kostja lepingu allkirjastas ega seda tõendanud ning et hageja ei

ole seega mingil viisil tõendanud, et kostja sellise lepingu üldse sõlminud on (dtl 126). Hageja

selgitas vastuseks kohtule, et klient autenditakse elektrooniliselt Smart-ID PIN1-ga, lepingu

tingimustega saab tutvuda äpis ja kinnitamisel klient paneb linnukese, et on tutvunud lepingu

tingimustega. Tõendit selle kohta, et kostja oleks andnud kinnituse (st teinud tahteavalduse)

lepingutingimustega nõustumise kohta, hageja esitanud ei ole.

Kohus juhtis täiendavalt hageja tähelepanu (dtl 126), et hageja ei ole kummagi lepingu osas

esile toonud faktilisi asjaolusid, mille pinnalt kohus saaks teha järelduse, et laenusummad on

kostja kasutusse antud (kas raha või kaubana). Järelmaksulepingus nr xxx on sätestatud, et

leping jõustub leping kauba tarbijale üleandmisel. Hageja ei ole esile toonud, kas, millal ja

millisel viisil kaup kostjale üle anti.

Hageja vastas, et Esialgne võlausaldaja edastas info müüja poolt (xxx pood) Leping NR xxx

(Teine leping) järgmisena: "Näen süsteemist et xxx on 31.07.2023 arveks teinud ning klient

on ise järgi tulnud poodi füüsiliselt. " Muid tõendeid hagejal ei ole.

Lepinguga nr xxx seoses ei ole hageja esitanud ka laenutaotlust ega väidetavat

maksehäireregistri päringut. Hageja on siiski esitanud tõendi „Lepingu nr xxx tagasimaksed“

(dtl 145). Tõendis on laenulepingu number, kuupäeva laenu väljamaksmise ning K K

osamakse tasumise kohta. Kohus loeb selle tõendi alusel tuvastatuks, et kostja on saanud

laenu 1323 eurot ning on teinud 20.09.2023 tagasimakse 446 eurot. Lepingu tingimusi,

üldtingimustega nõustumist ega vorminõude järgimist see tõend aga ei tõenda. Sellest

tulenevalt ei saa ka kohus tuvastada, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud kehtiv leping. Raha

tagastamise nõude saab kohus siiski rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel.

Järelmaksulepingu nr xxx osas vastas hageja, et Hageja lisab tõendi kauba üleandmisest

Leping NR xxx nr 1 (Lisa 1) ja nr 2 (Lisa 2) (Esimene leping). Hageja esitatud tõendid on xxx

arved (dtl 136 ja dtl 137). xxx arvele nr xxx on märgitud kostja nimi, kuupäev 26.09.2022,

toote nimi ja summa 399 eurot (koos käibemaksuga) ning et Kaup üle antud: 26.09.2022

Esindus. xxx arvele nr xxx on märgitud kostja nimi, kuupäev 29.05.2023, kauba nimi ja

summa 1369 eurot (koos käibemaksuga) ning et Kaup üle antud: 29.05.2023 Esindus.

Kohtu hinnangul ei saa xxx arve nr xxx kuidagi puutuda hagi nõude aluseks olevatesse

lepingutesse, sest see pärineb aastast 2022, ka ei ühti summa. Sellest tulenevalt tagastab kohus

selle tõendi kui asjakohatu. xxx arve nr xxx tõendab kohtu hinnangul koosmõjus

tagasimaksete tõendiga (dtl 144), et kostja on laenuks antud summa kauba kättesaamise kaudu

kasutusse saanud ning leping on jõustunud.

5. Nõude loovutamine

Nõude loovutamise kontrollimine on oluline selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue

ning teiseks välistada võimalus, et algne krediidiandja esitab sama nõude hiljem kohtusse,

väites, et nõuet ei ole loovutatud.

Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja enda koostatud kiri nõude loovutamise kohta ei saa

tõendada nõude loovutamist. Hageja esitas seejärel tõendina kaks e-kirja, mille Julianus

Inkasso on saatnud kostjale nõude loovutamise kohta. Kohtu hinnangul ei saa ka Julianus

Inkasso e-kiri tõendada, et xxx AS on nõude loovutanud; hageja ei ole selgitanud, miks

Julianus Inkasso e-kiri seda tõendama peaks. Arvestades, et tegemist on lihtmenetlusega, peab

kohus siiski usutavaks, et nõue on hagejale loovutatud, sest hageja valduses on lepingutesse

puutuvad dokumendid, mida krediidiandjad ei saaks üle anda ilma õigusliku aluseta.

6. Hageja põhivõla nõue

6.1. Kohus tuvastas eespool, et kostja on teinud tahteavalduse järelmaksulepingu nr xxx

sõlmimiseks ning on saanud enda kasutusse kaubana laenuna kauba ostuhinna ulatuses, st

1369 eurot. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada 24 maksena, viimase osamakse tähtaeg

lepingus on 15.06.2025. Ent hageja väitel on leping erakorraliselt üles öeldud, sest kostja ei

täitnud lepingust tulenevaid kohustusi.

Hagis on hageja ühes lauses väitnud, et kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks

summas 181.03 eurot ning järgmises lauses, et kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset põhiosa

katteks. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja väidetes esinevate vastuolude tõttu ei ole

võimalik aru saada, kui palju on kostja kummagi lepingu puhul tagasimakseid teinud. Hageja

täiendavaid selgitusi ei esitanud, kuid esitas tõendi „Lepingu nr xxx tagasimaksed“ (dtl 144).

Sellest tõendist tuvastas kohus, et kostja on maksnud tagasi 185,37 eurot. Kohus saab aru, et

tagasimaksetest 4 eurot on arvestatud võlateavituse tasu ning 0,34 eurot viivise katteks (sel

juhul klapib tõend hageja väitega, et põhiosa katteks on tasutud 181,03 eurot).

Lepingu järgi pidi kostja tasuma 24 osamakset suurusega 57,05 eurot, iga kuu 15.

kuupäevaks. Kostja on maksed teinud 2023. a juulis, augustis, septembris ja oktoobris on

tasunud 9,88 eurot.

Hageja väitel jäi saatis krediidiandja 4.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja

26.01.2024 teatise lepingu lõpetamise kohta. Hageja on seega tõendanud, et 2024. a jaanuari

seisuga oli kostja võlgu osaliselt oktoobri tagasimakse ning täielikult novembri ja detsembri

tagasimaksed.

Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja ei ole esile toonud, millisel viisil ja kuhu saadeti

lepingu üles ütlemise hoiatus, üles ütlemise teade ja meeldetuletuskirjad. Hageja vastas

sellele, et kostja ei ole vastuväiteid ülesütlemise teatise kätte saamise osas esitanud ja Pärnu

Maakohus on seega menetlusosalisi kohelnud ebavõrdselt, ületades oma pädevuse piire.

Tahteavalduse kehtivust kontrollib kohus omal algatusel. Kohus märgib, et nõudis hagejalt

faktiväidet selle kohta, millisel viisil ja kuhu kirjad saadeti. Seda seetõttu, et TsÜS § 69 lg 1

kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (milleks on ka lepingu üles ütlemise

teade) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud

tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elukohta ja tal on mõistlik

võimalus sellega tutvuda. Seega pidi hageja vähemalt esile tooma, et krediidiandja on üles

ütlemise hoiatuse ja teate saatnud sellisel viisil ja sellisesse kohta, et tahteavalduse saab

lugeda kostjani jõudnuks. Kuivõrd hageja esitatud pdf failid (dtl 49 ja 50) ei tõenda, millisel

viisil need saadetud on ja hageja kohtu nõutud asjaolusid esile ei toonud, on kohus seisukohal,

et lepingu üles ütlemine on toimetu. Küll aga on nimetatud ülesütlemise teade kostjale kätte

toimetatud kohtumenetluses koos hagiavaldusega avalikult, läbi Ametlike Teadaannete

29.08.2024. Seega saab lugeda lepingu üles öelduks 29.08.2024.

Hageja on tõendanud, et kostjal on järelmaksulepingu nr L89012511919 alusel tagastamata

1187,97 eurot. Lepingu üles ütlemisega muutus kogu tagastamata põhivõlg sissenõutavaks ja

seega mõistab kohus põhivõla kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 alusel

välja.

6.2 Järelmaksulepingu nr xxx osas jõudis kohus seisukohale, et ei saa tuvastada, et poolte

vahel oleks olnud sõlmitud kehtiv leping. Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja on raha saanud,

saab kohus hageja raha tagastamise nõude rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus

on seisukohal, et lepingu üles ütlemise teates sisalduvat kogu põhivõla tasumise nõuet saab

pidada nõudest teatamiseks. See nõue on kohtumenetluses kätte toimetatuks loetud

29.08.2024. Kohus tuvastas, et kostja on saanud laenu 1323 eurot ning on teinud 20.09.2023

tagasimakse 446 eurot. Kostjal on tagastamata 877 eurot, mille kohus mõistab kostjalt VÕS §

408 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel välja.

7. Hageja viivisenõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

7.1. Hageja nõuab viivist mõlema lepingu puhul lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

(s.o 27.01.2024) 24% aastas so 0.07% päevas. Kuivõrd kohus tuvastas, et ühe lepingu puhul

ei ole leping kehtivalt üles öeldud ning teisel juhul ei saanud kehtivaks pidada lepingut ennast,

ei saa viivist välja mõista alates 27.01.2024.

Viivisemäära osas viitab hageja, et see tuleneb lepingust. Kohus selgitas hagejale, et ühes

lepingus oli intress 0 % aastas, teises ei ole üldse intressi. Lepingus nr L89012511919 on

viivisemääraks 24% aastas. Kohus palus hagejal selgitada, kuidas selline viivisekokkulepe on

kooskõlas VÕS § 113 lõikega 1 ning miks leiab hageja, et lepingus oli kokkulepe, et

viivisemäär võrdub intressimääraga. Hageja sellele ei vastanud. Kohus on seisukohal, et

hageja ei ole esile toonud kehtivat seadusele vastavat viivisemäära kokkulepet. Hageja

viivisenõude saab rahuldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra alusel alates

30.08.2024.

Kohus mõistab kostjalt lepingu nr xxx järgi võlgnetavalt summalt (1187,97 eurot) välja viivise

seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 teine lause) alates 30.08.2024 kuni põhivõla

tasumiseni. Ajavahemiku 30.08.2024-15.01.2025 eest on viivis summas 54,75 eurot.

Kohus mõistab kostjalt tagastamata summalt (877 eurot) välja viivise seadusjärgses määras

(VÕS § 113 lg 1 teine lause) alates 30.08.2024 kuni põhivõla tasumiseni. Ajavahemiku

30.08.2024-15.01.2025 eest on viivis summas 40,42 eurot.

7.2. Hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb rahuldamata, sest kohus asus

seisukohale, et põhivõlg on sissenõutavaks muutunud 29.08.2024, hageja väidetud

sissenõudmiskirjad on aga saadetud enne seda.

7.3. Täiendavalt märgib kohus, et hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses esitas

hageja samadest lepingutest tuleneva põhivõla suurusena esimese lepingu puhul 887 eurot

(hagimenetluses 882 eurot), teise lepingu puhul 1199,97 eurot (hagimenetluses 1187,97

eurot).

Seega on hageja maksekäsu kiirmenetluses esitanud põhinõuded suuremana, kui

hagimenetluses.

Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24)

märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu

kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta.

8. Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine

8.1. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks

on: riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja poolt esindajale

makstud tasu 507 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale

koos hagiavaldusega loetud kätte toimetatuks Ametlike Teadaannete kaudu 29.08.2024 ja on

saadetud ka kostja e-posti aadressile. Kostja vastanud ei ole.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57

märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud

60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on

pigem erandlikud (Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel

käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii

mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169

eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja

kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus

on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas

heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga.

Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest

turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122

eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb

menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot

ilma käibemaksuta.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu

385 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2875,80 eurot, millelt on

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 385 eurot.

Kohus peab hageja põhjendatud kuluks riigilõivu ulatuses, kui palju oleks riigilõivu tulnud

tasuda hagi rahuldatud osalt.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20

eurot, põhjendatud ja vajalik.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi hagiavalduse lisa kohaselt

järgmiselt: täiendavate alusdokumentidega tutvumine, analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine, koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine

kohtule 3 tundi.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja esitanud 01.07.2024 hagiavalduse koos lisadega,

06.08.2024 dokumendi puuduste kõrvaldamiseks ja 31.12.2024 dokumendi täiendustega, mis

olid vaatamata kohtu poolt menetlusse võtmise määruses antud selgitustele, seni esitamata.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega, milles kostja aktiivselt ei osalenud. Tulenevalt hageja poolt kohtule esitatud

menetlusdokumentide sisust, mahust ja kvaliteedist peab kohus lepingulise esindaja

õigusabitoiminguid ja ajakulu põhjendatud ja vajalikuks 2 tundi. Arvestades lepingulise

esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 200 eurot ilma

käibemaksuta (2 tundi × 100 eurot).

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 01.07.2024 esitatud hagi hind oli 2875,80 eurot.

Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas kokku summas 2064,97 eurot ja viivisenõude

põhivõlalt kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast alates kuni põhivõla täieliku tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 252,96 eurot.

Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi summas 2317,93 euro ulatuses, mis on hagi

esitamisel arvestatud hagihinnast (2875,80 eurot) 80,60%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 80,60% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

19,40% ulatuses hageja kanda.

Hagi rahuldatud osalt 2317,93 eurot oleks tulnud tasuda riigilõivu 350 eurot.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 570 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv, 20

eurot on maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 200 eurot on lepingulise esindaja kulu.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 80,60% hageja põhjendatud menetluskuludest

(570 eurot), millele vastab summa 459,42 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

6. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marus Juha

kohtunik