1-10-14593/15

1-10-14593 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. septembril 2011 a.

Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-14593 (10267000277) Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik Sekretär Anneli Kaljula Prokurör Küllike Kask Kaitsja Kannatanu esindaja Ants Nõmmik Alla Raudsepp Kriminaalasi A.E 121

süüdistus KarS § järgi üldmenetluses Süüdistatav A.E, isikukood XXX, XXXXXXXXX.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 310, § 311 13, § 315 -3 , kohus otsustas:

Süüdi tunnistada A.E KarS § 121 järgi

ning karistada teda (6 k) kuue kuulise

vangistusega, milline aga jätta KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata, kui A.E (2 a) kahe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi.

Allutada A.E katsejaks käitumiskontrollile ning panna ta Tallinna Vangla

Kriminaalhooldusosakonna e juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku Pärnu talitus järelevalve alla. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Katseaja algust arvata alates

1-10-14593 2 20.09.2011 a., s.o. kohtuotsuse kuulutamisest. Välja mõista KrMS § 1 A.E-lt 80 lg 1 alusel riigi tuludesse menetluskulud – KrMS § 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas (479.35 eurot ja 35 senti ) nelisada seitsekümmend üheksa määratud kaitsja Ants Nõmmiku KrMS § 175 osalemise eest kriminaalasja menetluses ning lg 1 p 5

alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud (0.45) nelikümmend viis senti. VÕS § 128 lg 2,3, § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 1050 lg 1 5, rahuldada T. M. poolt moraalse ja varalise

kahju hüvitamise nõudes aheksasada kaheksakümmend summas (18880.52) kaheksateist tuhat k

eurot ja 52 senti esitatud tsiviilhagi osaliselt ning välja mõista A.E-lt varalise kahju

katteks T. M. kasuks (3402.97) kolm tuhat nelisada kaks eurot ja 97 senti. Ülejäänud osas jätta tsiviilhagi rahuldamata.

Välja mõista KrMS § T. M. kasuks mõistlikus suuruses 175 lg 1 p 1 alusel A.E-lt

menetluskulude katteks (650) kuussada viiskümmend eurot kannatanu esindaja advokaat Alla Raudseppa osalemise eest kriminaalasja menetluses.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel seoses teise astme kuriteo A.E-lt toimepanemisega sundraha (417.03 nelisada seitseteist eurot ja 03 senti riigi tuludesse. Sundraha ja ) menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas

või arve pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida ldusarvele nr. 221023778606 Swedbank viitenumber 2800049696 ning selgitus „ menetluskulud või sundraha“. A.E, 1-10-14593,

Asitõend – kuldkett, milline asub kriminaalasja juures pakendis nr. 1 üle anda süüdimõistetule A.E-le.

Kui menetluskulud ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Asjaolud A.E-le , 28.03.2010 a. kella 4.00 paiku X X oli esitatud süüdistus selles, et tema , ,

saadud löökidest maha kukkus, lõi 7 eda jalaga näo piirkonda, põhjustades T -8 korral t . M. tervisekahjustuse konkussiooni ilma lahtise koljusisese haavata. –

Süüdistus A.E-le on esitatud KarS § 121 järgi peksmisega teise inimese tervise kahjustamises. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtulikul uurimisel tunnistas süüdistatav end kuriteo toimepanemises süüdi seletades, et viibis 28.03.2010 a. öösel baaris, kus tarvitas ka alkoholi. Mingil ajal öösel süüdistatav väljus baarist X X

ning kohtus välja „on ülbe“ läks s kannatanu T. M.. Olles baaris eelnevalt kuulnud, et T.M. süüdistatav kannatanult aru pärima pöördudes viimase poole küsimusega „mis värk on“, mille peale , kannatanu viskas järsu liigutusega suitsu käest üüdistatav arvas, et kannatanu tahab talle kallale . S

tungida ning ennetades kallaletungi, lõi kannatanut kahel korral käega ja ühel korral jalaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus süüdistatav t . Kui kannatanu oli kukkunud, eda rohkem ei löönud, kannatanu tõusis püsti ning lahkus. Järgmisel päeval käisid süüdistatava juures kodus kannatanu T.M. ja R. R., et saada peksmise osas

1-10-14593 3 selgitust. Lepiti kokku, et süüdistatav hüvitab kannatanule riiete kahjustamisega tekitatud kahju. Paar nädalat hiljem tulid kannatanu ja R.R uuesti süüdistatava juurde koju peksmise os . as selgitust ja kahjutasu nõudma, kusjuures lisaks riiete hüvitamisele nõuti süüdistatavalt ka purunenud kuldketi hüvitamist. Kuna süüdistatav sai teada, et tema suhtes on algatatud kriminaalasi, siis jäi tema poolt kannatanule kahju hüvitamata.

Asja kohtulikul uurimisel A.E tunnistas, et tema poolt toimepandu oli loll tegu ning ta vabandab kannatanu ees. Kannatanu T. M. X X baaris. Umbes kella 1- seletas, et viibis 28.03.2010 a. öösel 2 ajal läks ta välja

suitsetama. Väljas löödi teda ootamatult selja tagant kukla piirkonda ning seejärel, kui kannatanu

laskus kummargile, löödi teda mitmel korral jalaga näo piirkonda. Pärast seda, kui kannatanu oli löökide tagajärjel külili maha kukkunud, löödi teda veel mitmel korral jalaga näkku. Kui peksmine

oli lõppenud, kannatanu tõusis ning läks koju. Kannatanu ütluste kohaselt ta enne kallaletungi süüdistatavaga ei suhelnud ning kallaletung toimus talle täiesti ootamatult. Peksmise tagajärjel sai kannatanu kehavigastusi, mille tõttu viibis ta mitu päeva haiglas, üle kuu aja

samuti oli ta sunnitud töölt puuduma.

Järgmisel päeval käis kannatanu koos R süüdistatava juures kodus peksmise kohta selgitust . R.

küsimas, samuti nõudis ta endale tekitatud materiaalse kahju hüvitamist. A.E ema on kann

atanule hüvitanud 1700 krooni rikutud fliisi ja teksapükste kahju katteks. Lisaks sellele on kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi kogusummas 18880.52 eurot, milles kannatanu

nõuab kahju hüvitamist kannatanu poolt kantud ravikulude, sunnitud töölt puudutud aja, lõhutud kuldketi, talle tekitatud moraalse kahju ning võimalike tulevikus tekkivate ravikulude katteks. Süüdistatav nimetatud tsiviilhagiga ei nõustunud, pidades nõuet ülepaisutatuks, samuti avaldas ta, et

nõutud summa tasumiseks tal vahendid puuduvad. Prokurör leidis, et süüdistatava süü talle süükspandud kuriteo toimepanemises KarS § 121 järgi on

leidnud tõendamist. Prokurör taotles A.E süüdi tunnistamist ning tema karistamist

lühiajalise tingimusliku vangistusega. Tsiviilhagi osas asus prokurör seisukohale, et kannatanule

tuleb hüvitada seoses ravi ning töövõimetusega kantud kahjud.

Kannatanu esindaja leidis samuti, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on kohtuliku

uurimisega leidnud täielikku tõendamist sindaja, et süüdistatavat tuleks . Samuti leidis kannatanu e karistada tingimusliku vangistusega, kuid vangistuse pikkus peaks olema pikem prokuröri taotletud

karistuse määrast (2 kuud). Lisaks sellele palus kannatanu esindaja rahuldada täies ulatuses

tsiviilhaginõue summas 18880.52 eurot ning välja mõista süüdistatavalt seoses kannatanu esindamisega kantud menetluskulud kogusummas 1256.59 eurot.

Kaitsja leidis, et tema kaitsealune on süüdi talle süükspandud kuriteo toimepanemises, kuid talle

kohaldatav karistus võiks olla minimaalne. Tsiviilhagi osas asus kaitsja seisukohale, et nõue on

ilmselgelt ülepaisutatud ning hagi tuleks jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Kohtu seisukoht Kohus leidis, et asja kohtuliku uurimisega on A.E süü kuriteo toimepanemises leidnud täielikku tõendamist ning seda alljärgnevate tõenditega – Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus

selles osas, kas A.E kasutas 28.03.2010 a. X X baari juures T. M. öösel suhtes füüsilist vägivalda, s.o. lõi löömis on kinnitanud nii kannatanu, süüdistatav kui ka teda pea piirkonda, kuna t sündmust pealt näinud tunnistaja T. H..

Süüdistatav A.E tunnistas, et lõi kannatanut nii käe kui jalaga pea piirkonda, kuid

erinevalt kannatanust väitis ta, et ei ole teda löönud nii mitmel korral, nagu on süüdistuses (algul kahel korral rusikaga ja seejärel pärast mahakukkumist 7 8 korral näo piirkonda). - Samuti kinnitas ta

et ei rünnanud kannatanut ootamatult, selja tagant, vaid pärast seda, kui oli kannatanu poole

pöördunud ja viimane viskas järsu liigutusega minema lõpuni tõmbamata sigareti, mis jättis

1-10-14593 4 süüdistatavale mulje, et kannatanu soovib teda rünnata.

Kannatanu ütlustel toimus kallaletung aga ootamatult, löögiga selja tagant kukla piirkonda, kusjuures tema ja süüdistatava vahel ei toimunud enne seda mingit vestlust ega sõnavahetust.

- . H.. Tunnistaja T.H. Kriminaalmenetluse käigus on sündmuse pealtnägijana tuvastatud üksnes T avaldas kriminaalasja kohtulikul uurimisel, et öösel umbes kella 2-3 paiku toimus X X baari juures kaklus, milles osalesid A.E ja T. M.. Tunnistaja ütlustel toimus esmalt sõnavahetus, peale mida lõi A.E T kahel korral käega näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Seejärel . M.

lõi süüdistatav maas lamavat kannatanut veel jalaga, kuid pärast seda, oli süüdistatavale kui T.H.

hüüdnud „ära maaslamajat löö“, lõpetas süüdistatav peksmise. Seejärel kannatanu tõusis ning lahkus. -Kriminaalasja juurde lisatud fototabelitest (t.l. 5) ja SA Viljandi Haigla haigusloo statsionaarsest epikriisist hematoomid (t.l. 8) nähtub, et kannatanul esinesid peksmise tagajärjel vigastused näos – silmade piirkonnas ning ninapiirkonna paistetus. Vigastuste tõttu on kannatanu viibinud kolm päeva

statsionaarsel haiglaravil diagnoosiga konkussioon ilma lahtisekoljusisese haavata. Tegemaks

kindlaks kannatanul esinevaid vigastusi on talle tehtud kompuutertomograafia uuring. Vigastuste

laad ja olemus kinnitavad seda, et kannatanu vigastused tekitati talle s.o. vägivalla kasutamisega, peksmisega. Kohtu hinnangul kinnit

baari juures kannatanut ning lõi teda korduvalt, kohtuliku uurimisega täpselt tuvastamata jäänud kordi nii käe kui jalaga näo piirkonda, tekitades peksmisega kannatanule kehavigastusi. Nimetatud

tegevus on KarS § 121 ettenähtud kuriteo peksmise teel toimunud kehalise väärkohtlemise ,

objektiivseks tunnuseks olenemata sellest, kas süüdistatava ja kannatanu vahel enne seda toimus sõnavahetus või mitte. -Tunnistaja R. R. luste kohaselt viibis ta koos kannatanu T. M. ja R. R. 28.03.2010 a. X baaris, üt

kus tarvitati ka alkoholi. Kannatanu läks välja suitsetama, kuid tagasi enam ei tulnud. Umbes 15

minuti kuni poole tunni pärast kannatanu helistas, kuid tema jutust ei olnud võimalik aru saada. Pärast seda, kui R tagasi helistanud, selgus, et kannatanu on läinud koju. Kui R . R. oli kannatanule . ja R. R. . oli läksid kannatanu juurde koju, nägid nad, et kannatanul oli nägu verine ja paistes. T.M

öelnud, et talle tungiti baari juures kallale, kuid peksjat ta ei tundnud. Seejärel viisid R. ja R. R.

kannatanu kohalikku kiirabisse, kus kannatanule osutati esmaabi. Kuna peksmise kahtlus langes A.E-le, siis läksid T järgmisel päeval tema juurde koju juhtunu kohta aru pä . M. ja R. R. rima.

A.E oligi tunnistanud, et tema peksis, kuid oma tegu ta põhjendada ei osanud, väites üksnes seda, et „keegi“, väidetavalt T olevat „ülbe olnud“. Asjaolu, et peksjaks oli A.E . M. kinnitas veel asjaolu, et tema botaste paelad olid verega määrdunud.

Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistaja eeltoodud ütlused seda, et baari juures tungis kannatanule kallale ning peksis teda süüdistatav A.E. -Tunnistaja R. R. ane enam tõendas seda, et läks välja suitsetama läinud kannatanut otsima, kui viim

tagasi ei tulnud. Väljas nägi tunnistaja süüdistatavat ja T. H., kuid T. M. seal ei olnud. Samas tunnistaja märkas, et süüdistatava käed olid verised ning ta pühkis neid lumega. Seejärel läksid R. ja R. R. umaja ees kannatanu juurde koju ning nägid teda kod verise ja paistes näoga. Seejärel viisid nad kannatanu kiirabisse. Kuna kannatanu kirjelduse põhjal juhtunust tekkis kahtlus, et peksjaks oli A.E, siis mindi järgmisel päeval koos tema juurde koju juhtunu kohta aru pärima. A.E juures . M. ja R. R., R. R.

käisid aga majas sees T ootas neid maja juures väljas. Tunnistaja eeltoodud ütlused kinnitavad seda, et kannatanule tungiti baari juures väljas kallale ajal, kui ta suitsetas. Asjaolu, et pärast juhtunut viibis samas süüdistatav, kelle käed olid verised, kinnitab

süüdistatava poolt kannatanu peksmist, kuivõrd ei ole tõenäoline, et tema käed oleks samal ajal ning samas kohas saanud veriseks mõnel muul põhjusel. - ema E. K. juurde koju T. M. ja Süüdistatava A.E ütluste kohaselt tulid hommikul nende

1-10-14593 5 R. R., kusjuures T. M. ., R.R. ja H.K. vahel selgus, nägu oli silmnähtavalt paistes. Jutuajamisest T.M

et E. K. Kannatanu poeg oli öösel baari juures olnud vägivaldne ning löönud kannatanut näkku.

soovis, et talle hüvitataks peksmisega tekitatud kahjud, s.o. riiete rikkumine ja kannatanul kaelas olnud kuldketi purunemine. E. K. hüvitaski kannatanule rikutud riiete eest 1700 krooni, kuid kahju kuldketi purunemise eest jäi hüvitamata, sest kannatanu soovis seda nõuet veel täpsustada.

Tunnistaja kinnitas ka seda, et ta täpselt ei tea miks tema poeg kannatanut peksis, kuid omavahelisest jutuajamisest pojaga sai ta aru, et peksta olevat käskinud T , kes oli öelnud, et „T . H. . on ülbeks läinud ning teda tuleks korrale kutsuda“. Kohtu hinnangul kinnitavad ka E. K. .

ütlused seda, et T.M peksjaks oli süüdistatav A.E. -R. E., kes on kannatanu T. M. töökaaslane kannatanule kuuluvas Rehvikeskuse firmas kinnitas, et T. M. helistas 29.03.2010 a. ning tea na teda on pekstud ning ta viibib tas, et ta ei saa tööle tulla, ku

sellest tulenevalt haiglas. T.M. -04.04.2010 a. haiglaravil viibimise tõttu oli rehvitöökoda 29.03.

suletud. Seejärel töökoda avati, kuid kuna R.E pidi töötama algul üksi ning veidi hiljem koos . praktikandiga, keda ta pidi kogu aeg juhendama, siis firma tööjõudlus ning käive langesid. Samuti loobusid mitmed kliendid nende firma teenusest. -A. M., kannatanu T. M. teatati talle telefoni teel, et pojaga on midagi juhtunud. isa ütluste kohaselt Sõitnud Vändrasse, nägi tunnistaja, et pojal oli nägu sinine ja paistes. Seejärel viis tunnistaja

kannatanu kiirabisse, kus tehti peast röntgen. Samal päeval saadeti poeg haiglasse. Tunnistaja ütluste kohaselt ei saanud kannatanu kaua haiglaravil viibida, kuna oli vaja korraldada oma firma tegevust. A. M. käis ka süüdistatava juures kodus juhtunu kohta selgitust küsimas ning A.E oli teatanud, et kannatanu löömise põhjuseks oli asjaolu, et ta ei ole „Vändra poiss, mistõttu tema nägu ei meeldinud ning ta olevat kui kannatanust jalaga üle sõitnud“. Samas oli süüdistatav kinnitanud, et kannatanu oli maha kukkunud, siis ta teda enam ei löönud. Tunnistaja lisas, et enne juhtunut olid kannatanul täiesti terved hambad ning ta ei pidanud kordagi pöörduma hambaarsti poole, nüüd aga vajavad tema hambad peksmisega saadud trauma tõttu pidevalt ravi.

-K. H.-M., kes tegeleb

OÜ X Rehvikeskuse firma raamatupidamisega ütluste kohaselt jäi

Rehvikeskusel ajavahemikus 29.03.- , kuna firma juht ei olnud 30.04.2010 a. saamata määral tulu

sellel ajal töö eelmiste aastate käibe põhjal tehtud prognooside kohaselt oleks l. K.H.-M. poolt

eeldatav kasum pidanud rehvifirma tipphooaja tõttu tulema 103945 krooni, kuid oli ainult 42442

krooni, seega 61503 krooni prognoositust vähem. Samuti jäid ettevõttel ära sotsiaalkindlustuse maksed, kuna T. M. . mittetöötamise tõttu puudus tal palk

Lähtudes eeltoodust on leidnud täielikku tõendamist, et süüdistatav A.E ründas

28.03.2010 a., X X baari juures kannatanut T. M., lüües teda mitmel korral rusika ja jalaga näo

piirkonda, tekitades sellega kannatanule vigastusi ja tervisekahjustuse. Asja kohtulikul uurimisel

ilmnes küll vastuolu selles osas, kuidas ning mitmel korral süüdistatav kannatanut käe ning jalgadega näo piirkonda lõi, kuid ilmselgelt on leidnud tõendamist see, et süüdistatav lõi kannatanut

mitmel korral nii käe kui jalaga, samuti tekitas ta sellise tegevusega kannatanule kehavigastusi ja tervisekahjustuse. ründas Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav A.E kannatanut ning lõi teda mitmel, täpselt tuvastamata arv kordi nii käe kui jalaga näo piirkonda.

KarS § 121 objektiivne koosseis on oma koosseisutüübilt alternatiiv aktiline süüteokoosseis, mis - sisaldab erinevaid tegusid, sealhulgas ka tervise kahjustamist peksmise teel. Peksmine on järjestikku

toimuv korduv löömine, kusjuures ei ole oluline, mil viisil see toimub (rusikaga, käega, mõne

esemega vm.). Tervisekahjustuse tekitamisena tuleb käsitleda kehalise väärkohtlemise tagajärjel

tekitatud mistahes ter

visekahjustust, mis ei ulatu KarS § 118 ettenähtud raske tervisekahjustamiseni. Asja kohtuliku lõi kannatanut järjestikku uurimisega on tõendamist leidnud, et kuna A.E

mitmel korral, on tema tegevus käsitletav peksmisena. Peksmise, mida tuleb lugeda kehaliseks väärkohtlemiseks tagajärjel tugev verejooks ja paistetus näos,

esinesid kannatanul olid kahjustatud tema hambad, samuti tuvastati tal konkussioon ilma lahtise koljusisese haavata. Peksmisega saadud vigastustest tulenevalt viibis kannatanu T. M. esmalt haigla ning hiljem kodusel ravil. Seega esineb

1-10-14593 6

süüdistatava tegevuse puhul põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, kuna ta tekitas peksmisega

kannatanule tervisekahjustuse. Eeltoodust lähtudes on A.E puhul leidnud tõendamist tema teg koosseisulistel tunnustel. evus KarS § 121 ettenähtud Subjektiivsest küljest on süüdistatava käitumine hinnatav kuriteo toimepanemisena KarS § 16 lg 2

kohaselt , kavatsetult, kuna süüdistatav lüües kannatanut korduvalt nii käte kui jalgadega näo

piirkonda, seadis nimetatud tegevusega eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, s.o. vägivallateo toimepanemise ning oli teadlik selle saabumises. Karistuse kohaldamisest

Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega süüdistatava teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Asja kohtuliku uurimise , et A.E on peksmise teel põhjal leidis kohus süüdi tahtliku, toimepandud , millega ta tekitas kannatanule nii kehavigastusi, vägivaldse kuriteo toimepanemises

kui ka ajutise t

öövõimetuseni viinud tervisekahjustuse. Lisaks sellele suurendab tema süü suurust asjaolu, et süüdistatava ja kannatanu vahel ei olnud enne kuriteosündmuse toimumist mingeid

suhteid ning kallaletung ja vägivalla kasutamine toimus sisuliselt ilma igasuguse põhjuseta.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel ei osanud süüdistatav oma vägivaldset käitumist millegagi

põhjendada. Antud asjaoludest lähtudes ei pidanud kohus põhjendatuks prokuröri taotlust

süüdistatavale minimaalse karistusemäära lähedase karistuse (2 kuud vangistust) kohaldamist.

Samuti ei pea kohus eeltoodu tõttu põhjendatuks süüdistatava karistamist kergema, s.o. rahalise karistusega. Kohus ei tuvastanud A.E puhul KarS § 58 ettenähtud karistust raskendavaid asjaolusid.

Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 järgi luges kohus süüdistatava puhtsüdamlikku

kahetsust kohtuistungil ning kannatanu ees vabandamist. Positiivsest küljest iseloomustab süüdistatavat veel asjaolu, et ta on varem nii kriminaal kui ka väärteokorras karistamata. A.E õpib kõrgkoolis, kuid on praegu õpingud ajutiselt katkestanud ning asunud tööle.

Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et A.E-le tuleb karistusena kohaldada vangistust ning seda minimaalsest karistuse määrast suuremas, kuid alla keskmist karistuse määra.

Samas on võimalik karistust kohaldada tingimisi KarS § 74 lg 1 ja 3 kohaselt minimaalsest katseajast pikema katseaja, 2 aastat kohaldamisega. Tsiviilhagi.

Kannatanu ning tema esindaja poolt on kriminaalasja

s esitatud tsiviilhaginõue kogusummas 18880.52 eurot, milline sisaldab nõudeid nii varalise kui ka moraalse kahju osas.

Tsiviilhagi osas asus kohus järgmisele seisukohale. Kannatanu, kellele kuriteoga tekitati tervisekahjustusi viibis ajavahemikul 29.03.-03.04.2010 a. statsionaarsel haiglaravil ning pärast seda veel kuni 23.04.2010 a. kodusel ravil, olles ka sellel perioodil töövõimetu. Kannatanu tööandjaks on

OÜ X Rehvikeskus. Osaühing on arvele võetud Tartu Maakohtu registriosakonnas ning ainsaks juhatuse liikmeks on kannatanu T. M.

(t.l. 74) kes on ka osaühingu ainuomanikuks.

VÕS § 130 lg 1 kohaselt tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuste tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest

tekkinud kulud, sealhulgas vajaduse suurenemisest tekkinud kulud ning täielikust või osalisest

töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike

võimaluse halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 1045 lg lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitatud õigusvastaselt, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

Kannatanu T. M. selle kohta, et talle on poolt on kriminaalasja menetluses esitatud tõendid

hambaravikliiniku OÜ Dentes A & E poolt ajavahemikus 15.09.-10.11.2010 a. tehtud hammaste

1-10-14593 7

proteesimise töid, mille eest on T.M. tasunud 2010 aastal 12640 krooni (807.84 eurot) ning

13.09.2011 a. veel 511.29 eurot. Seega on T. M. seoses hammaste raviga kandnud kulutusi

kogusummas 1319.13 eurot. Kuna kannatanu hambaravi oli tingitud talle kuriteoga tekitatud kehavigastusest ja tervisekahjustusest, siis on tema nõue antud kahju hüvitamiseks põhjendatud ning

kuulub rahuldamisele. Samadel alustel kuulub rahuldamisele kannatanu nõue nimetatud tervisekahjustuse tagajärjel SA Viljandi Haiglas haiglaravil viibitud aja eest summas 4.79 eurot (75 krooni). Kuivõrd ajavahemikus 29.03.-03.04.2010 a., s.o. kannatanu haiglaravil viibitud ajal oli talle kuuluv osaühing suletud, jäi OÜ nimetatud ajavahemiku eest müügitulu täielikult saamata, X Rehvikeskusel

mistõttu tekkis kannatanul tema täielikust töövõimetusest varaline kahju. Raamatupidamise arvestuste kohaselt oli osaühingu müügituluks 03.04.-23.04.2010 a. 147510 krooni ehk 8195 krooni päevas, mis teeb nelja päeva eest (ajavahemik, kui osaühing oli suletud) kokku 24585 krooni ehk

1571.27 eurot (t.l. 69-70). Kohus leidis, et nõue nimetatud kahju hüvitamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. OÜ X Rehvikeskuse raamatupidamise andmetel oli T. M. töötasu 7000 krooni (447.38 eurot) kuus.

Ajavahemikus 29.03.-30.04.2010 a. oleks tema neto 6606 krooni töötasu seega pidanud olema (422.20 eurot). Kuna T. M. oli töövõimetu, jäi tal eelnimetatud töötasu saamata, kuid talle hüvitati Haigekassa poolt 2536 Seoses sellega, et krooni ja tööandja poolt 425 krooni. kannatanul jäi kuriteo tagajärjel tervisekahjustusest tingitud töövõimetusest tulenevalt töötasu saamata, tekkis tal varaline kahju 3645 krooni s.o. 232.96 euro ulatuses (6606 2536 425 = 3645) Kohtu hinnangul kuulub – – . ka antud kahju hüvitamisele ning väljamõistmisele süüdistatavalt.

Kannatanu poolt on veel esitatud nõue summas 3930.91 eurot prognoositud ja tegelikult saadud

omanikutulu vahe hüvitamiseks. Ettevõtte kasumiaruande kohaselt olnuks pro

gnoositav kasum

103945 krooni, kuid oli vaid 42442 krooni, vahe seega 61503 krooni. Kannatanu poolt esitatud

haginõude ja tema esindaja väidete kohaselt jäi osaühingul suurem kasum saamata seetõttu, et kevadisel talvekummide suvekummide vastu vahetamise hooajal ei suutnud osalise jõudlusega, ilma kannatanuta

ainult ühe töölise ja praktikandiga töötanud firma tegutseda piisava jõudlusega. Esmalt

peab kohus nimetatud nõude puhul vajalikuks märkida, et saamata jäänud väidetav kasum 61503 krooni ei ole mitte 3930.91 vaid 3930.76 eurot. Samas ei pea kohus antud nõuet põhjendatuks, kuna on oletuslik. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et tegelik kasum oleks võinud olla nii suurem kui ka

tunduvalt väiksem. Samas ei ole ka välistatud, et osaühing oleks võinud jääda ka kahjumisse. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus antud nõuet põhjendatuks ning jätab selle rahuldamata.

Kohus ei pea ka põhjendatuks kannatanu nõuet töövõimetusega seoses tasumata jäänud

sotsiaalmaksu 8.24 eurot) ja töötuskindlustusmaksete osas summas 4823 krooni (30 ja väidetavalt

eelmiste kuude eest saamata jäänud netotöötasu nõudes summas 7144 krooni (456.58 eurot).

Sotsiaal ja töötuskindlustusmaksete osas ohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt on k

sotsiaalmaksete tasumine tööandja, antud juhul tähendab OÜ X Rehvikeskuse kohustus. See aga seda, et se tekkis . M., vaid juriidilisel isikul maksete tasumata jätmi ga kahju mitte füüsilisel isikul T

OÜ X Rehvikeskus, millest tulenevalt ei saa samastada füüsilist isikut, s.o. kannatanut ning

osaühingust juriidilist isikut. Kohtu hinnangul saaks kannatanust füüsilise isiku nõuet lugeda põhjendatuks juhul, kui talle süüdistatava süülise käitumise tõttu ei oleks töövõimetust makstud või kui ta tema tõttu kaotaks pensioni. Nimetatud juhtumeid ei ole aga toimunud, mistõttu kohus ei pea kannatanu nõuet põhjendatuks.

Kohus leidis, et ei ole põhjendatud ka kannatanu nõue väidetavate eelmiste kuude eest saamata

jäänud töötasu osas, kuna töötasu jäi tal ilmselt saamata ettevõtte käibe ja sellega seoses kasumi

puudumisest nimetatud perioodil. Kuna ettevõtte ebasoodne varasem majandamine ei tekkinud süüdistatava süül, vaid muudel põhjustel, ei ole antud nõue süüdistatava vastu põhjendatud.

Kannatanu poolt on esitatud ka nõue purunenud kuldketi hüvitamiseks summas 420 eurot. Nimetatud nõude osas leidis kohus, et see kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtulikul uurimisel ei

1-10-14593 8

tekkinud vaidlust selles, et kannatanul kaelas olnud kuldkett tõepoolest kuriteo toimepanemisel

süüdistatava vägivaldse ja süülise käitumisega purunes. Samuti ei ole ümber lükatud kannatanu väited, mille kohaselt ei ole kuldketti võimalik parandada ning see on kasutuskõlbmatu. Samas ei

nõustu kohus aga kannatanupoolse seisukohaga, mille kohaselt on kuldketi turuhind vahepeal

oluliselt kallinenud. Asja kohtueelses menetluses on kannatanu hinnanud kuldketi maksumuseks

4300 krooni, s.o. , kuidas ning millisel viisil on eseme maksumus 274.82 eurot. Selgusetuks jääb

vahepeal kallinenud. Asja kohtulikul uurimisel põhjendas kannatanu esindaja kuldketi kallinemist nn. tänase turuhinnaga olevat üldteada asjaolu. Kohus taolise seisukohaga ei nõustu ja leiab, et ,

mis kuldketi kallinemine sellisel määral on põhjendamata ning hind 420 eurot ei ole üldteada asjaolu.

Kuna kriminaalasja menetluses ei ole kuldketi suhtes läbiviidud hindamist, mis kinnitaks

kohtuistungil esitatud, asja esialgsest olulisemalt suuremat väärtust, siis tuleb antud juhul lähtuda kannatanu esialgsest hinnangust, s.o. kahjusummast 4300 krooni ehk 274.82 eurot, mis on mõistlik ja reaalne ning millises summas kohus ka hagi rahuldab.

Veel on kannatanu varalise kahju hüvitamist nõudnud tulevikus tekkivate hambaraviga seotud

kulutuste katteks, milliseks summaks oleks Hambakliiniku Ode prognoosi kohaselt 10610 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole e Kannatanu elnimetatud nõue põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

poolt esitatud varalise nõude aluseks on eeldus, et kannatanul tuleb välja vahetada 5 hammast

hinnaga vähemalt 27000 krooni (1725.61 eurot) hammas. Samas ei ole tegemist kategoorilise

otsustusega, vaid arvamusega, et selline vahetamine võib vajalikuks osutuda. Seega on vajadus

hammaste väljavahetamiseks ning uute proteeside paigaldamiseks praegu üksnes eeldus ning üks

võimalikest variantidest. Samuti on praegu veel oletuslik, milliseks võib kujuneda võimalike

meditsiiniliste teenuste vajadus, maht ning nende maksumus, kusjuures ei ole välistatud vastavate materjalide ning teenuste hindade oluline muutumine.

Lisaks varalise kahju nõuetele on kannatanu esitanud ka nõude moraalse kahju hüvitamiseks

summas 25000 krooni ehk 1597.85 eurot. Kannatanu on nõuet põhjendanud sellega, et kuriteo tagajärjel sai kannatanu isiklik maine raskelt kahjustatud, kuna kaks kolmandikku lubatud ja tellitud töödest jäid kannatanu töövõimetuse tõttu tema firmal täitmata. Riigikohtu lahendi 3-2-1-34-05 kohaselt tuleb moraalse kahju tõendatuks lugemisel olema kindlaks tehtud, milles selline kahju seisneb, s.t. missugused on õnnetuse mittevaralised kahjulikud tagajärjed

hageja jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt kuulub moraalse kahjuna Põhiseaduse § 25 alusel hüvitamisele

püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse

häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ja elukorralduses või põhjendatult loodetust heaolu loomise võimaluse kaotus. Moraalne kahju hõlmab

ka kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu, nii juba möödunud aja kui selle võimaliku

püsimise eest tulevikus. 01 kohaselt väljendub mittevaralise kahju Riigikohtu lahendi 3-2-1-1-

suurus kohtu hinnangus, mille kujundamisel juhindub kohus õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna üldise heaolu tasemest ning kohtupraktikast.

Riigikohtu lahendi 3-2-1-105-01 kohaselt kahjustab mistahes isikliku õiguse rikkumine inimese

psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selle tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge, muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Käesoleva kriminaalasja menetlusega on kindlaks tehtud, et kannatanule T. M. tekitati kuriteoga nii füüsilist valu kui tervisekahjustus. Samas ei esine temal aga püsivat kehalise terviklikkuse kaotust,

kuivõrd selle all tuleb mõista mõne kehaosa (nt. jalg, käsi, silm vm.) kaotust või mõne elundi

funktsioneerimise lakkamist. Asjaolu, et T. M. said kahjustusi hambad, ei saa lugeda kehalise

terviklikkuse kaotuseks. Samuti ei kaasnenud peksmisega tekitatud kehavigastustega tema

väljanägemise muutust, kuivõrd kannatanul pärast kuriteo toimepanemist esinenud paistetus oli

1-10-14593 9

ajutise iseloomuga ning on praeguseks paranenud. Ka ei ole tuvastatud, et kannatanul esineks

kuriteo tagajärjel olulisi psüühika või närvitegevuse häireid. Asjaolu, et kannatanu oli ajutiselt töövõimetu, ei põhjustanud temal ka heaolu langust ega olulisi piiranguid tema tegevuses, kuivõrd pärast töövõimetuse lõppemist tema töövõime taastus ning püsib praeguseni. Samuti ei kaasnenud temal kuriteoga muutusi ega piiranguid elukorralduses. Kannatanu on põhjendanud kahju tekkimist

kannatanu isikliku maine kahjustamisega tema firma klientide ees. Kohtu hinnangul on taoline põhjendus paljasõnaline, kuna tõendatud, et kannatanu kuriteoga kannatada saamise ja ajutise ei ole

töövõimetuse oleks tema firma maine nüüdseks oluliselt langenud ning klientuur mujale ga

pöördunud. Kohus ei pea seda tõenäoliseks ka seetõttu, et teenindusasutusse pöördumisel on eelkõike oluline seal osutatav töö kvaliteet ja klienti suhtumine, mille langust aga seoses kuriteoga

tuvastatud ei ole. Igasugune isiku suhtes toimepandud vägivallategu tekitab talle psüühilisi kannatusi. Samas ei tähenda aga see, et alati peaks kuriteoga kaasnema lisaks varalisele kahjule ka

moraalse kahju hüvitamine, vaid selle nõudmisel peaks olema täidetud eeltoodud asjaolud. Kuna antud juhul neid tuvastatud ei ole, siis ei pea kohus moraalse kahju hüvitamise nõuet põhjendatuks ning

jätab selle rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus tsiviilhagi osaliselt summas 1319.13 + 4.79 + 1571.27 + 274.82 + 232.96 = 3402.97 eurot ning jätab ülejäänud osas tsiviilhagi rahuldamata.

Asi pakendis nr. 1 kannatanule T. M. kuuluv kuldkett, milline tõendina on kriminaalasja juures

purunes kuriteo toimepanemise käigus. Asja kohtulikul uurimisel avaldas kannatanu, et kuna kuldkett on purunenud ja seda ei ole võimalik parandada, siis ta ei soovi kuldketti tagasi saada ning

selle võib jätta süüdistatavale. Kannatanu on tsiviilhagis nõudnud purunenud kuldketi hüvitamist.

Eeltoodust tulenevalt kohus leidis, et kuna kannatanu kuldketti tagasi ei soovi, kuid tegemist on

esemega, mida ei ole mõistlik hävitada, siis tuleb kuldkett vastavalt kannatanu taotlusele jätta süüdistavale A.E-le. Menetluskuludena tuleb KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel süüdistatavalt riigi tuludesse välja mõista kaitsjatasu kogusummas 479.35 eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja Ants Nõmmiku

osalemise eest kriminaalasja menetluses. Samuti kuulub Eesti Advokatuuri poolt kaitsjatasu kaitsjale hüvitamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tuleb süüdistatavalt menetluskuluna välja mõista 0.45 eurot kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulude eest.

Kannatanu esindaja poolt on kohtule esitatud taotlus menetluskuluna esindajatasu hüvitamiseks. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku

suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses

kriminaalmenetlusega. Kannatanu esindaja on taotlenud esindajatasu väljamõistmist kogusummas 1256.59 eurot (19661.36 krooni).

Kohus leidis, et arvestades käesoleva kriminaalasja mahtu – üks

süüdistatav, kellele on esitatud süüdistus ühes kuriteoepisoodis, kriminaalasja kohtulikuks

menetluseks kulunud aega, 1,5 tööpäeva, kuid ka seda, et kannatanu poolt on süüdistatava vastu esitatud mahukas tsiviilhaginõue, on mõistliku suurusega esindaja tasuks antud juhul 650 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt tuleb A.E-lt riigi tuludesse välja mõista sundraha summas 417.03 senti seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega.

Teet Olvik Kohtunik

1-10-14593 10