2-24-5323/59 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Janek Väli

Kohtumääruse tegemise aeg

ja koht

14. jaanuaril 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-5323

Tsiviilasi

J. O. hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) vastu

tuvastada Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 04.01.2024

üldkoosoleku otsuste tühisus ja V. G. hagi Hooneühistu

Kuramaa (likvideerimisel) vastu Hooneühistu Kuramaa

(likvideerimisel) 04.01.2024 korduval üldkoosolekul

vastuvõetud otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad: J. O.(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX)

V. G. (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Reeli

Kalme (Advokaadibüroo PRIORE, Rävala pst 3, Tallinn; e-

post xxx

Kostja: Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel, registrikood

80075555, asukoht Vikerlase tn 11, Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja A. S.(Companion Õigusbüroo OÜ,

Ahtri 8, Tallinn; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

08.11.2024.a, Tallinn

Kohtuistungil osalesid

Hagejad J. O. ja V. G.

Hageja V. G. lepinguline esindaja advokaat Reeli Kalme

Kostja likvideerija V. L.

Kostja lepinguline esindaja A.S.

Resolutsioon

1. Rahuldada J. O.’i ja V. G.’i poolt esitatud hagid.

2. Tuvastada Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 04.01.2024 korduval

üldkoosolekul vastuvõetud järgmiste otsuste tühisus:

2.1.

Kutsuda tagasi likvideerijate seast (juhatuse liikme õigusega) kõik likvideerijad

ebaefektiivse töö eest kuni kõigi asjaolude väljaselgitamiseni.

2.2.

Valida HÜ Kuramaa likvideerijateks V. L., V.D., L. K. .

3. Jätta menetluskulud Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) kanda.

4. Välja mõista Hooneühistult Kuramaa (likvideerimisel) J. O.’i kasuks menetluskulu

summas 720 eurot.

1

5. Välja mõista Hooneühistult Kuramaa (likvideerimisel) V. G.’i kasuks menetluskulu

summas 4820 eurot.

6. Välja mõista Hooneühistult Kuramaa (likvideerimisel) V. G.’i kasuks viivis

protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4820 eurot) menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate nõuded ja põhjendused

1. J. O. esitas 03.04.2024 Harju Maakohtule hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) vastu

tuvastada Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 04.01.2024 üldkoosoleku otsuste tühisus.

V. G. esitas 04.04.2024 Harju Maakohtule hagi Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel)

vastu Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) 04.01.2024 korduval üldkoosolekul

vastuvõetud otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks.

20.05.2024 kohtumäärusega on nimetatud tsiviilasjad liitetud ühte menetlusse (dtl 130-131).

1.1.

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejad J. O. ja V. G. Hooneühistu Kuramaa

(likvideerimisel) liikmed.

1.2.

04.01.2024 toimus Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) üldkoosolek, millisel hageja J.

O. osaleda ei saanud, kuivõrd meili üldkoosoleku toimumise kohta ei saadetud. Ka

garaaži teadetetahvlil ei olnud mingisugust teadet. Samuti ei ole paberkandjal

üldkoosoleku kokkukutsumise teadet liikmetele edastatud. Selleks, et 04.01.2024

üldkoosolek kokku kutsuda, tuli enne kõigepealt 20.12.2023 üldkoosolek kutsuda kokku

ja panna vastav teade teadetetahvlile. Tegelikult sellist teadet pol seal mitte kunagi olnud,

ei 20.12.2023 ega 04.01.2024 üldkoosolekute kohta.

1.3.

04.01.2024 üldkoosoleku protokoll oleks pidanud olema liikmetele nähtav 1 nädala

jooksul. Hageja J. O. sai sellest koosolekust teada 12.02.2024, kuivõrd kohtunik tegi

juurdepääsu tsiviilasjale nr 2-24-383 ja seal oli juttu 04.01.2024 toimunud üldkoosolekust.

1.4.

Kostja liikmele hagejale V. G.ile on teatavaks saanud, et 04.01.2024 toimus kostja korduv

erakorraline üldkoosolek, mille eesmärgiks oli kostja likvideerijate tagasikutsumine ning

uute likvideerijate valimine, kuna esimene erakorraline üldkoosolek, mis toimus

20.12.2023, ei olnud õigusvõimeline kvoorumi täitmata jätmise tõttu. Kuna hageja ei

olnud üldkoosoleku kokkukutsumisest teadlik ega saanud sellel osaleda (hageja sai

üldkoosoleku toimumisest teada alles 2024.a veebruaris, saades infot teiselt kostja

liikmelt), pöördus hageja kostja likvideerijate poole, et saada teavet üldkoosolekute

kokkukutsumise ja läbiviimise kohta ning tutvuda üldkoosolekute protokollidega ja nende

2

lisadega. Hagejale esitatud dokumendist, mille sisuks on kostja 1/10 liikmete nõue

korraldada 20.12.2023 erakorraline üldkoosolek päevakorraga kutsuda tagasi kõik

likvideerijad ebaefektiivse töö eest kuni kõigi asjaolude väljaselgitamiseni ja valida

likvideerijateks V. L., V. D. ja L. K., ei nähtu, millal ning kelle poolt on nõue koostatud.

Vastuolulised ning mõistetamatud on ka vaidlusaluses nõudes märgitud 20.12.2023

erakorralise üldkoosoleku päevakorra punktid, mille kohaselt kostja liikmed nõuavad

ebaefektiivse töö eest likvideerijate tagasikutsumist ning seejärel samade isikute

likvideerijateks tagasi valimist. Kostja registrikaardilt nähtub, et 20.12.2023 erakorralise

üldkoosoleku kokkukutsumise ajal olid kostja likvideerijateks V. L., V. D. ja L. K..

Hageja selgitab, et need kostja liikmed, kes reaalselt kostja likvideerijate V. L.i, V. D. ja

L. K. tegevusega rahul ei olnud, korraldasid juba 14.12.2023 erakorralise üldkoosoleku

nimetatud likvideerijate tagasikutsumiseks ja uute likvideerijate määramiseks, kuid

kvoorumi täitmata jätmise tõttu ei olnud koosolek õigusvõimeline. Seega on 20.12.2023

erakorralise üldkoosoleku päevakorra üldine ning ebamäärane sõnastus kutsuda tagasi

kõik likvideerijad ebaefektiivse töö eest kuni kõigi asjaolude väljaselgitamiseni tingitud

sellest, et kostja likvideerijad V. L., V. D. ja L. K. eeldasid, et neid kutsutakse 14.12.2023

üldkoosolekul tagasi, mistõttu oli nende eesmärk korraldada 20.12.2023 uus üldkoosolek

nö uute, sisuliselt 1 nädala tegutsenud, likvideerijate tagasikutsumiseks. Eeltoodu selgitab

ka seda, miks 20.12.2023 üldkoosoleku päevakorras ei ole märgitud nimeliselt

likvideerijaid, keda sooviti tagasi kutsuda. Hageja lisab 14.12.2023 üldkoosolekuga

seoses, et 03.01.2024 toimus korduv üldkoosolek, kus kostja liikmed kutsusidki kostja

likvideerijad V. L., V. D. ja L. K. tagasi ning valisid uued likvideerijad. Vastavad

03.01.2024 üldkoosoleku otsused on vaidlustatud Harju Maakohtus (tsiviilasi nr 2-24-

383).

1.5.

Vaidlusaluse 04.01.2024 üldkoosoleku protokollile ei ole lisatud esindajate volikirju ning

üldkoosolekul osalenud liikmete nimekirjast ei selgu, kes on liikmete esindajatena

üldkoosolekul osalenud, st nimekirja ei ole kantud esindaja puhul tema nimi, ning kui

mitut liiget on üks esindaja üldkoosolekul esindanud.

1.6.

Hagejatele teadaolevalt ei ole kostja avaldanud 20.12.2023 ning 04.01.2024

üldkoosolekute kokkukutsumise kohta teadet ajalehes Postimees ega üheski teises

üleriigilise levikuga päevalehes. Hageja V. G. kinnitab, et üldkoosoleku toimumise teateid

ei ole avaldatud ka kostja kodulehel. Kostja ei ole 20.12.2023 erakorralisest

üldkoosolekust ning 04.01.2024 korduvast üldkoosolekust teavitamisel järginud ka kostja

põhikirja p-i 6.4, mille kohaselt juhatus avaldab teate üldkoosoleku toimumise kohta

vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist garaažibokside sissepääsude juures olevatel

teadete tahvlitel.

1.7.

Nõude kutsuda kokku 20.12.2023 erakorraline üldkoosolek on allkirjastanud üksnes 20

kostja liiget, mitte 24 liiget ning seega ei ole täidetud TÜS § 40 lg 3 p 2 sätestatud nõue,

mille kohaselt peab juhatus erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab

vähemalt 1/10 liikmetest või vähemalt kaks liiget, kui ühistus on alla 20 liikme.

1.8.

Hageja J. O. palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõivu

summas 420 eurot ja tõlkekulu summas 300 eurot. Hageja V. G. palub menetluskulud

jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 420 eurot ja esindajakulu

summas 4400 eurot. Samuti palub hageja V. G. mõista kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust tegeva laendi jõustumisest

kuni selle tasumiseni.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja vaidleb esitatud avaldustele vastu.

2.1.

Kostja hinnangul ei ole 20.12.2023 ja 04.01.2024 üldkoosolekute kokkukutsumisel

esinenud niivõrd olulised rikkumised, mis annaksid alust tuvastada 04.01.2024

üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisust.

2.2.

Hooneühistu pole kohustatud saata hagejale teateid üldkoosoleku toimumise kohta e-posti

3

teel ja hageja J. O. viited selles osas TÜS § 41 on asjakohatud. Teade ajalehes Postimees

oli avaldatud vastavalt TÜS § 41 lg-s 12 sätestatud reeglitele. Vastavalt hooneühistu

põhikirja p. 6.4 avaldab juhatus teate üldkoosoleku toimumise kohta vähemalt 2 nädalat

enne koosoleku toimumist garaažibokside sissepääsude juures olevatel teadetetahvlitel.

Kostja avaldab, et teade 04.01.2024 üldkoosoleku toimumise kohta oli avaldatud alates

21.12.2023 garaažibokside sissepääsude juures olevatel teadetetahvlitel. Hageja J. O.

etteheited, et 04.01.2024 üldkoosolekul osalenud liikmete nimekiri oli koosoleku juhataja

ja protokollija poolt allkirjastamata ei vii automaatselt nimetatud üldkoosolekul

vastuvõetud otsuste tühisusele.

2.3.

Kostja likvideerijad kutsusid 24 Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) liikme avalduse

alusel kokku erakorralise üldkoosoleku. Teade 20.12.2023 erakorralise üldkoosoleku

kohta oli avaldatud alates 06.12.2023 garaažibokside sissepääsude juures olevatel

teadetetahvlitel. Samas avaldati teade selle üldkoosoleku kohta ajalehes „Postimees“.

Võttes arvesse, et 20.12.2023 ei olnud kvoorumit otsuste vastuvõtmiseks, siis oligi kokku

kutsutud korduv üldkoosolek, mis toimus 04.01.2024.

2.4.

Kostja palub menetluskulud jätta hagejate kanda ja välja mõista hagejatelt esindajakulu

summas 1000 eurot ja tõlgikulu summas 140 eurot.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata

või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust

tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid

kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

5. Kohus tuvastab poolte vaidlustamata asjaoludena järgmise:

5.1.

Hagejad on Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) liikmed;

5.2.

20.12.2023 toimus Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) üldkoosolek, millisel hagejad

ei osalenud;

5.3.

04.01.2024 toimus Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) korduv üldkoosolek, millel

hagejad ei osalenud.

5.4.

04.01.2024 toimunud Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) korduval üldkoosolekul

võeti vastu järgmised otsused (dtl 75):

1) Päevakorra punkt 1. Kutsuda tagasi likvideerijate seast (juhatuse liikme õigustega)

kõik likvideerijaid ebaefektiivse töö eest kuni kõigi asjaolude väljaselgitamiseni.

POOLT-64 häält.

Otsus: Vastuvõetud

2) Päevakorra punkt 2. HÜ Kuramaa likvideerijate valimine

Kandidaadid: V. L., V. D., L. K.

Hääletamise tulemused:

V. L. , POOLT- 63 häält

V. D. POOLT- 64 häält

L. K. POOLT- 63 häält

Otsus: Vastuvõetud.

5.4.1.

Kokkuvõtvalt seega otsustati vaidlustatud 04.01.2024 koosolekul päevakorra punkti 1

raames kutsuda tagasi likvideerijate seast (juhatuse liikme õigusega) kõik likvideerijad

4

ebaefektiivse töö eest kuni kõigi asjaolude väljaselgitamiseni ning päevakorra punkti 2

raames valida HÜ Kuramaa likvideerijateks V. L., V. D., L. K..

6. Vaidlus on pooltel selle üle, kas on rikutud 04.01.2024 üldkoosoleku kokkukutsumise korda

või mõnda muud nõuet, mis tooks kaasa sellel vastu võetud otsuste tühisuse. Hagejad on

esitanud 04.01.2024 koosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõuded, otsuste kehtetuse

alustele ei ole tuginetud.

7. Kostja on hooneühistu. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 2 kohaselt hooneühistu suhtes

kohaldatakse tulundusühistuseaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Tulundusühsituseaduse (TÜS) § 42 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt

rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma,

välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel

üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda

rikuti, otsust heaks ei kiida. TÜS § 521 lg 1 punkt 3 kohaselt ühistu üldkoosoleku otsus on

tühine, kui oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

Kohus analüüsib esmalt koosolekute kokkukutsumise korra järgimist kostja poolt.

7.1.

Üldkoosoleku otsus on tühine, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud oluliselt

seaduse või põhikirja nõudeid.

7.2.

Riigikohus on 03.03.2021 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-13391 punktis 37 selgitanud,

et üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne

koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal

informeeritult hääletada. Näiteks on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine

see, kui liikmele ei saadeta koosoleku teadet või see saadetakse hilinenult (vt nt

Riigikohtu 29. jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03, p 13), aga ka see, kui

päevkord on puudlik või ebaselge (vt Riigikohtu 8. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-22-08, p 11). Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on samuti see, kui

osanikele või aktsionäridele ei tehta enne koosolekut kättesaadavaks otsuste eelnõusid või

dokumente, mille kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse (vt nt Riigikohtu 29.

novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010/36, p 11; 24. mai 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 17). Põhimõte, et kõigile liikmetele tuleb enne koosolekut

anda võimalus tutvuda dokumentidega, mille kinnitamist koosolekul otsustama hakatakse,

kohaldub ühtmoodi kõigi eraõiguslike juriidiliste isikute organite otsuste tegemisel.

Samuti võib koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine olla see, kui koosoleku

teatest ei ole aru saada, kus ja millal koosolek toimub.

Kuigi Riigikohus analüüsis viidatud lahendis korteriühistu üldkoosoleku otsuste

tühisusega seonduvat, kohalduvad kohtu hinnangul samad põhimõtted ka hooneühistu

(tulundusühistu) üldkoosoleku otsuste kehtivuse ja tühisuse hindamisel.

7.3.

Hagejad on kohtule esitatud avalduses tuginenud asjaolule, et kostja 04.01.2024

üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirja ja seaduse nõudeid. Kostja vaidleb

sellele vastu.

7.3.1.

Hooneühistu Kuramaa (likvideerimisel) põhikirja punkti 6.4 kohaselt avaldab juhatus

teate üldkoosoleku toimumise kohta vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist

garaažibokside sissepääsude juures olevatel teadetetahvlitel (dtl 89).

Lisaks sätestab TÜS § 41 lg 1, et juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõigile

liikmetele. Teade saadetakse liikmete nimekirja kantud aadressil. Kui ühistu teab või

peab teadma, et liikme aadress erineb liikmete nimekirja kantust, tuleb teade saata ka

5

sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see jõuaks saaja aadressile

tavalise edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist. Sama

paragrahvi lõike 11 kohaselt üldkoosoleku toimumise teade tuleb käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud aadressi asemel saata liikmete nimekirja kantud elektronposti

aadressil, kui liige on esitanud ühistule vastavasisulise kirjaliku taotluse. Muus osas

kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ja lõike 12 järgi kui ühistul on üle

50 liikme, ei pea liikmetele üldkoosoleku toimumise teateid käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud aadressil saatma, kuid teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise

levikuga päevalehes ning ühistu kodulehe olemasolul ka sellel. Teade tuleb avaldada

vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist.

7.3.2.

Vaidlus puudub selle üle, et kostjal on üle 50 liikme. Seega ei kohaldunud kostja

üldkoosolekute kokkukutsumisel nõue saata teade igale liikmele (TÜS § 41 lg 1 ja 11),

vaid selle asemel tuli avaldada vastav teade vähemalt ühes üleriigilise levikuga

päevalehes (TÜS § 41 lg 12). Kuna kostja põhikiri kehtestas üldkoosolekust

etteteatamise ajaks kaks nädalat (vt kostja põhikiri p 6.4, dtl 89), tuleb kahenädalast

etteteatamise aega kohaldada ka päevalehes teate avaldamisele.

7.3.3.

04.01.2024 toimus 20.12.2023 üldkoosoleku korduskoosolek, seega tuleb kohtul vastava

väite esitamisel kontrollida ka seda, kas 20.12.2023 koosolek oli kokku kutsutud seaduse

ja põhikirja nõudeid järgides.

Kostja on kohtule esitanud ajalehe Postimees 07.12.2023 elektroonilise versiooni, milles

lk-l 21 rubriigis „Teated“ on avaldatud: „Teatis HÜ Kuramaa erakorraline üldkoosolek

toimub 1/10 liikmete nõudmisel 20.12.2023 aadressil Vikerlase 11, Tallinn, kell 18.

Päevakord: 1. Kõikide likvideerijate tagasikutsumine. 2. Likvideerijate valimine.

Kandidaadid: V. L., V. D., L. K..“ (dtl 225). Lisaks on kostja poolt kohtule esitatud

Postimees arve nr 410009973 summas 32,52 eurot ning nimetatud arve sisuks on

„Postimees Reakuulutus 07.12.2023“ (dtl 154).

07.12.2023 teate avaldamisest möödus kaks nädalat 21.12.2023. Seega oli nimetatud

kostja üldkoosoleku kokkukutsumisel rikutud kostja põhikirja punktis 6.4 sätestatud

koosolekust etteteatamise aega ning üldkoosolekut ei saanud pidada 20.12.2023.

Tulenevalt TÜS § 42 ja TÜS § 521 lg 1 punkt 3 oleks olnud tegemist tühise koosolekuga

ning kohus leiab, et sellise rikkumise korral ei saaks korralda korduskoosolekut TÜS §

46 lg 2 mõttes. Vastasel juhul võiks üldkoosoleku kokkukutsumisest etteteatamise

nõuded muutuda väheoluliseks, kui esimese TÜS § 46 lg 1 nimetatud kvooruminõudeid

mittetäitva, kuid „tühise“ koosoleku kokkukutsumisel võiks kokku kutsuda teise

koosoleku, millel kvooruminõuded enam ei kehtiks.

Siinjuures ei kõrvalda tühisuse tagajärge ka see, kui kostja oleks teate 20.12.2023

koosoleku kohta avaldanud teadetetahvlil õigeaegselt ehk hiljemalt 06.12.2023 (vt dtl

150, p 2). Kuna kostja põhikirjas ja tulundusühistuseaduses on sätestatud kaks viisi

koosoleku kokkukutsumise teate edastamiseks (teadetetahvel ja ajaleht), peavad need

mõlemad olema toimunud korrektselt, sh. vastavalt minimaalselt nõutud

etteteatamistähtajale. Kuna ajalehe teate puhul see järgitud ei olnud, siis on

kokkukutsumise korda rikutud.

7.3.4.

TÜS § 46 lg 2 sätestab, et kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud arv liikmeid, kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid

mitte varem kui seitsme päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus

üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul viibivate või

esindatud liikmete arvust. Samuti sätestab kostja põhikirja punkt 6.9, et „Kui

üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud nõutud arv liikmeid, kutsud juhatus kolme

6

nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast, kokku uue koosoleku saame

päevakorraga.“ (dtl 89, kirjapilt muutmata).

7.3.4.1.

04.01.2024 korduskoosoleku kokkukutsumisega seoses on kostja selgitanud, et kuna

„20.12.2023 ei olnud kvoorumit otsuste vastuvõtmiseks (osales üksnes 17 liiget, so

vähem kui 10% üldarvust), siis oligi kokku kutsutud korduv üldkoosolek, mis toimus

04.01.2024“ (dtl 150, p 3). Kohtule on esitatud ajalehe Postimees 20.12.2023

elektrooniline versioon, milles lk-l 21 rubriigis „Teated“ on avaldatud: „Teatis. HÜ

Kuramaa korduv erakorraline üldkoosolek 1/10 liikmete nõudmisel toimub 4.01.2024

kell 18 aadressil Koorti 23, Tallinn. Päevakord: 1. Kõikide likvideerijate

tagasikutsumine. 2. Likvideerijate valimine. Kandidaadid: V. L., V. D., L. K..“ (dtl

201). Samuti on esitatud kohtule Postimees arve nr 410011368 summas 33 eurot ning

nimetatud arve sisuks on „Postimees Reakuulutus 20.12.2023“ (dtl 74).

7.3.4.2.

Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-22-08 p-s 15 analoogselt sõnastatud osaühinguid

puudutava korduskoosoleku kokkukutsumise sätet (ÄS § 171 lg 6) selgitanud

järgmiselt: „ÄS § 171 lg 6 esimese lause kohaselt, kui osanike koosolekul ei ole

esindatud ÄS § 170 lg-s 2 nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid

mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga.

Nimetatud ühenädalane tähtaeg ei ole uue koosoleku toimumise hiliseim tähtaeg, vaid

tähtaeg juhatusele uue koosoleku kokkukutsumiseks. Koosolek ise võib toimuda

ajaliselt hiljem. Sätte osa "kuid mitte varem kui kahe päeva pärast" tuleb aga

koostoimes ÄS § 172 lg-ga 2 (koosolekust tuleb osanikele teatada ette vähemalt üks

nädal) mõista nii, et uus koosolek ei saa toimuda enne ühe nädala ja kahe päeva

möödumist esimesest koosolekust.“ Kuivõrd TÜS § 3 lg 1 alusel kohaldatakse

tulundusühistule äriseadustikus osaühingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei

tulene teisiti, siis saab kohtu arvates seda Riigikohtu selgitust rakendada ka TÜS § 46

lg 2 kohaldamisel.

7.3.4.3.

Eeltoodut arvestades sai kostja edastada oma liikmetele korduskoosoleku

kokkukutsumiseks teate pärast 20.12.2023 kvooruminõuet mittetäitvat üldkoosolekut

mitte varem kui seitsme päeva ning mitte hiljem kui kolme nädala pärast. Samuti pidi

uue koosoleku kokku kutsumise kohta teate edastamise (avaldamise) ja selle toimumise

vahele jääma vähemalt kaks nädalat. Seega kõige varasem kuupäev korduskoosoleku

kokkukutsumiseks oleks olnud 28.12.2023 (7 päeva pärast kvooruminõuet mittetäitvat

20.12.2023 üldkoosolekut). Kui teade oleks avaldatud 28.12.2023, siis oleks

korduskoosolekut olnud võimalik pidada kõige varasemalt 12.01.2024, arvestades

kahenädalast etteteatamise nõuet. Kuivõrd kostja avaldas teate aga 20.12.2023 ja

korraldas korduskoosoleku 04.01.2024, on sellega oluliselt rikutud korduskoosoleku

kokkukutsumise korda, mille tõttu on koosolekul vastu võetud otsused tühised (TÜS §

42).

7.3.5.

Kohus märgib, et isegi kui kõrvale jätta TÜS § 46 lg-s 2 sätestatud minimaalselt

ühenädalane tähtaeg korduskoosolekust liikmetele teatamiseks, siis oleks antud juhul

kostja ikkagi rikkunud koosoleku kokkukutsumise korda oluliselt.

7.3.5.1.

Nimelt ei võimalda seadus korduskoosolekut kokku kutsuda juba enne nn esmase

koosoleku toimumist ja selgumist, et esmasel koosolekul puudub otsustamiseks

kvoorum. Käesoleval juhul oli esmane koosolek kokku kutsutud 20.12.2023 kl 18 (dtl

225). Korduskoosoleku teada avaldati 20.12.2023 ajalehes Postimees (dtl 201).

Üldteadaolevalt trükitakse päevalehti eelmisel õhtul või öösel ja need on valmis

tellijatele üleandmiseks varahommikul. Seega kutsus kostja korduskoosoleku kokku

juba enne seda, kui esmane koosolek oli toimunud, sest 20.12.2023 kl 18 toimuva

üldkoosoleku korduskoosolek kutsuti kokku juba sama kuupäeva hommikul ilmunud

7

ajalehekuulutusega.

7.3.5.2.

Kostja on kohtule veel avaldanud, et „teade 04.01.2024 üldkoosoleku toimumise kohta

oli avaldatud alates 21.12.2023 garaažibokside sissepääsude juures olevatel

teadetetahvlitel“ (dtl 28). Kui kokkukutsumise teade avaldati 21.12.2023, siis sai

tulenevalt minimaalselt kahenädalasest etteteatamise ajast koosolek ise toimuda mitte

varem, kui 05.01.2024. Kuna kostja põhikirjas ja tulundusühistuseaduses on sätestatud

kaks viisi koosoleku kokkukutsumise teate edastamiseks (teadetetahvel ja ajaleht),

peavad need mõlemad olema toimunud korrektselt, sh. vastavalt minimaalselt nõutud

etteteatamistähtajale. Isegi, kui TÜS § 46 lg 2 korduskoosoleku kokkukutsumise

tähtaegu mitte kohaldada, siis teadetetahvli teate puhul põhikirja p 6.4 tähtaeg järgitud

ei olnud, mistõttu on kokkukutsumise korda rikutud ja koosolekul vastu võetud otsused

tühised (TÜS § 42).

7.4.

Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et ühepäevane tähtaja mittejärgimine ei ole oluline

rikkumine, mistõttu ei ole tegemist tühise koosolekuga. Kohus on seisukohal, et seaduses

või põhikirjas selgesõnaliselt ja ühemõtteliselt sätestatud üldkoosolekust minimaalse

etteteatamistähtaja puhul on ka selle ühepäevane rikkumine oluline. Samuti on oluliseks

rikkumiseks korduskoosoleku kokkukutsumine enne esmase koosoleku toimumist ning

esmase koosoleku ja korduskoosoleku kokkukutsumise vahele jääva minimaalselt

ühenädalase tähtaja eiramine.

8. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et esitatud hagiavaldused on põhjendatud ja

kuuluvad rahuldamisele. Kohus tuvastab kostja 04.01.2024 korduval üldkoosolekul vastu

võetud otsuste tühisuse. Sellega seoses puudub vajadus analüüsida hagejate muid põhjendusi

koosoleku otsuste tühisuse osas. Samuti ei ole asja lahendamiseks oluline tuvastada, kas ja

mis kuupäeval pani kostja teadetetahvlile teate 20.12.2023 esmase koosoleku või 04.01.2023

korduskoosoleku toimumise kohta, kuna muude tõendite ja asjaoludega on juba tuvastatud, et

koosolekute kokkukutsumise korda oli oluliselt rikutud. Seetõttu kohus ei analüüsi lähemalt

tunnistajate ütluseid (dtl 323-328) ega kostja poolt esitatud videot (dtl 33).

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

9. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.

10. Hageja J. O. palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 420 eurot ja tõlgikulu

kogusummas 300 eurot (dtl 389-390). Kostja sisulisi vastuväiteid hageja menetluskuludele

esitanud ei ole.

10.1.

Hageja J. O. on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 420 eurot. Kooskõlas

TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv kostja poolt hagejale hüvitamisele.

10.2.

Kooskõlas TsMS § 143 p 1 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele tõlgikulu

kogusummas 300 eurot seoses tunnistajate ülekuulamise suulise tõlkega kohtus

14.10.2024 ja 11.11.2024 istungitel.

10.3.

Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale J. O. hüvitamisele menetluskulu

summas 720 eurot.

11. Hageja V. G. palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 420 eurot ja esindajakulu summas

4 400 eurot (dtl 374-377). Kostja sisulisi vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud ei

ole.

11.1.

Hageja V. G. on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 420 eurot. Kooskõlas

8

TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv kostja poolt hagejale hüvitamisele.

11.2.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 160 eurot koos käibemaksuga (dtl 376).

Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr

160 eurot koos käibemaksuga on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu

11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a

kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).

11.2.1. Hageja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 27,5 tundi. Kohus leiab, et hageja

esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu 27,5 tundi vastab

esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahule ning asja keerukusele. Kohus arvestab

seejuures kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ning antud vaidluse keerukust.

Samuti arvestab kohus sellega, et on toimunud mitu kohtuistungit ning kuulatud on üle

tunnistajad.

11.3.

Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale V. G. hüvitamisele menetluskulu kokku

summas 4820 eurot, millest riigilõiv 420 eurot ja esindajakulu summas 4400 eurot.

11.4.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja V. G. taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Janek Väli

Kohtunik

9