2-24-7480/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 14.01.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-7480 Kohtuasi V.B avaldus lapse elukoha osas otsustusõiguse üleandmiseks

ning

nõusoleku

andmiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.05.2024. a määrus (avalduse menetlemisest keeldumine) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.B määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja V.B (lapse isa) (isikukood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul Keres ja Joonas Põder Puudutatud isik K.O (laps) (isikukood

XXX) Puudutatud isik (lapse ema) I.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja Sofja Pevzner-Belošitski Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 22.05.2024. a määrus muutmata. 2. Jätta V.B määruskaebus rahuldamata. 3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud avaldaja kanda. Maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, seetõttu ei määra kulusid rahaliselt kindlaks ka ringkonnakohus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-24-7480 1. V.B (lapse isa) esitas 13.05.2024 Harju Maakohtule avalduse lapse V.B (puudutatud isik) elukoha registreerimise otsustusõiguse saamiseks. Avaldaja palus anda talle lapse elukoha ainuotsustusõiguse ning kohustada lapse ema elukohateadet esitama ning asendada lapse ema tahteavaldus kohtulahendiga. Saata kohtulahend rahvastikuregistrile. Menetluskulud palus avaldaja jätta lapse ema kanda. 1.1. Avalduse kohaselt määrati Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-9574 kindlaks isa lapsega suhtlemise kord ning anti lapse isale lapse lasteaia ja koolivaliku otsustusõigus. Lapse isa soovib lapse registreerida Viimsis asuvasse lasteaeda. See eeldab lapse registrijärgse elukoha muutmist. Lapse ema ei anna elukoha muutmiseks oma nõusolekut. Lapse ema ei vii last lapse isa valitud lasteaeda ning keeldub enda valitud lasteaiaga sõlmitud lepingu lõpetamisest. Kuna lapse ema keeldus tsiviilasjas nr 2-22-9574 jõustunud suhtluskorra määruse täitmisest, pöördus lapse isa perelepitusse. Maakohtu määrus ja põhjendused 2. Harju Maakohus keeldus 22.05.2024. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 5 alusel avalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda. 2.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja esitanud kolm nõuet, mis seonduvad vanema õiguste ja kohustustega lapse suhtes (perekonnaseaduse PKS 10. peatükk). Kohtu Infosüsteemi andmetel on samade menetlusosaliste vahel pooleli lepitusmenetlus (TsMS § 563) tsiviilasjas nr 2-24-5913, mille maakohus võttis 17.05.2024 menetlusse. Maakohus viitas TsMS (kuni 31.08.2022 kehtinud redaktsioonis) § 563 lg-le 6, mille kohaselt, kui vanemad saavutavad kohtumääruses sätestatust või varem kokkulepitust erinevas suhtlemise korralduses kokkuleppe ja see ei ole vastuolus lapse huvidega, protokollitakse kokkulepe kohtuliku kompromissina ja kohus kinnitab selle määrusega, mis asendab senist määrust või kokkulepet. Seega on vanematel võimalik lapse elukoha registreeringu küsimus otsustada tsiviilasja nr 2-24-5913 menetluses. TsMS § 7 p-st 3 tuleneb, et lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral teeb kohus lahendi, milles määrab muu hulgas, milliseid muudatusi on vaja vanema õigustes lapse suhtes teha. Seega saab avaldaja taotleda muudatuste tegemist vanema õiguses (sh ainuotsustusõiguse andmist konkreetses küsimuses) tsiviilasja nr 2-24- 5913 menetluses. Ühe ja sama nõude läbivaatamine kahes erinevas menetluses ei ole põhjendatud. Kui ühel vanemal on lapse elukoha määramise otsustusõigus, ei ole täiendavalt vajalik tahteavalduse andmiseks kohustamise nõude eraldi läbivaatamine, kuna elukoha registreerimise ainuotsustusõiguse korral ei ole lapse elukoha registreerimiseks teise vanema nõusolek vajalik. 2.3. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 kohaselt avaldaja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud, kuna teisel poolel maakohtu menetluses menetluskulusid ei tekkinud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 3. Lapse isa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning esitatud avaldust menetleda. 3.1. Lapse isa ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tsiviilasjas nr 2-24-5913 ja 2-2-7480 on tegemist sama eseme kohta esitatud vaidlustega. Lapse isa hinnangul on kummaski menetluses esitatud nõuded selgelt erinevad, kuna tsiviilasjas nr 2-24-5913 taotleb lapse isa sunnivahendite kohaldamist, mitte suhtluskorra kindlaksmääramist. Asjaolu, et teises 2

2-24-7480 menetluses võidakse sõlmida praeguse menetlusega seotud kokkuleppeid, ei ole oluline. Samadel menetlusosalistel võib olla erinevates küsimustes mitu paralleelset kohtumenetlust. Kui pooled peaksid tsiviilasjas nr 224-5913 sõlmima kompromissi, mis hõlmaks ka praeguse vaidluse eset, siis on neist õiguslikult siduv ajaliselt hilisem. Sama kehtiks vastupidises olukorras. 3.2. Lapse isa ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul ei olnud vajadust esitada lisaks elukoha registreetimiseks otsustusõiguse saamise taotlusele ka tahteavalduste andmiseks kohustamise ning tahteavalduse kohtulahendiga asendamise nõue. Lapse lapse emal on kohustus esitada rahvastikuregistrile teade lapse elukohana isa aadressi registrisse kandmiseks Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-22-9574 tehtud 14.09.2023 määruse kohaselt. Viidatud lahendi kohaselt on lapse isal lapse haridusasutuste valimise ainuotsustusõigus. Määrus on lapse emale täitmiseks kohustuslik, st lapse ema ei tohi takistada lapse isal otsustusõiguse kasutamist ega keelduda lapse elukohana lapse isa elukoha registreerimist. Lapse isa taotletud tahteavaldused lihtsustavad otsustusõiguse realiseerimist. 4. Lapse ema vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. 5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, mistõttu neid ei korda (TsMS § 654). 7. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et praeguse asja menetlusse võtmisest tuli keelduda, kuna tsiviilasjas nr 2-24-5913 algatatud lepitusmenetluses pidasid vanemad läbirääkimisi samade küsimuste üle. Ka tsiviilasjas nr 2-24-5913 esitas lapse isa 16.12.2024 taotluse anda lapse isale lapse elukoha määramsie ainuotsustusõigus ning kohustada lapse ema andma nõusolek lapse elukoha registreerimiseks. Lapse isa lisas tsiviilasjas nr 2-24-5913 esitatud taotlusele vanematevahelisi läbirääkimisi kajastava dokumendi (vt taotluse lisa 3), millest nähtub, et vanemad proovisid jõuda perelepituses kompromissini lapse hooldusõiguse ning elukorraldusega seotud küsimustes. Isa taotluse alusel on maakohus menetluse uuendanud (vt maakohtu 20.12.2024 määrus) ning ühtlasi viidanud määruses ka isa taotlusele seoses elukohavaliku otsustusõigusega (vt määruse p 5). Seega järeldub tsiviilasjas nr 2-24- 5913 esitatud ja koostatud menetlusdokumentidest, et pooled on ka viidatud menetluses arutanud lapse elukoha registreerimisega ning lasteaiavalikuga seotud küsimusi. 8. Põhjendatud ei ole seisukoht, et lapse lapse emal on kohustus esitada rahvastikuregistrile teade lapse elukohana isa aadressi registrisse kandmiseks Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-22-9574 tehtud 14.09.2023 määruse kohaselt. Viidatud määrusega andis kohus lapse isale otsustusõiguse lasteaia ja kooli valiku küsimuses. Sellega ei kaasne elukoha valiku otsustusõigust. 9. Ülalviidatud asjaolusid arvestades on maakohus praeguses asjas esitatud avalduse menetlemisest põhjendatult keeldunud. Menetlusosaliste endi huvides on lahendada ühe menetluse piirides kõik hooldusõigust, suhtlusõigust ja elukorraldust puudutavad küsimused, 3

2-24-7480 soovitavalt lepituse ning kompromisside teel. See on menetluslikult lihtsam ning aitab kokku hoida ka menetluskulusid ja menetlusele kuluvat aega. 10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra (TsMS § 174 lg 4 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 4