3-25-83/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

14.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-83

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

tegemiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X OÜ

(registrikood XXXXXX)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 13.01.2025 taotlus. Anda Maksu- ja Tolliametile luba

arestida mis tahes X OÜ poolt äriühingule Y tasumata nõuded kogusummas 389 272

eurot ning luba kohustada X OÜ-d täitma vastavad kohustused kogusummas 389 272

eurot Y asemel Maksu- ja Tolliametile.

2. Kohtulahendi avaldamisel asendada läbivalt juriidiliste isikute nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED

Käesolev määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte X OÜ-le.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. MTA taotlus on esitatud Prantsusmaale rahvusvahelise ametiabi osutamise korras, mida

reguleerib MKS ptk 31. MKS § 511 lg 3 järgi osutatakse rahvusvahelist ametiabi välislepingu

alusel ning Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses. Ametiabi osutava

asutuse pädevus ning menetlusosaliste õigused ja kohustused määratakse kindlaks riigisiseste

õigusaktidega (MKS § 511 lg 4). MKS § 513 lg 1 kohaselt ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse

esitanud välisriigi, selle kohaliku omavalitsuse või muu haldusüksuse kogutavate maksude

sissenõudmiseks Eestis elavalt või asuvalt või Eestis vara omavalt maksukohustuslaselt osutab

rahvusvahelist ametiabi MTA. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette, et välisriigi pädeva asutuse

esitatud ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse alusel on MTA-l õigus sooritada täitetoiminguid

MKS §-s 1361 sätestatud korras.

4. Direktiivi 2010/24/EL art 16 lg 1 järgi rakendab taotluse saanud asutus ettevaatusabinõusid,

kui see on tema siseriiklike õigusnormidega lubatud ja tema haldustavadega kooskõlas, et tagada

nõude sissenõudmine juhul, kui nõue või taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist

lubav juriidiline dokument vaidlustatakse taotluse sissenõudmise ajal või kui nõude kohta ei ole

veel tehtud taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti, sel

määral, mil ettevaatusabinõud on sarnases olukorras võimalikud ka taotluse esitanud liikmesriigi

õigusnormide ja haldustavade kohaselt. Direktiivi 2010/24/EL artiklit 16 tuleb tõlgendada nii, et

taotluse saanud liikmesriigi kohtud, kes lahendavad ettevaatusabinõusid käsitlevat taotlust, on

seotud taotluse esitanud liikmesriigi asutuste hinnanguga sellele, kas nende abinõude

rakendamiseks seatud tingimused on faktiliselt ja õiguslikult täidetud (Euroopa Kohtu

20.01.2021 otsus asjas nr C420/19, p 49).

5. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku

määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle

suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust

otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja

kohtuistungit pidamata.

6. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda luba

sissenõude pööramiseks rahalisele õigusele MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate

õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).

MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised

andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline

raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3)

andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

MKS § 130 lg-s 1 või TMS-s sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur

peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

7. Kohus leiab, et MTA taotlus vastab MKS § 1361 tingimustele ja on piisavalt põhjendatud.

7.1 Kohus selgitab esmalt, et X OÜ ei ole Prantsusmaa maksuhalduri poolt 04.07.2024 MTA-le

esitatud taotluse ega MTA poolt 13.01.2025 kohtule esitatud taotluse kontekstis isikuks, kelle

vastu oleks Eesti või Prantsuse maksuhalduril mingi maksunõue või etteheide. X OÜ on

Prantsusmaa maksuhalduri poolt edastatud teabe kohaselt isikuks, kellel on eelduslikult

eraõigussuhtest tulenev rahaline kohustus Y ees. Prantsusmaa maksuhalduri poolt

ettevaatusabinõude kohaldamiseks esitatud taotluse ja MTA 13.01.2025 taotluse sisuks ja

eesmärgiks on arestida Y (võlgnik) nõue X OÜ (võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik) vastu ja

kohustada see täitma maksuhaldurile (võlausaldaja/sissenõudja).

7.2 Prantsusmaa maksuhalduri poolt esitatud taotlusest nähtuvalt on äriühingul Y tõenäoline

võlgnevus Prantsusmaa maksuhalduri ees kokku 389 272 euro ulatuses, s.o käibemaks ning tulu-

või kapitalimaks perioodidel 01.01.2020-31.12.2020, 01.01.2021-31.12.2021 ja 01.01.2022-

31.12.2022 (vt MTA taotluse p 2 ja taotluse lisa 1). Nõuete suhtes ei ole veel kohaldatud taotluse

esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti. Ettevaatusabinõude

kasutamist Prantsusmaa maksuhalduri poolt on peetud õigustatuks järgnevatel asjaoludel: a) suur

(eeldatavalt tekkiv) maksuvõlg/märkimisväärne debiteerimine; b) pettusekahtlus; c) asjaomane

isik võib muuta end maksejõuetuks; d) püütakse varjata vara; e) sage tegevuskoha vahetus.

Seega on Prantsusmaa maksuhaldur tuvastanud asjaolud, millest tulenevalt on maksunõude

määramine äriühingule Y summas 389 272 eurot tõenäoline ning põhjendanud kahtlust, et

menetluse tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Kohtul ei ole põhjust seada kahtluse alla Prantsusmaa maksuhalduri poolt MTA-le

esitatud teavet. Praegusel juhul puuduvad teadaolevalt direktiivi 2010/24/EL art-s 18 toodud

erijuhud, mil taotluse saanud liikmesriik võiks keelduda andmast direktiivis 2010/24/EL ette

nähtud vastastikust abi.

7.3 Rahvusvahelise ametiabi andmist (ettevaatusabinõude rakendamist) saab praegusel juhul

pidada kooskõlas olevaks Eesti õigusnormide ja halduspraktikaga. Taotletavat meedet saab

lugeda X OÜ (ja Y) õiguste ja huvide proportsionaalseks ja eesmärgipäraseks riiveks. MTA on

esile toonud, et lõpetab X OÜ ja Y vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva

jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui Y on esitanud

tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121

kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks

Prantsusmaa maksuhalduri maksunõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb

tagatise liigist (MKS § 122). Kui Y soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava

deposiidi väärtuseks 389 272 eurot.

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab MTA-le loa Eesti Vabariigi

kasuks (MTA kaudu) arestida mis tahes X OÜ poolt äriühingule Y tasumata nõuded

kogusummas 389 272 eurot ning kohustada X OÜ-d täitma vastavad kohustused kogusummas

389 272 eurot äriühingu Y asemel MTA-le.

9. Kohus toimetab esmajärjekorras käesoleva määruse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut

viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus

määruse kätte X OÜ-le. Äriühingule Y määruse või sellekohase teabe kättetoimetamine ja

vajadusel tõlkimine tuleb korraldada MTA-l (koostöös Prantsusmaa pädevate ametiasutustega).

10. Kohus selgitab täiendavalt, et käesoleva määrusega antud loa alusel X OÜ poolt äriühingule

Y tasumisele kuuluvate summade tasumine maksuhaldurile tuleb lugeda X OÜ poolt samas

summas kohustuse täitmiseks Y ees. Kohtu antava loa eelduseks on seega, et X OÜ poolt

äriühingule Y võlgnetava võimaliku summa tasumisel maksuhaldurile ei saa Y nõuda X OÜ-lt

teistkordselt vastava summa tasumist endale.

(allkirjastatud digitaalselt)