1-24-457/371-24-457/37 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 14. jaanuar 2025 Kriminaalasja number 1-24-457 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus ja Mario Truu Kriminaalasi Olga Netšajeva süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 6. mai 2024. a otsus Apellatsioonide esitajad Olga Netšajeva ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin Apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Olga Netšajeva. Isikukood 46512053724, elukoht XXX (viibimiskoht Tallinna Vangla), ei tööta; kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 27. juuni 2013. a otsusega nr 1-12-12342 KarS § 113 järgi Kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margit Pärn Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta Viru Maakohtu 6. mai 2024. a otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. 2. Määrata OÜ-le Lillo & Lõhmus Narva osakond Olga Netšajevale vandeadvokaadi abi Igor Belugini poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 477 eurot 2 senti (sealhulgas käibemaks 86 eurot 2 senti). 3. Mõista menetluskulu 477 eurot 2 senti välja Olga Netšajevalt Eesti Vabariigi kasuks. See summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 1

Edasikaebekord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Süüdistus 1. Olga Netšajevat süüdistatakse KarS § 118 lg 1 p 1 järgi raske tervisekahjustuse tekitamises, millega ta põhjustas ohu elule. Ta lõi 16. oktoobril 2023 kella 17.00 paiku XXX korteris tahtlikult S.S. ile ühe korra noaga kõhtu. Sellega tekitas O. Netšajeva S.S. ile füüsilist valu ja eluohtliku tervisekahjustuse – kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava paremal pool keskkõhus, mille tüsistusena tekkis verikõht. II. Maakohtu otsus 2. Viru Maakohus tunnistas 6. mai 2024. a otsusega O. Netšajeva süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistas teda 8 aasta pikkuse vangistusega alates 16. oktoobrist 2023. Taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks jäi rahuldamata. Menetluskulud 6219,34 eurot määrati tasumisele 1 aasta jooksul alates otsuse jõustumisest. 3. Kohus leidis, et O. Netšajeva süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. 4. Vaidlus puudub selles, et 16. oktoobri 2023 pärastlõunal viibisid T.P. ühiselamutoas S.S. ja O. Netšajeva. Naised jõid kanget alkoholi, S.S. veini. S.S. ja O. Netšajeva lahkusid T.P. juurest ning läksid koos S.S. i tuppa. Toas lõi O. Netšajeva S.S. it noaga kõhtu. 5. Kui tunnistajad G.K. ja E.K. S.S. i toa nr 119 juures käisid, oli uks lukus. G.K. kuulis toast naise karjeid, et avage uks. Ta pöördus tunnistaja E.K. i poole kella 17 paiku jutuga, et toas nr 119 karjub naine. E.K. avas toa ukse oma võtmega. Toas olid O. Netšajeva ja S.S. – viimane lamas diivanil, põrand oli verine. Tunnistaja helistas Häirekeskusesse kell 17.09. Politseinikud jõudsid sündmuskohale kell 17.16. Kannatanu lamas diivanil ja oigas, tema kõhul oli näha haava. Kell 17.20 kohale jõudnud kiirabi toimetas kannatanu haiglasse. Toas nr 47 avastasid politseinikud istumas O. Netšajeva. Tema vasakul jalal olid verejäljed. Politseiniku küsimusele, kas tema (mees) on ka haavatud, vastas O. Netšajeva, et lõi meest noaga ja osutas kõhule. O. Netšajeva näitas enda haava ja ütles, et kui mees ei oleks seda teinud, ei oleks ta teda löönud. 6. Tunnistaja A.K. kinnitas, et politsei sai väljakutse aadressile XXX kell 17.11. Väljakutse kohaselt lõi naine noaga meest, kellel jookseb kõhust verd. Lööjaks osutus Olga, kes oli teisele korrusele oma tuppa läinud. Koridoris ja trepiastmetel olid verejäljed, mis viisid toa nr 47 ukse taha. Alkoholi tarvitamise tunnustega O. Netšajeva vasakul jalal oli lõikehaav. Ta selgitas, et jalahaava tekitas talle S.S. , tema omakorda lõi S.S. d kõhtu. Teine politseinik E.J. nägi lisaks sellele toas nr 119 diivanil lamamas S.S. it, kellel oli kõhu piirkonnas torkehaav. 2

kannatanu ostab alkoholi. Seetõttu ei pruukinud tal olla soov raha endale võtta, vaid ühise joomise jaoks kasutada, mis seletab tema toast mittelahkumist. 13. Vägistamise lugu kohus ei uskunud. Ehkki O. Netšajeva rääkis sellest vahetult tunnistajatele, ei kinnita seda ükski teine tõend. Erinevalt tema ütlustest on kannatanu ütlused olnud muutumatud. O. Netšajeva ütlustest nähtub, et ta osutas S.S. ile aktiivset vastupanu. Sellise vastupanu osutamine ei ole aga teiste tõenditega kinnitust leidnud. Süüdistataval oli 1,5 cm sügavune ja 7 cm pikkune jalahaav, kannatanul kõhuhaav. Mingeid muid aktiivsele vastupanule viitavaid vigastusi (marrastused, hematoomid, rebenenud riided vmt) ei tuvastatud. Kannatanul oli seljas T-särk ja kaks pusa. Seksuaalvahekorda plaaniv inimene ei paneks endale spordijakki selga, vaid võtaks riideid ära. 14. O. Netšajeva ütluste elulises usutavuses annab aluse kahelda selgitus, et ta võttis noa ukse avamiseks – metallist ukse avamise katse noaga oleks ilmselgelt jäänud edutuks. Ebausutav on seegi, et alkoholijoobes O. Netšajevale ei tekitanud jalahaav valuaistingut ja ta suutis jätkuvalt noast nii kinni hoida, et kannatanu seda kätte ei saanud. Noaga seoses esinevad vastuolud O. Netšajeva ja tunnistaja G.K. ütlustes. Tunnistaja kuulis toast nr 119 müra ja karjeid „avage uks“ ning naisterahva lauset „anna nuga siia“. Ainuke naine toas oli O. Netšajeva, kelle sõnul oli aga nuga tema, mitte kannatanu käes. 15. Vastuolu tõttu avaldati O. Netšajeva kohtueelses menetluses antud ütlused. O. Netšajeva väitel ei olnud kannatanuga rahast juttu. Vahistamisel ütles ta aga, et S.S. ütles talle, et ta on raha võtnud. Kohtuistungil ristküsitlemisel jäi O. Netšajeva selle juurde, et rahavõtmisest juttu ei olnud. Vahistamisel räägitut põhjendas ta sellega, et võibolla oli rahast juttu, et ta (S.S. ) võis midagi osta. Kohus leidis, et O. Netšajeva põhjendused vastuolude kohta raha puudutavas osas on ebaloogilised ja seosetud ning seetõttu ebausaldusväärsed. 16. O. Netšajeva rääkis kohtus, kuidas esmalt vigastas S.S. noaga tema jalga, misjärel lõi tema kannatanut. Kohtueelses menetluses väitis O. Netšajeva, et lõi S.S. it, võttis noa tema kõhust välja ja viskas põrandale lootuses, et S.S. rahuneb. S.S. aga kõndis tema poole, hoidis paremat kätt löögi koha peal ehk paremal pool kõhu alaosas. S.S. ütles: „сука“ ja kukkus põrandale. Kuidagi võttis S.S. noa pihku ja lõi talle vastu jalga. Vastuolu selgitas süüdistatav sellega, et oli ütlusi andes veel purjus. Kohus seda ei uskunud. O. Netšajeva kuulati üle päevasel ajal kaitsja juuresolekul. Kellelegi ta oma halvast enesetundest ei rääkinud. Süüdistatava ebakaine olek ei saanud mitmele inimesele (politseinik, kaitsja) märkamata jääda. Viimases sõnas aga selgitas O. Netšajeva hoopis, et ta polnud purjus, vaid pohmellis. 17. Vastuolu löökide järjekorra osas on oluline. See ei ole tähtsusetu detail, mida saab vabandada unustamise või segi ajamisega. O. Netšajeva ütlused on vastuolus ka selles, millistel asjaoludel ta noahaava sai ja kuidas kannatanu noahaava saamise järgselt käitus. Vahistamismenetluses väitis O. Netšajeva sootuks, et kannatanu liikus ise noa otsa. Erinevate versioonide esitamine, milles esinevad ulatuslikud vastuolud, näitab süüdistatava ütluste ebausaldusväärsust. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et O. Netšajeva rääkis sündmuskohal politseinikele, et esmalt lõi kannatanu ja seejärel tema. 18. Varem KarS § 113 järgi karistatud isikuna pidi O. Netšajeva teadma ja aru saama, et isiku noaga löömine toob kaasa kriminaalvastutuse. Süüdistatava ütlusi hinnates tuleb arvestada, et tema huviks võib alla enda teo õigustamine vägistamisversiooniga. 4

Arvestades seda ja O. Netšajeva poolt erinevatel aegadel antud ütlustes esinevaid olulisi vastuolusid ning elulist ebausutavust, tuleb tema ütlused S.S. i toas toimunus tõendikogumist välja jätta osas, milles need teiste tõenditega ei riimu. Kannatanu ajas muutumatud ütlused on vastuolus ainult süüdistatava ütlustega. Need ei tekita kahtlust, et sündmused toimusid kannatanu kirjeldatud viisil. 19. Kannatanu ei mäletanud sündmusi, mis järgnesid kõhtu saadud noalöögile. Seetõttu ei ole tuvastatav, mil viisil sai O. Netšajeva jalahaava. Ekspertiisiakt ei välista, et O. Netšajeva tekitas jalahaava endale ise. Samas ei ole jalahaava tekitamise täpsed asjaolud asjas määrava tähtsusega, kuivõrd see tekitati O. Netšajevale pärast kannatanu löömist noaga kõhtu. 20. 16. novembri 2023. a ekspertiisiaktiga nr 23E-AOI0298 on tõendatud, et S.S. il oli kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav paremal pool keskkõhus, mille tüsistusena tekkis verikõht. Vigastus on tekitatud noa või muu sarnase esemega. Kõhuõõnde tungiv haav põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. Kohtu poolt tuvastatud sündmuste jada kinnitab, et selle eluohtliku tervisekahjustuse tekitas S.S. ile O. Netšajeva noalöök. 21. Maakohus leidis, et KarS § 118 lg 1 p 1 kuriteo objektiivsed tunnused on täidetud. O. Netšajeva noalöögi ja kannatanule tekitatud tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos. Teo ehk noaga löömise mõttelisel eemaldamisel oleks tagajärg, s.o eluohtlik terviskahjustus, jäänud saabumata. Tagajärg on süüdistatavale ka normatiivselt omistatav. Üldise elukogemuse pinnalt saab jaatada, et selliste parameetritega noaga löömisel inimesele kõhtu, kus üldteada olevalt asuvad erinevad siseorganid, on tõenäoline, et tekivad vigastused, mis võivad olla eluohtlikud. 22. O. Netšajeva tekitas S.S. le tervisekahjustuse otsese tahtlusega. Iga keskmine mõistlik inimene saab aru, et lüües teist kööginoaga, kaasneb sellega tervisekahjustus. Noatera pikkus oli ca 200 mm. Eksperdi sõnul oleneb torkelõikehaava või haavakanali sügavus otseselt tera pikkusest. S.S. i haav oli kõhu eesseinal, tema kõhuõõnes oli 750 ml verd ning haavast väljus suur rasviku osa. Kannatanule tekitatud haav selleks valitud vahendiga näitab teo ohtlikkust ning teo toimepanijale on aru saada, et see võib tuua kaasa kõhus asuvate organite vigastuse ja seada inimese elu ohtu. Mida pikema teraga nuga löögiks kasutada, seda ulatuslikum vigastus tekib ning tõenäolisem on oht inimese elule. Seega pidi O. Netšajeva ette nägema, et ta võib tabada mistahes elundit ning tekitada kannatanule vigastusi, mis meditsiinilise abita jäämisel lõppevad surmaga. Objektiivne teopilt kinnitab, et O. Netšajeva möönis, et löök noaga kõhtu toob kaasa eluohtliku tervisekahjustuse kõhuõõnde tungiva haava näol ja seega hõlmas tema tahtlus just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis KarS § 118 lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni. KarS § 118 lg 1 p-s 1 ettenähtud enamohtliku tagajärje suhtes tegutses ta kaudse tahtlusega. 23. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. O. Netšajeva kaitseversioon tema väidetavast vägistamisest tugineb vaid tema enda ebausaldusväärseks loetud ütlustele ning seda ei kinnita ükski teine tõend. Tõendatud ei ole seegi, et kannatanu oleks löönud süüdistatavat esimesena. Seega on ainetud O. Netšajeva väited enda kaitsmisest ründe eest. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta võttis kahel korral süüdistataval õlgadest kinni. Esimesel korral O. Netšajevast möödumiseks ja teisel korral siis, kui palus tagastada raha ja võti. Kannatanu ei võtnud O. Netšajeval õlgadest kinni kõvasti, ei rakendanud jõudu ega raputanud teda. See ei olnud selline intensiivne kehaline mõjutamine, mida saaks tõlgendada ründena KarS § 121 mõttes. Kannatanu sõnul ta küll 5

lukustas ukse, ent jättis võtme lukuauku. Seega oli O. Netšajeval võimalik soovi korral toast väljuda. O. Netšajeva võttis võtme ukse eest ja pani enda taskusse. Pärast noalööki õnnestus kannatanul võtmed enda kätte saada, ent need lendasid eemale. Seega ei saanud süüdistatav pärast noalööki toast välja põhjusel, et võtmed olid eemale lennanud. Võtmed leidis kannatanu hiljem diivani alt. 24. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et O. Netšajeva teosüü on suur. Ta lõi kannatanut 200 mm pikkuse ja ligi 37 mm laiuse teraga kööginoaga kõhtu, kus asuvad elutähtsad organid. Kuigi haavakanali pikkust ei olnud võimalik tuvastada, leiti kannatanu kõhuõõnest 750 ml verd, mis eksperdi ütluste kohaselt tähendab, et vigastada sai vähemalt üks veresoon. Löök oli kannatanu jaoks ootamatu, süüdistatav tegi selle pärast seda kui kannatanu palus tal tagastada raha ja võti. O. Netšajeva ei rääkinud tunnistajatele G.K. le ja E.K. ile kannatanu kõhuhaavast ja kiirabi kutsumise vajadusest. Süüdistatavat ei huvitanud kannatanu seisund, vaid ta lahkus koheselt pärast ukse avamist. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. Kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 3 järgi kahetsus. Ehkki O. Netšajeva toimunust tõtt ei rääkinud, tunnistas ta algusest peale teo toimepanemist ja avaldas, et tal on juhtunu pärast kahju. O. Netšajevat on 2013. a karistatud KarS § 113 järgi 6 aasta pikkuse vangistusega. Varasem karistus ei ole talle mõju avaldanud, mistõttu ei mõjutaks leebem karistus süüdistatavat kuritegudest hoiduma ja O. Netšajevat tuleb karistada 8 aasta pikkuse vangistusega. 25. Kuna kohus mõistab O. Netšajeva KarS § 118 lg 1 p 1 järgi süüdi, siis ei kuulu taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS § 5 lg 1 p 1 ja 2 alusel rahuldamisele. III. Apellatsioonid ja prokuratuuri vastus a) kaitsja apellatsioon 26. Kaitsja advokaat I. Belugin palub maakohtu otsuse tühistada ja O. Netšajeva õigeks mõista. Samuti palub ta mõista Eesti Vabariigilt SKHS § § 11 lg 4 alusel O. Netšajeva kasuks välja vahi all viibitud aja eest 18 342,83 eurot või rohkem (arvestades vahi all viibitud päevade arvu). Alternatiivselt taotleb kaitsja saata kriminaalasi uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. 27. Apellant leiab, et maakohus on kohaldanud valesti materiaalõigust, kui tunnistas O. Netšajeva süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi, samuti rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 mõttes. Kaitsja seisukohad on järgmised. 28. Otsuse p-s 4 käsitletud tõendid näitavad, et O. Netšajeva püüdis S.S. i toast põgeneda juba enne, kui viimane sai kõhtu haavata (süüdistuse järgi 16. oktoobril 2023 kella 17.00 paiku). Tunnistaja E.K. i ütlustest nähtub, et õhtul kella 17.00 paiku pöördus tema poole G.K. , et naine karjub toas nr 119, et ei saa välja. Seega tuvastas kohus, et tunnistaja kuulis süüdistatava appihüüdeid enne S.S. i pussitamist. Tal kulus ühiselamu 4. korruselt 1. korruse valvuriruumi jõudmiseks aega. S.S. i vigastus tekitati samal ajal, kui G.K. O. Netšajeva appihüüetest teatamiseks valveruumi läks. Seega on tuvastatud asjaolud kohtuotsuse järeldusega O. Netšajeva süüdiolekus vastuolus. 29. Appikarjed näitavad O. Netšajeva kartust S.S. i ees. Kannatanu võttis O. Netšajevalt teda ruumi lukustades vabaduse ning pani ta hädakaitseseisundisse. O. Netšajeva joobeseisund 6

muutis tal enda kaitsmise võimatuks, sestap valis ta enda kaitsmiseks käepärase vahendi – kööginoa. 30. Kohus pidas O. Netšajeva ütlusi ülekuulamisel vastuoluliseks. Selliseid vastuolusid sündmuskohal ei esinenud. Ta vastas politseiniku küsimusele, et lõi meest noaga ja näitas kõhu piirkonda. O. Netšajeva näitas haava jalal ja ütles, et kui mees ei oleks seda teinud, ei oleks ta teda löönud.“ (otsuse p 4). Kohus tuvastas, et O. Netšajeva vasakul jalal oli lõikehaav, mille kohta seletas, et selle tekitas talle S.S. ja tema lõi omakorda S.S. d noaga kõhtu. Ruumis toimus võitlus, mille käigus osutas O. Netšajeva S.S. i vägivallale vastupanu. Kööginoa teralt ja käepidemelt saadi DNA segaproov, millest on tuvastatav ka O. Netšajeva DNA profiil (otsuse p 6). Seegi kinnitab O. Netšajeva tunnistust, et nuga oli tema käes ning kui S.S. üritas temalt välisukse lähedal nuga ära võtta, vigastas ta O. Netšajeva jalga. O. Netšajeva aga tekitas S.S. ile süüdistuses märgitud haava. 31. DNA ekspertiisiaktist järeldab kaitsja, et S.S. tekitas O. Netšajevale jalahaava võitluse noa pärast, kui ta seisis nuga käes ja S.S. kallutas tema pea ja käed allapoole. Suure tõenäosusega puudutas S.S. nuga ära võtta tahtes noa tera sõrmedega. O. Netšajeva jalahaava aga põhjustas noatera vastasserv. See, et O. Netšajeva bioloogilisi jälgi noateral ei säilinud, kinnitab, et esmalt tekitati noahaav O. Netšajevale ja seejärel tekitas tema noahaava S.S. ile. 32. Kannatanu ütlused ei ole eluliselt usutavad. Kui O. Netšajeva oleks võtnud 50 eurot, ei oleks ta lukuaugust võtmeid võtnud ja S.S. i WC-st väljumist oodanud, vaid koheselt lahkunud. Võtmete peitmist oleks teine inimene kohe märganud. Kui aga lugeda tuvastatuks raha ja võtmete võtmine, muutuks täiesti arusaamatuks, miks O. Netšajeva kannatanut pussitas. Ainus selgitus pussitamisele on S.S. ist tulenev ähvardus ja tegutsemine hädakaitseseisundis. 33. S.S. ei selgitanud O. Netšajeva jalahaava kuidagi, mis näitab tema ütluste ebausaldusväärsust. Kui ta oleks maininud võitlust noa pärast, ei oleks O. Netšajeva noalöögi äkilisus usutav ja viib järeldusele, et viimane kaitses end. Just O. Netšajeva jalahaav näitab tema tunnistuse õigsust võitluses noa pärast. Isegi metallist ukse lukku võib proovida noaga vajutades avada. Noa suurus viitab sellele võimalusele. 34. S.S. i versioon Skype installeerimisest on väljamõeldis. Üldteada olevalt kasutavad suhtlusprogrammide kodukasutajad teisi populaarseid programme. Skype pole kasutajate seas Venemaal eriti populaarne. S.S. soovis O. Netšajeva joobeseisundit intiimsetel põhjustel ära kasutada. Tema versioon, et ta intiimsuhetest isegi ei mõtle, on ebausaldusväärne väljamõeldis. Ukse lukustamisega süvendas S.S. konflikti, ta ei pruukinud alkoholi tarvitanuna mõistuspäraselt käituda. 35. Kohus jättis arvestamata, et O. Netšajeva kaitses end sündmuskohal, ta oli hädakaitseseisundis. Seega ei vasta kohtuotsuse resolutiivosa järeldused tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. b) süüdistatava apellatsioon 36. O. Netšajeva palub oma apellatsioonis arvestada sellega, et ta tegutses hädakaitseseisundis. Otsus on rajatud vaid kannatanu ütlustele, mille alusel mõisteti talle karm karistus – 8 aasta pikkune vangistus. 7

küsitud ning tunnistaja ise ei pidanud seda mainimisväärseks. Kohtumenetluses aga võeti tunnistaja ütlused vastu KrMS § 2911 alusel ja talle ei olnud võimalik küsimusi esitada. Süüdistatav ja kannatanu viibisid T.P. juures vaid kümmekond minutit. Nende ütlustest järeldub, et T.P. juurest lahkudes olid neil erinevad eesmärgid: S.S. lootis saada O. Netšajevalt abi Skype paigaldamisel, samas kui süüdistatav lootis jätkata alkoholi tarbimist, tunnistades: „Ma sain aru niimoodi mõte oli selles, et temal kas kodus oli alkoholi pudel või ta ostab selle.“ (II kd, tl 52). 50. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja väide S.S. i poolt Skype paigaldamise versiooni väljamõtlemise kohta spekulatiivne. Ühtegi põhjust, miks oleks S.S. pidanud selle kohta valetama, ei ole välja toodud. Kohtuistungil ei küsinud kaitsja S.S. ilt, miks ta soovis paigaldada just Skype programmi. Kaitsja loetletud suhtlusprogramme (Viber, WhatsApp, Telegramm jne) on võimalik kasutada platvormide-üleste IP-kõnede ja kiirsõnumite edastamiseks. Skype aga võimaldab piiramatult kõnede tegemist Venemaa lauatelefonidele. Kuivõrd lauatelefon on endiselt paljude perede peamine suhtlusvahend, siis võis S.S. tahta paigaldada tütrega suhtlemise eesmärgil just Skype. 51. Süüdistatava väited, et tüli tõttu ei saanud ta T.P. le toiduaineid viia, ei mõjuta kannatanu ütluste usaldusväärsust. S.S. i ütluste kohaselt oli T.P. raskelt haige ega saanud tõusta. Ta oli ka varem 2–3 korral T.P. le toiduaineid viinud ning tahtis taas anda ja T.P. noogutas selle peale (II kd, tl 33 pöördel). Tunnistaja rahapuudusele ja liikumisraskustele on viidanud oma ütlustes ka süüdistatav (II kd, tl 51 pöördel, tl 54). Seda, et naabrid oleks omavahel tõsiselt tülis olnud, T.P. ütlused ei kinnita. Ta palus sellel korral süüdistataval lahkuda põhjusel, et viimane oli purjus ja agressiivne. O. Netšajeva ja T.P. ühiselamutoad asusid 2. korrusel kõrvuti, mistõttu on ka eluliselt usutav, et toiduained pidi kannatanu arvates T.P. le viima O. Netšajeva. Kannatanu ütlusi, et ta pani toiduained kilekotti ja soovis need T.P. le saata, kinnitab samuti sündmuskoha vaatlusprotokoll: vahetult välisukse ees on maas kilekott pakendist väljakukkunud leiva ja saiaviiludega ( I kd, tl 20, foto nr 4). 52. Kokkuvõtvalt ei ole ühtki põhjust mitte uskuda S.S. i ühetaolisi selgitusi sellest, mis põhjusel mindi O. Netšajevaga koos kannatanu 4. korruse ühiselamutuppa nr 119. 53. Apellantide väited S.S. i toas toimunust kordavad peaasjalikult maakohtus kõlanud seisukohti. O. Netšajeva jääb apellatsioonis kindlaks maakohtus antud ütlustele, mis on kokku võetud maakohtu otsuse p-s 9, lisab mõned selgitused olukorrale ning peab kannatanu versiooni absurdseks. 54. Maakohtuga saab nõustuda, et O. Netšajeva vastuolulised ütlused selle kohta, mis toimus S.S. i toas, ei ole usaldusväärsed. Maakohus on otsuse punktis 20 toonud õigesti välja, et vahistamisel tunnistas O. Netšajeva, et kannatanu ütles talle, et ta on raha võtnud, kuid kohtuistungil ütlusi andes ta eitas seda. O. Netšajeva apellatsioonis esitatud väide, et politseinikud pidid raha võtmise kohta kuulma S.S. ilt, jääb arusaamatuks. Sündmuskohal viibinud tunnistajatena üle kuulatud politseinikud A.K. ja E.J. ei ole rahast midagi rääkinud. Ka nende rinnakaamera salvestised sündmuskohal toimunud vestlustest O. Netšajeva ja S.S. iga kinnitavad, et keegi neist raha võtmisest ei rääkinud. Küll aga tunnistas seda, et S.S. süüdistas teda rahavõtmises, vahistamise istungil O. Netšajeva ise. 55. Ringkonnakohus ei nõustu apellantide väitega, et kannatanu poolt kirjeldatud O. Netšajeva tegevus ei ole eluliselt usutav, kuna sarnases olukorras kurjategija, kes on ära võtnud võtmed ja raha, ei oleks jäänud ootama S.S. i naasmist, et teda noaga lüüa. Esmalt on oluline, et O. Netšajeva oli alkoholijoobes, tema väljahingatavas õhus oli 10

alkoholisisaldus 1,02 mg/l. Seda tõendavad tunnistaja A.K. je ütlused, kes mõõtis O. Netšajeval joovet vahetult pärast kuriteosündmust. Alkoholijoobes inimesed käituvad sageli ettearvamatult ja irratsionaalselt. Lisaks sellele päris S.S. O. Netšajevalt aru kadunud raha kohta ning palus selle tagastada. O. Netšajeva oli algul vait. Kui S.S. nägi, et ukse ees ei ole võtit ja palus kõik tagastada, hakkas süüdistatav karjuma, et teda vägistatakse (II kd, tl 35). Alkoholijoobes isikus võib kõrvaltvaataja jaoks täiesti tühine põhjus vallandada vägivaldse käitumise. Sellises olukorras on täiesti usutav, et varguse süüdistusest pääsemiseks hakkas O. Netšajeva algul karjuma ja kui S.S. sirutas tema poole käe, et võtta kinni tema taskust paistvast enda võtmete ketist, lõigi ta kannatanut noaga.

Sellise plaani olemasolu ei kinnita aga ükski tõend. T.P. ütluste kohaselt ei teinud S.S. tema juuresolekul O. Netšajevale seksuaalseid ettepanekuid (I kd, tl 141). O. Netšajeva väidab aga, et S.S. tegi talle ebatsensuurseid viiteid, öeldes: „… mõte oli selline, et tulime ju selleks“ (II kd, tl 52). Kui sellised süüdistatava ütlused vastaksid tõele ja ta läks rõõmuga (T.P. ütluste kohaselt (I kd, tl 141) lausa jooksis) S.S. iga kaasa, ei olnuks viimasel põhjust arvata, et tema lähenemisettepanekutega ei nõustuta ning ta peab hakkama end paksult riietades kaitsma. Samuti pole kriminaalasjas mingeid tõendid, et S.S. il oleks kalduvus naiste joobeseisundit seksuaalselt ära kasutada. Ühtegi sellist kaebust ei ole ühiselamu valvurini jõudnud. 61. Vaidlust ei ole selles, et oma tuppa jõudes lukustas S.S. ukse. Tema ütluste kohaselt teeb ta seda harjumusest, sest ühiselamus on olnud juhtumeid, kui tungitakse sisse, pekstakse ja võetakse asju ära. Kannatanu ühetaolisi ütlusi selles, et ta jättis võtme ukse ette, ükski teine tõend ümber ei lükka. Seega oli O. Netšajeval võimalus uks lukust lahti keerata ja toast väljuda. Selle asemel võttis ta võtme ja pani selle endale taskusse. Mingit vajadust kasutada ukse avamiseks nuga, süüdistataval ei olnud. 62. Süüdistatava väide, et S.S. võis tema taskust välja võtta tema toa võtmed, sest needki olid väikese keti küljes, kinnitab taaskord O. Netšajeva ütluste ebausaldusväärsust. Sündmuskoha vaatlusprotokolli fotolt nr 5 (I kd, tl 20) nähtub, et S.S. i diivanil on kahest võtmest koosnev kimp, mille küljes on väike plastmassist võtmehoidja kirjega 47, mis on O. Netšajeva toa number. S.S. aga on oma võtmeketti kirjeldanud kui ainulaadset, millist kellelgi ei ole (II kd, tl 35). Just seda ketti nägi ta süüdistatava taskust välja paistmas. Kannatanu oskas täpselt selgitada, et see oli kampsuniga kaetud ja oli näha keti osa (II kd, tl 37 pöördel). Seega ei saanud kannatanu kellegi teise võtmeid enda omadega segamini ajada. Küll aga lendasid suure tõenäosusega O. Netšajeva võtmed tema taskust välja koos S.S. i võtmetega, kui kannatanu oma võtmete ketist kinni haaras. Kui S.S. oleks soovinud takistada O. Netšajevat korterist lahkumast, oleks ta võtnud võtmed ukse eest ära ja pannud need temale teadaolevasse kohta, nt oma taskusse. S.S. aga ei teadnud võtmete asukohta. Ta kinnitas istungil, et avas haiglast tulles ukse valvurilt saadud varuvõtmega ning hakkas kõikjalt toast võtmeid otsima, vaadates kappidesse ja taskutesse. Kaks naabrinaist abistasid S.S. it diivani kokkupanemisel ja ta leidis võtmed diivani alt (II kd, 30 pöördel). 63. Veel väidab O. Netšajeva, et tema ei öelnud S.S. ile, et ta on istunud ja istub veel, seda teadis S.S. nende ühistelt tuttavatelt. Seegi väide on vastuolus kannatanu ütlustega, mille kohaselt ei olnud ta enne 16. oktoobrit O. Netšajeva karistatusest midagi kuulnud. Ta nägi süüdistatavat alles teist korda ja kuulis hiljem, et süüdistatav oli tapmise või noaga seotult millegi eest istunud (II kd, tl 35 pöördel). Ühtegi väidetavat ühist tuttavat, kes kinnitaks, et on S.S. ile rääkinud O. Netšajeva varasemast karistusest, ei ole süüdistatav nimetanud. Seega ei sea O. Netšajeva paljasõnaline väide kannatanu ütlusi kahtluse alla. 64. Kaitsja peab oluliseks O. Netšajeva poolt sündmuskohal politseinikele avaldatut, et jalahaavale osutades ütles ta kohe, et poleks „talle andnud“, kui mees ei oleks seda teinud. Sellest saab järeldada, et S.S. lõi O. Netšajevat esimesena. O. Netšajeva joobeseisund muutis tal enda kaitsmise võimatuks, sestap valis ta enda kaitsmiseks käepärase vahendi – kööginoa. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. Tõendiks on O. Netšajeva ütlused, mis on aga ajas oluliselt muutunud. Seda, mida O. Netšajeva rääkis politseinikele sündmuskohal, on võimalik kasutada KrMS § 289 lg 3 alusel tema ütluste usaldusväärsuse hindamiseks, mida maakohus ongi teinud. 12

hulgas selline rünne, mis ei vasta ühelegi süüteokoosseisule, kuid ohustab või kahjustab individuaalõigushüve siiski piisavalt intensiivselt, et pidada seda õigusvastaseks ründeks KarS § 28 lg 1 mõistes (nt teise inimese solvamine). Tähtis on, et ründaja tegu oleks sotsiaalse arusaama kohaselt käsitatav ründena. Teiseks peab rünne olema õigusvastane ehk vastuolus mõne õiguskorras eksisteeriva normiga (Vt RKKKo 21. oktoober 2022, nr 1-21-3307/43, p 24 ja 17. märts 2022, nr 1-20-9563/54, p 10). S.S. i ütluste kohaselt võttis ta kahel korral kannatanul õlgadest – esimest korda selleks, et temast mööda minna ja teisel korral siis, kui palus raha tagasi panna. Kummalgi korral ta jõudu ei rakendanud. Selline käitumine riivab mõningal määral küll isiku kehalist puutumatust, kuid ei ole ühegi õigusnormiga vastuolus. Väga väikeses toas, kus oli diivanvoodi avatud asendis, ei olnud võimalik üksteist puudutamata liikuda. Ka ei saa sotsiaalse arusaama kohaselt pidada ründeks seda, kui tuttav inimene võtab õlgadest kinni selleks, et midagi küsida. O. Netšajeva liikumisvabadust S.S. ei piiranud. Miski ei osuta KarS § 31 lg-le 1 tuginedes sellele, nagu oleks O. Netšajeva ekslikult ette kujutanud S.S. i sellist rünnet, mis järgnenuks tema õlgadest puudutamisele ja õigustanuks O. Netšajeva noahoopi. 74. Karistuse mõistmisel ei ole maakohus materiaal- või menetlusõigust rikkunud, mistõttu ei ole põhjust O. Netšajevale mõistetud karistust revideerida. Maakohus on järginud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtteid ja O. Netšajevale mõistetavat karistust ka piisava põhjalikkusega argumenteerinud. Maakohtu põhjendused on nõustumisväärsed. Mingeid uusi asjaolusid, mis annaks aluse kergema karistuse mõistmiseks, ei ole. 75. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 6. mai 2024 otsuse muutmata ja süüdistatava ning tema kaitsja apellatsioonid rahuldamata. Seoses sellega jääb rahuldamata ka kaitsja taotlus hüvitada O. Netšajevale vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju, kuna SKHS § 5 lg 1 p 1 alusel tekib õigus hüvitisele õigeksmõistmise korral. 76. Koos apellatsiooniga esitas kaitsja I. Belugin riigi õigusabi kulude hüvitamise taotluse. Ta taotleb 477,02 euro väljamõistmist (koos käibemaksuga). Kaitsja kulutas apellatsiooniteate esitamisele 4 minutit, maakohtu otsusega tutvumisele 52 minutit, vestlustele kaitsealusega kokku 64 minutit ja apellatsiooni koostamisele ning esitamisele 203 minutit. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja tehtud toimingud olnud vajalikud ja ajakulu põhjendatud, mistõttu tuleb tasutaotlus rahuldada. 77. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 ls 1 alusel süüdistatava kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud, s.o O. Netšajeva kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 15