2-24-10321/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-24-10321

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.01.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-10321

Tsiviilasi

I. P. hagi I. P. vastu rahalise hüvitise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

399,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I. P. (isikukood: XXX; aadress XXX; e-post:

XXX);

Kostja: I. P. (isikukood: XXX; aadress XXX; e-post:

XXX).

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Erki Siht

(e-post: menetlus@mmab.ee)

Asja läbivaatamine

19.12.2024 istung

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud I. P. kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

2-24-10321

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagist nähtub, et 11.05.2021 poolte lapse jaoks telliti elektriline auto maksumusega

399,95 eurot. Hageja tegi tellimuse ja hageja isa maksis auto tellimuse kinni ja selle raha

pärast andis hageja oma isale tagasi. Laps kasutas autot xxx aadressil, s.o kostja juures.

Mais 2024. a selgus, et kostja on ilma hageja nõuolekuta auto võõrandanud.

Kostja selgitas, et kokkuleppel lapsega müüdi auto maha, et osta asemele teisi, lapsele

praegu vajalikke ja eakohaseid esemeid, mis on temale huvi pakkuvad ja enesearenguks

vajalikud.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista 399,95 eurot.

3. Seoses kostja vastusega märgib hageja järgmist. Tegemist ei olnud kingitusega. Jaanuaris

2023. a, mil hageja kolis välja kostja elukohast, töötas auto ilusti ning puudusid

igasugused defektid. Hageja ei teadnud kostja soovist auto müüa.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib, et vaidlusalune auto kingiti poolte,

tänaseks X aastasele lapsele, I. P.le (isikukood XXX) sünnipäevaks ehk tegemist oli lapse

sünnipäevakingiga. Kostjale teadaolevalt rahastasid auto ostu lisaks lapse emale ka lapse

vanavanemad ja tädi, kes kõik panustasid auto ostuks mõeldud raha nö 1/4 ulatuses. Ehk

hageja enda panus oli samuti ¼. Lapse ema (hageja) kinnitab oma esimeses kirjas kostjale,

et auto osteti I.. Ehk poolte vahel ei saa olla vaidlust ja seda tõendab ka kirjavahetus, et

auto kuulus lapsele.

Laps ihkas autot, kuid praktikas kasutas autot pigem harva, valdavalt lasteaialapsena ning

koos naabrilastega sõitmiseks. Pärast lasteaeda (mis lõppes mais 2023), laps enam autot ei

kasutanud ning auto seisis täiesti kasutuna ja tarbetult garaažis lapse kodus aadressil xxx.

Seismisega tühjenes auto aku ja auto ise muutus täiesti liikumatuks ja

kasutamiskõlbmatuks. Lisaks oli auto saanud eelneva, isegi vähese kasutamise ajal,

märgatavalt kahjustada. Autoga sõideti peaaegu alati koos naabrilastega, mille tulemusena

kadusid autolt kõik need osad, mis oli võimalik, kas lahti kruvida või ära murda - sõiduk

rüüstati peaaegu täielikult.

Lapse ema (hageja) väljakolimise (jaanuar 2023) järgselt ei leppinud pooled kokku mitte

ühegi eseme hoiustamises. Auto lihtsalt jäi kostja garaaži, sest hagejal oli sel viisil mugav

ning pooled teadsid, et laps autot ei kasuta. Autoga ei olnud mitte kellelgi mitte midagi

peale hakata ja pooled olid korduvalt arutanud, et auto tuleks müüa. Ehk antud küsimuses

valitses poolte vahel konsensuslik seisukoht, polnud vaid teada, millal auto müüakse.

5. Olukord muutus 2023 sügisel, kui laps kohtumääruse alusel määrati elama isaga. Laps ei

tundnud algselt mitte mingit huvi auto vastu. Pigem vastupidi. Olles mitu korda auto otsa

komistanud, lükkas laps selle tänavale ja ütles: "las mädaneb". Olukord muutus siis, kui

2-24-10321

laps lõpetas esimese klassi. Siis avaldas ta soovi osta endale mitmeid spordi tegemiseks

vajalikke esemeid. Laps ja isa arutasid uute lapse jaoks vajalike ostude üle ja koos leidsid,

et üks rahastamise allikaid võiks olla temale sünnipäevaks kingitud ja temale kuuluv

mänguauto. Isa pidas lapsega nõu, et kas säilitada liikumisvõimetu ja lapse vaates

tarbetuks muutunud romuauto, viia see prügimäele või müüa maha, eesmärgiga osta

lapsele teisi lapse jaoks vajalikke asju. Laps nõustus meeleldi müüma, oli selle üle väga

rõõmus ja auto müüdi hinnaga 120 eurot.

6. Lapse ema ei tundnud auto vastu mitte kordagi huvi enne, kui kuulis lapse käest, et auto

on müüdud. Seejärel alustas lapse ema, isalt nö raha nõudmist. Isa hinnangul on käesolev

hagi esitatud ilmselt suuresti ka põhjusel, et vanemate vahel toimub hetkel tsiviilvaidlus

lapse hooldusõigusküsimuses ning laps on seoses ema vägivaldse käitumisega määratud

elama isa juurde. Kokkuvõttes oli isa isegi nõus andma ema kätte auto müügist saadud

raha kuid hageja keeldus isa ettepanekust.

7. Tänaseks on auto müügist saadud raha eest laps saanud endale erinevaid asju, mida ta

kasutab ning mis mingil ajal samuti kaotavad aktuaalsuse või muutuvad väikeseks.

Seejärel saabub ka nende esemete aeg saada müüdud, anda üle nö taaskasutusse või viia

prügimäele. Samuti on ilmselge, et kui sõiduki oleks müünud hageja, siis saadud raha

oleks olnud ligikaudu samas suurusjärgus.

8. Hageja poolt on eriliselt küüniline esitada käesolev hagiavaldus ning nõuda lapse vara nö

kahjuna sõiduki ostuhinna väärtuses, olukorras kus: 1) tegemist oli lapsele kingitud

esemega, 2) hageja oli teadlik, et auto on kulunud ja katkine ning 3) hageja ei ole alates

2023 oktoobrist, mil laps elab alaliselt isaga, mitte ühtegi senti tasunud lapsele elatist 4)

müügist saadu eest soetati lapse jaoks vajalikke esemeid.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-122-16 p-s 11 rõhutanud, et juhul, kui poolte vahel

esinevad isiklikud suhted ning üks suhte osapooltest täidab kõlbelise kohustuse VÕS § 4

lg 2 p 2 mõttes, on selle tagasi nõudmine välistatud. Hageja poolt lapsele auto kinkimise

näol oli tegemist kõlbelise kohustusega VÕS § 4 lg 3 mõttes ja selle täitmiseks üleantut ei

saa tagasi nõuda. Seega ei ole hagejale tekkinud ka mistahes kahju. Eeltoodust tulenevalt

on hagi mh õiguslikult perspektiivitu, mistõttu tuleks jätta hagi läbivaatamata.

Alternatiivselt palub kostja jätta hagi rahuldamata.

9. Isegi kui tegemist ei oleks kõlbelise kohustuse täitmisega ning auto kuuluks hagejale,

saaks hageja nõuda üksnes auto väärtuse hüvitamist, mis on tõendatult 120 eurot.

10. Istungil märkis kostja, et kinkeleping lapsele on tõendatud (dtl 36, 38 - hageja kinnitab, et

ostis auto lapsele). Kinkelepingut tõendab asjaolu, et kuupäev, mil osteti mänguasi, on

lähestikku lapse sünnipäevale. Korduvalt kinnitas hageja, et ostis sõiduki lapsele, aeg ajalt

ütleb, et see oli antud lapsele kasutada. Asjaolud viitavad, et tegelikult oli mõeldud lapsele

kingitusena, kuna laps seda soovis. Alternatiivne vastuväide, kui nõue põhjendatud, siis

kahju väärtus ei saa olla suurem kui müümisel saadi. On ikkagi lapsele mõeldud kingitus.

Puudub omandiõigus sellise asja puhul.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Käesoleva asja hind on 399,95 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus

2-24-10321

menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus

menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

12. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et

hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna

luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja

põhjendava osaga.

TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega.

13. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas:



11.05.2021 tellis hageja elektrilise mänguauto maksumusega 399,95 eurot (dtl 2);



jaanuaris 2023. a, mil hageja kolis välja kostja elukohast, jäi mänguauto kostja

elukohta;



Mais 2024. a sai hageja teada, et kostja on mänguauto võõrandanud 120 euro eest.

Hageja palub kostjalt välja mõista 399,95 eurot.

14. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) hageja ei ole mänguauto omanik, see

kingiti poolte lapsele; (ii) ostuhinda ei ole võimalik nõuda, kuna mänguauto oli kasutatud

ja halvas seisukorras.

15. AÕS § 92 lg 1 näeb vallasasja omandiõiguse üleminekuks ette võlaõigusliku

müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise. Käesoleval juhul on 11.05.2021

vaidlusaluse mänguauto maksumusega 399,95 eurot tellinud hageja. Seega sai selle

omanikuks hageja.

16. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse

või valduse rikkumisega.

Eelviidatud nõude eeldused on seega järgmise:



Kostja pani toime mingi teo;



Tegu rikub hageja õigushüve (VÕS § 1045 lg 1 loetelu);



Esineb põhjuslik seos teo ja õigushüve rikkumise vahel;



Hagejale on tekkinud kahju;



Teo ja kahju vahel on põhjuslik seos;



Kostja on kahju tekitamises süüdi.

2-24-10321

Puudub vaidlus, et kostja võõrandas vaidlusaluse mänguauto. Pooled vaidlevad, kas

vastav tegu sai rikkuda hageja õigushüve, täpsemalt hageja omandiõigust. Selleks, et

kohus saaks õigushüve rikkumist kinnitada, tuleb välja selgitada, kas hageja oli ka

väidetava õigusvastase teo (mänguauto võõrandamise) toimepanemise ajal mänguauto

omanik.

Kostja on märkinud, et hageja ei ole mänguauto omanik, kuna tegemist oli kingitusega

poolte ühisele lapsele. Hageja märgib, et jäi mänguauto omanikuks, kuid andis seda nende

ühisele lapsele üksnes kasutada.

Kohus märgib, et hageja ja lapse vahel ei saanud olla kinkelepingut, kuivõrd sellise

kokkuleppe sõlmimine eeldaks, et lepingupooled on täielikult teovõimelised. Poolte ühine

laps oli 2021. a alla x-aastane, mistõttu oleks tema poolt sõlmitav kinkeleping tühine

(TsÜS § 8 lg 1 ja 2; § 12 lg 2).

Seega saab tekkida küsimus, kas tegemist võib olla mittetäieliku kohustusega. VÕS § 4 lg

2 p 2 järgi on mittetäielik kohustus kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele

arusaamale. Kuigi vanematel on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülal pidada,

ei saa vaidlusaluse eseme kinkimist iseenesest ja ilmselt pidada ülalpidamiskohustuse

täitmiseks. Siiski on kohus seisukohal, et ühiskonnas levinud üldise arusaama kohaselt

võib vanema poolt oma lapsele kingituse tegemist pidada kõlbeliseks kohustuseks.

Vaidlusalust mänguautot saab kasutada üksnes laps, seda ongi kasutanud üksnes laps. Ei

saa pidada eluliselt usutavaks ja tavapäraseks olukorda, kus lapse ema ostab endale

vaidlusaluse mänguauto ja annab selle lapsele üksnes kasutada. Lapsevanematel ei saa

olla mõistlikku huvi selliseid esemeid enda tarbeks soetada. Ese on soetatud 11. mail ning

poolte ühise lapse sünnipäev on 15. mail. Seega eeltooduga on põhistatud kostja

seisukoht, et tegemist oli lapse sünnipäevakingitusega.

VÕS § 4 lg 3 sätestab, et mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda.

Samas ei olegi hageja lapse vastu hagi esitanud. Kohus leiab, et ka kostja vastu esitatud

hagi rahuldamisele ei kuulu. Ülalt nähtuvalt on mänguauto kingitud poolte ühisele lapsele,

mistõttu ei ole täidetud eeldus, mille kohaselt on rikutud hageja omandiõigust. Seega on

nõude eeldused täitmata.

17. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus

18. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja

kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine

19. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

2-24-10321

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

20. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul,

kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel

leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat

ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on

menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei

määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s

2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik