2-21-8447/89 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

13.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8447

Kohtuasi

K.B

avaldus täiteasjas nr 176/2006/4156

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise

tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 12.06.2023 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

K.B määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja K.B (isikukood XXX)

Sissenõudja Y.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Veiko Parts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 12.06.2023 määruse resolutsioon osas, milles maakohus

jättis sissenõudjalt avaldaja kasuks välja mõistmata menetluskulud 2694,80 euro

ulatuses, muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.

2. Pärnu Maakohtu 12.06.2023 määrus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas

osaliselt K.B avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, määras K.B

menetluskulud kindlaks 82,80 euro ulatuses ja mõistis need Y.K-lt K.B kasuks

välja. Pärnu Maakohtu 12.06.2023 määrus on ühtlasi jõustunud osas, milles K.B

avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata 2777,60 eurot

ületavas osas.

3. Jätta K.B määruskaebus rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

2-21-8447

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.B (avaldaja, võlgnik) esitas 26.05.2021 avalduse täiteasjas nr 176/2006/4156 (täiteasi)

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.

2. Pärnu Maakohus rahuldas 10.02.2022 määrusega avalduse, lõpetas täitemenetluse täiteasjas

nõude täitmise aegumise tõttu, jättis menetluskulud võlgniku kanda ja määras kindlaks Y.K-le

(sissenõudja) hüvitatavad menetluskulud. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.03.2023

määrusega Pärnu Maakohtu 10.02.2022 määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulud

avaldaja kanda, määras sissenõudjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 432

eurot, mille mõistis avaldajalt sissenõudja kasuks välja ja kohustas avaldajat tasuma

menetluskuludelt viivist. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue määruse, millega jättis

menetluskulud maakohtus sissenõudja kanda. Muus osas jäi maakohtu määrus muutmata.

Määruskaebemenetluse menetluskulud jäid sissenõudja kanda. Määrus jõustus 22.03.2023.

3. Avaldaja esitas 04.03.2022 menetluskulude nimekirja, mis koosneb kuuest erinevast

aruandest (aruanded nr 26-10-2021, 10-11-2021, 21-12-2021, 08-02-2022, 04-03-2022 ja 12-

01-2022) ning palub menetluskulud kokku summas 14 582,80 eurot sissenõudjalt välja

mõista. Esitatud menetluskulude nimekirja ja aruannete kohaselt on avaldaja teinud toimingud

käesoleva tsiviilasjaga seonduvalt kokku 145,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot.

Avaldaja sõidukulud on kokku 82,80 eurot.

4. Sissenõudja vaidles avaldaja menetluskuludele vastu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus rahuldas 12.06.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja määras kindlaks ning mõistis

sissenõudjalt avaldaja kasuks välja menetluskulud 82,80 eurot.

5.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub 04.03.2022 aruannete nr 10-11-2021 ja

nr 21-12-2021 sisust, et tegemist on tsiviilasjaga nr 2-21-15562 seonduvate toimingute ja

kuludega ning need ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga. Seetõttu jättis maakohus nimetatud

aruannetes märgitud kulud summas 6250 eurot tähelepanuta.

5.2. Aruannetes nr 26-10-2021, 08-02-2022 ja 04-03-2022 kajastatud toimingud on seotud

käesoleva tsiviilasjaga ning sisu kirjeldusest lähtuvalt on tegemist avaldaja enda kuludega

õigusalastele töödele (26.10.2021 koostatud kirjalik seisukoht puudutatud isiku seisukoha

osas, 08.02.2022 koostatud kirjalik seisukoht puudutatud isiku menetluskulude nimekirja osas

ja 04.03.2022 koostatud vastuväited Kuressaare kohtumaja poolt puudutatud isiku Y.K

esindaja vandeadvokaadi menetluskulude 432 eurot arvestuse ja hüvitamise kohta). Aruandes

2-21-8447

nr 12-01-2022 on loetletud järgmised kulud: 1) enda kaitsmine kohtuistungil 1 tund, tunnihind

100 eurot, kokku 100 eurot; 2) kulud kütusele, diiselkütus, marsruut Tallinn–Kuressaare–

Tallinn, 412 km/40l diisel, ühiku hind 1,35 eurot, kokku 54 eurot; 3) praamipiletid Virtsu–

Kuivastu, Kuivastu–Virtsu, 2 reisijat + sõiduauto, kokku 28,80 eurot; 4) kohtumaterjaliga

tutvumine ja istungiks ettevalmistamine, kogu eelneva materjali ülevaatamine, 2 tundi,

tunnihind 100 eurot, kokku 200 eurot.

5.3. Maakohus leidis, et antud asjas ei ole avaldajal tekkinud lepingulise esindaja kulusid,

kuna avaldaja esindas ennast ise ning sellest tulenevalt ei ole avaldaja kulutusi õigusabile

kandnud. Seega ei kuulu avaldaja enda õigusabikuludena märgitud kulud hüvitamisele ning

vastav taotlus jääb rahuldamata.

5.4. Maakohus pidas avaldaja sõidukulusid summas 82,80 eurot põhjendatuks, kuivõrd

12.01.2022 ärakuulamine toimus Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas ning avaldaja

elukoht on Tallinnas.

5.5. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja tasunud määruskaebuse esitamisel 08.03.2022

riigilõivu 18 eurot, mille kohta on Tallinna Ringkonnakohus 06.03.2023 määruse p-s 25

leidnud, et praegusel juhul oli määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba, mistõttu on võlgnikul

õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada osas, millega

avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jäi rahuldamata, ja mõista uue määrusega

sissenõudjalt avaldaja kasuks välja 2777,60 eurot.

Avaldaja leiab määruskaebuses, et tema tehtud töö tuleks menetluskuludena hüvitada

hoolimata sellest, et avaldajal ei olnud menetluses lepingulist esindajat. Sissenõudja

vastuväited nõude aegumisele olid põhjendamatud ja seetõttu tuleb avaldajale hüvitada tema

kulutatud aeg kohtumenetluses osalemiseks. Avaldaja teatas määruskaebuses, et teeb oma

menetluskulude arvestuses kompromissi ja arvestab menetluskulud kolm korda väiksemaks,

mille tulemusel jääb töötundide tasu ca 30 eurot tunnis ja nõuab sissenõudjalt 8332,80 / 3 =

2777,60 euro tasumist.

7. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus §-ga 659) alusel jätta vaidlustatud osas muutmata, kuid täiendada tuleb määruse

põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

10. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja

vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis sissenõudjalt avaldaja kasuks välja

mõistmata menetluskulud 2694,80 euro (2777,60 – 82,80) ulatuses. Sissenõudja maakohtu

määruse peale määruskaebust ei esitanud. Seega ei ole maakohtu määrust vaidlustatud osas,

milles maakohus määras kindlaks ja mõistis sissenõudjalt avaldaja kasuks välja

2-21-8447

menetluskulud summas 82,80 eurot, samuti osas, milles maakohus jättis avaldaja

menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata 2777,60 eurot ületavas ulatuses.

Vastavas osas on määrus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus TsMS § 463 lg-

ga 2).

11. Maakohus määras vaidlustatud määrusega kindlaks avaldaja menetluskulud, jättes

sealjuures menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata osas, mis puudutas

avaldaja kulusid õigusalasele tööle. Määruskaebuses leiab avaldaja, et tema enda tehtud töö

tuleb hüvitada samadel alustel nagu seda tehtaks juhul, kui avaldajal oleks advokaadist

lepinguline esindaja.

12. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et avaldajal ei ole tekkinud

lepingulise esindaja kulusid, kuivõrd avaldaja esindas end ise. Riigikohus on selgitanud, et

tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses

sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (RKTKm

16.10.2019, 2-15-12032, p 13; 12.10.2011, 3-2-1-80-11, p 23). Kui isikul menetluses

lepingulist esindajat ei ole, ei ole alust õigusabikulusid teiselt menetlusosaliselt välja mõista.

Avaldajal ei tekkinud kohustust õigusabi eest tasuda, mistõttu ei saa kulusid, mida ei ole

tekkinud, ka hüvitada. Menetlusosalise enda ajakulu menetluses toimingute tegemisele ja

dokumentide koostamisele ei ole kindlaks määratav TsMS § 175 lg-s 1 ettenähtud lepingulise

esindaja kulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui

menetlusosaline on elukutselt advokaat, s.o vastab TsMS § 218 lg 1 p 1 lepingulise esindaja

kvalifikatsioonile, ei ole peetud võimalikuks määrata menetluskulusid kindlaks lepingulise

esindaja menetluskulude hüvitamist reguleeriva TsMS § 175 lg 1 alusel (vt RKTKm

16.10.2019, 2-15-12032, p 12). Seega ei saa ringkonnakohus nõustuda ka avaldaja

seisukohaga, et kuna ta pidi ilma juriidilise kõrghariduseta tegema sisuliselt juristi tööd, siis

tuleks talle see ajakulu hüvitada samadel tingimustel nagu advokaadile.

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks praegusel juhul pidanud avaldajale, kes taotles

oma menetluskulude kindlaksmääramist, selgitama, milliseid kulusid on tal võimalik

menetluskulude hüvitisena nõuda olukorras, kus avaldajal ei olnud menetluses lepingulist

esindajat. Arvestades avaldaja 04.03.2022 menetluskulude nimekirja, võiks selleks olla

eelkõige menetlusega seotud avaldaja sõidukulud (TsMS § 144 p 2) ja saamata jäänud töötasu

või muu püsiv sissetulek (TsMS § 144 p 3). Sõidukulud määras maakohus kindlaks ja seda ei

ole vaidlustatud. Saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku kohta maakohus

avaldajale selgitusi ei jaganud ega tõendeid ei küsinud. Kuigi asja materjalidest ei nähtu, et

maakohus oleks eelnimetatuga seoses selgitamiskohustust täitnud, ei ole tegemist sellise

rikkumisega, mis muudaks vaidlustatud määruse lõpptulemuse ebaõigeks. Ringkonnakohus

saab selle vea ise parandada (vt nt RKTKo 28.02.2017, 3-2-1-143-16, p 30). Vaidlustatud

määruse põhjendusi tuleb seetõttu täiendada järgneva punktiga.

14. Praeguses olukorras, kus avaldaja osales menetluses ilma lepingulise esindajata ja

avaldaja palub kindlaks määrata menetluskulud tema enda toimingutele kulunud aja eest, võib

kõne alla tulla avaldaja saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku hüvitamine (TsMS

§ 172 lg 8 ja § 144 p 3). TsMS § 144 p 3 alusel menetluskuluna hüvitatavat saamata jäänud

töötasu või muu püsivat sissetulekut taotlev menetlusosaline peab põhistama sissetuleku

saamise võimaluse kaotamise menetluse tõttu, samuti tõendama oma kaotatud sissetuleku

suuruse (vt TsMS I komm (2017), § 162, p 3.3.d). Ringkonnakohus tegi 08.01.2025 kirjaga

avaldajale ettepaneku teatada, kas tal jäi menetluses osalemise tõttu saamata töötasu või muu

püsiv sissetulek ning seda tõendada. Avaldaja teatas 09.01.2025, et tal ei olnud sel ajal töötasu

ning ei saa seetõttu selle kohta ka tõendeid esitada. Kuna avaldajal ei jäänud menetluse tõttu

2-21-8447

töötasu või muu püsiv sissetulek saamata, ei ole tekkinud TsMS § 172 lg 8 ja § 144 p 3 järgi

hüvitatavaid kulusid. Seetõttu ei saa avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust

materjalidega tutvumise, dokumentide koostamise ja istungil osalemise osas ka osaliselt

rahuldada.

15. Ringkonnakohus jätab käsitlemata avaldaja etteheited sissenõudja lepingulise esindaja

kuludele. Maakohus määras kindlaks ja mõistis välja avaldaja, mitte sissenõudja

menetluskulud. Samuti jäävad käsitlemata sissenõudja vastuväited avaldaja sõidukulude osas,

kuna sissenõudja vaidlustatud määruse peale määruskaebust ei esitanud.

16. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta vaidlustatud määrus lõppjärelduses muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

17. TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

18. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)