2-24-12779/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-12779

Tsiviilasi

Mittetulundusühingu Kivi-Roosi Kirsiaed avaldus

pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): mittetulundusühing Kivi-Roosi

Kirsiaed (registrikood 80375116), seaduslik esindaja

juhatuse liige M.C

Ajutine pankrotihaldur: O.N

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada mittetulundusühingu Kivi-Roosi Kirsiaed pankrotiavalduse menetlus

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Kohustada ajutist haldurit likvideerima mittetulundusühingu Kivi-Roosi

Kirsiaed kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.

3. Määrata mittetulundusühingu Kivi-Roosi Kirsiaed dokumentide hoidjaks M.C

(isikukood XXX).

4. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

5. Määrata ajutise halduri O.N-i tasuks 1108 eurot 97 senti (käibemaksuga), mis

välja mõista mittetulundusühingult Kivi-Roosi Kirsiaed ajutise halduri O.N-i kasuks.

6. Rahuldada ajutise halduri taotlus menetlusabi saamiseks ning anda

mittetulundusühingu Kivi-Roosi Kirsiaed menetlusabi. Hüvitada ajutisele haldurile

O.N-ile kindlaksmääratud tasust 1000 eurot 40 senti menetlusabi korras Eesti Vabariigi

vahendite arvel. Tasu kanda Civilex OÜ-le (registrikood 12088721, arvelduskonto nr

EE312200221055387366 Swedbank AS-is), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Saata määrus võlgnikule ja resolutsiooni p 6 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele ning Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu

Võru kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab

määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse

esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate

avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mittetulundusühing Kivi-Roosi Kirsiaed (avaldaja, võlgnik) esitas 23. augustil 2024

Tartu Maakohtule pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks, mida täiendas 21. oktoobril

2024.

Avalduse kohaselt oli võlgniku peamiseks tegevusalaks muud mujal liigitamata lõbustus- ja

vaba aja tegevused. Võlgnikul aktiivset majandustegevust viimastel aastatel toimunud ei ole.

Võlgnikul on rahalised kohustused, mida ei ole võimalik vara arvel täita. Võlgnikul vara

puudub ja kohustusi on kokku 89 945 euro 93 sendi ulatuses. Seega on võlgnik maksejõuetu

ning juhatuse liikmel on kohustus esitada pankrotiavaldus. Maksejõuetuse tingis 26. oktoobri

2021. a Pärnu Maakohtu määrusega kriminaalasjas nr 1-19-11 kinnitatud I. L. ja

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kompromiss, millega võlgnik

võttis endale kohustuse tasuda PRIA-le 97 633 eurot 36 senti.

2. Kohus nimetas 31. oktoobri 2024. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks O.N-i

(ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas

käsutuskeeldu.

3. Ajutise halduri arvates on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevusala mujal liigitamata lõbustus- ja vaba aja

tegevused. Ajutise halduri hinnangul ei ole ühingus mingit majandustegevust toimunud alates

selle asutamisest. Võlgnik on kinnitanud, et ühingu tegevus on lõppenud. Võlgnikule vara ei

kuulu. Ajutisele haldurile esitatud teabe kohaselt ei ole võlgniku nimele praegu registreeritud

ühtegi pangakontot Eesti krediidiasutustes. Swedbank AS on teatanud, et ühing omas

arvelduskontot, kuid see suleti võla tõttu 30. oktoobril 2016. Võlgnikul on kohustus PRIA ja

selle nõuet täitva kohtutäituri ees kokku 108 859 eurot 76 senti.

Võlgnikul puudub likviidne vara ja tööjõud, mille arvel oleks võimalik majandustegevuse

jätkamine. Kui majandustegevus on siiani puudunud, ei ole võimalik ka midagi jätkata. Ühing

oli maksejõuetu juba sel ajal, kui sõlmis kompromissi ja võttis endale kohustuse tasuda I. L.

võlg PRIA-le. Kuivõrd esimese osamakse tähtaeg saabus 30. juulil 2022, tuleb maksejõuetuse

tekkimise ajaks lugeda seda kuupäeva. Kohustuse tasumise ajal puudusid võlgnikul igasugune

vara. Samuti piirdus kohustatud isiku I. L. vastu ainult nõude esitamisega

raamatupidamiskirjena, kuid reaalselt ei tehtud midagi, et I. L. täidaks oma kohustust ühingu

ees. Väidetavalt sõlmis võlgnik sellise kompromissi prokuratuuri nõudel.

Võlgnik on maksejõuetu ja selle põhjuseks on ebamõistliku ja varaga ning ühingu tegevusega

tagamata kohustuse võtmine.

Tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võimalik on esitada kahjunõue juhatuse liikme vastu,

sest viimane ei ole teinud toiminguid selleks, et täita kohustust kompromissist tulenevalt.

Võlgniku juhatuse liige ei ole teinud midagi selleks, et I. L. võlgniku debitoorse võlgnikuna

panna täitma oma kohustust. Kuivõrd I. L. on registris koos juhatuse liikmega nimetatud

tegeliku kasusaajana, siis tõenäoliselt on ühingu juhatuse liige ja kohustatud isik tegutsenud

koos ning tahtlikult jätnud I. L. vastu esitamata igasugused nõuded.

Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 1108 eurot 97 senti (käibemaksuga).

4. Maakohus määras 11. detsembri 2024. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot ning

avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad

ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud

kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

5. Maksejõuetuse teenistus ei esita 3. jaanuari 2025. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada

võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

7. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -

nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1

järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole

võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest

ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust

PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina

selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega

kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole

kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

8. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb

kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada

avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks

mõistliku tähtaja. Kohus tegi 31. detsembril 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku

esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse

teenistus ei esita 3. jaanuari 2025. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku

pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.

9. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu

jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse

raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja

kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku

dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku.

Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur

kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud

avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning

töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).

10. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda (PankrS § 150 lg 4).

11. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 907 eurot 50 senti

(käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi

45 minutit. Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud

ülesannete mahtu (aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega) ja keerukust ning

tema kutseoskusi, kohus leiab, et ajutise halduri näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.

11.1.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole,

mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo, mille kaudu ajutine haldur tegutseb,

käibemaksukohustuslane. Seega lisandub tasule käibemaks.

11.2.

Eelnevat arvestades määrab kohus ajutise halduri tasuks 1108 eurot 97 senti.

11.3.

Ajutine haldur on taotlenud osa tasu hüvitamist riigi vahenditest

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu

seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub,

rahuldab kohus ajutise halduri taotluse ja annab võlgnikule ajutise halduri tasu maksmiseks

menetlusabi ulatuses, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra. Ülejäänud osa

mõistab kohus välja võlgnikult.

12. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik