Legislator Case Law & Legislation
2-24-127296/4 AI generated

2-24-127296/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-24-127296/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-24-127296 Kohtuasi B2 Impact OÜ hagi Y.L-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esin...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-24-127296 Kohtuasi B2 Impact OÜ hagi Y.L-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Marie Tsine Kostja Y.L (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta menetlusse võtmata B2 Impact OÜ hagi Y.L-i vastu. 2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y.L-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi kohtumäärusega võlgnikule makseettepaneku, kuid maakohtul ei õnnestunud kostjale makseettepanekut kätte toimetada. 1 (3)

Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Tartu Maakohus kohustas hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse 10.01.2025. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, sest hagi ei allu Eesti kohtule. 4. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. 5. Kostja on xxxxxxxxxxxxxxxxxxx kodanik, kelle elukoht ei ole Eestis, mistõttu kontrollib kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. 6. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Lõige 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Eesti Vabariigi ja xxxxxxxxxxxxxxxx lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping) artikli 21 lõik 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Sama artikli lõik 2 sätestab, et lepingupoolte kohtud arutavad asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Sellise nõusoleku korral lõpetab kohus kostja avalduse alusel asja menetluse, kui see avaldus on tehtud enne vastuväidete esitamist hagi olemuse kohta. Kohtute ainupädevust ei saa muuta poolte kokkuleppel. Hagis

on

kostja

elukohaks

märgitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja sellel aadressil ei ela. Maksekäsu kiirmenetluses on selgunud, et kostja ei ela ka Tartus aadressil xxxxxxxxxxxx-xx. Eelnimetatud korteri omanik kinnitas, et kostja lahkus xxxxxx. Rahvastikuregistris on lisa- aadressina märgitud xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxx. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 65 lg 2 sätestab, et kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks (edaspidi elukoha aadress). Teised elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena. Kostja elamisluba on kehtetu. Töötamise registrist nähtuvalt lõppes kostjal töösuhe 01.12.2023 ning Maksu- ja Tolliameti andmetel sai kostja viimati Eestis maksustatavat tulu 2023. aasta 2 (3)

detsembris. Kostja elukohaks olnud korteri omanik kinnitas, et kostja lahkus xxxxxx. Kohtuasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mille põhjal saab asuda seisukohale, et kostja elab Eestis. Kostjal ei saa ega tohi olla Eesti territooriumil elukohta, sest kostja ei ole Eesti kodanik ja kostjal puudub kehtiv elamisluba. Kohtu hinnangul kostja ei ela enam Eestis ja kostjal puudub Eesti territooriumil elukoht. Kostja on xxxxxxxxxxxxxxxxxxx kodanik, kellel puudub Eesti territooriumil elukoht ja kehtiv elamisluba. Seega asja ei ole pädev arutama Eesti kohus. Asja on pädev arutama xxxxxxxxxxxxxxxxxxx kohus. Pooled ei ole sõlminud kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel. 7. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hagejal on võimalik esitada kohtule avaldus hagilt tasutud täiendava riigilõivu tagastamiseks. 8. TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3 (3)