3-25-57/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2024. a, Tallinn Haldusasja number 3-25-57 Haldusasi

X. X kaebus kohtulahendite tühistamiseks, teistmisavalduse lahendamiseks,

kohtuasja

läbivaatamise

piirangute kõrvaldamiseks ning kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON

1. Võtta kohtuasja nr 3-19-1379 toimik asja juurde. Kohus tutvub toimikuga kohtute infosüsteemi vahendusel.

2. Tagastada

kohtulahendite

tühistamise

ning teistmisavalduse

lahendamiseks

ja

kohtuasja läbivaatamise piirangute kõrvaldamiseks kohustamise nõuded.

3. Lõpetada menetlus kahju hüvitamise nõuetes. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. X. X esitas 09.01.2025 Tallinna Halduskohtule teistmisavalduse Justiitsministeeriumi vastu nõuetega: - tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2019 määrus ja Tartu Halduskohtu 26.09.2019 määrus nr 3-19-1379; - teha uus otsus, millega rahuldada teistmisavaldus; - kohustada Justiitsministeeriumit kõrvaldama kohtuasja nr 3-19-1379 läbivaatamise piirangud; - hüvitada kaebajale tekitatud kahju 11 000 eurot. Kaebaja taotles kohtuasjas nr 3-19-1379 õigustloova aktiga – VangS § 44 lg 2 – tekitatud kahju hüvitamist. Õigustloova aktiga alandati väärikust ja kahjustati kaebaja tervist. Kaebuse tagastamiseks selles kohtuasjas ei olnud alust. Halduskohus ei selgitanud, millise kohtu poole peab kaebaja pöörduma ja kelle pädevusse kuulub asja arutamine. Konventsiooni rikutakse jätkuvalt. Kaebaja inimväärikust alandati märtsist 2011 kuni 14.12.2023. Kohtuasi nr 3-19-1379 kestis liiga kaua ja kaebajal puudusid tõhusad õiguskaitsevahendid. Põhjendamatu keeluga tekitati kaebajale stressi ja igavust. Kaebajat diskrimineeriti. Kohtulahendite tõlkimisest keelduti põhjendamatult. KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (HKMS § 3 lg 2). Seega lähtub kohus kaebaja esitatud etteheidetest, mida kaebaja on teinud kohtuasja nr 3-19-1379 osas, ega asu uurima, kas kaebaja etteheited võivad käia mõne muu kohtuasja kohta. Kaebaja on sama kohtuasja 1(3)

materjalid esitanud ka kaebuse lisadena (dtl 3-5). Selguse huvides võtab kohus kohtuasja nr 3-19- 1379 toimiku asja juurde ja tutvub sellega kohtute infosüsteemi vahendusel.

3. Kohus selgitab esmalt, et kohtute infosüsteemist nähtub järgnevat: - Kohtuasja nr 3-19-1379 esemeks oli kaebaja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna VangS § 44 lg 2 näeb ette, et kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks ja 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena. Kaebus ei puudutanud kinnipidamistingimusi, mh kambripinna suurust, mis oli kaebaja viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu 20.10.2016 otsuse nr 7334/13 esemeks1. - Kohus tagastas kaebuse, kuna kaebaja jättis riigilõivu tähtaegselt tasumata. Kohtuasja lahendamist ei takistanud asjaolu, et kaebajal tulnuks pöörduda oma õiguste kaitseks teise kohtusse. Halduskohus selgitas, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (dtl 73). Kaebaja ei vaidlustanud kaebuse tagastamisele eelnenud 29.08.2019 määrust, millega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata (dtl 60-62). - Kohtuasjas nr 3-19-1379 toimetati lõpplahend kaebajale kätte 23.10.2019 ning see jõustus 08.11.2019. Kaebaja ei ole ringkonnakohtu määruse peale esitanud määruskaebust ega teistmisavaldust Riigikohtule. - Kohtulahendid viidatud kohtuasjas on kaebajale tõlgitud (dtl 36, 66, 75 ja 94). Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et kohtulahendite tõlkimisest on keeldutud. - Kohtuasja menetlus kestis läbi kahe kohtuastme ligikaudu 3 kuud (19.07-22.10.2019).

4. Kohus tagastab kaebaja nõuded osaliselt, kuna nende lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 121 lg 1 p 1).

4.1. Halduskohtu pädevuses ei ole jõustunud kohtulahendite tühistamine. Jõustunud kohtulahendite vaidlustamine on võimalik üksnes teistmismenetluses (HKMS § 176 lg 1, § 179 lg 3 ja 22. peatükk). Teistmisavaldus tuleb esitada Riigikohtule kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest arvates (HKMS § 241).

4.2. Kuivõrd teistmisavaldus tuleb esitada Riigikohtule, ei ole halduskohtu pädevuses ka kaebaja teistmisavalduse läbi vaatamine.

4.3. Kohtuasjade läbivaatamise tingimused, sealjuures piirangud tulenevad seadustest, käesoleval juhul ennekõike halduskohtumenetluse seadustikust. Seaduseid võtab vastu ja muu hulgas muudab Riigikogu (parlament). Isikul on ennekõike võimalik vaidlustada kohtumenetluse piiranguid, s.o seadusest tulenevaid takistavaid norme oma kohtuasja läbivaatamisel nii määruskaebust kui ka teistmisavaldust esitades (PS § 15 lg 2). Sama on korduvalt selgitanud ka Riigikohus, viimati 19.12.2024 määruses nr 5-24-31 (p-d 13-15). Seega ei kuulu halduskohtu pädevusse kohtumenetluse piirangute kõrvaldamise nõue.

5. Kaebaja on taotlenud ka mittevaralise kahju hüvitamist summas 11 000 eurot. Sõltumata sellest, kas kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses vangla poolt VangS § 44 lg 2 kohaldamisega (RVastS § 7), õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamist (RVastS § 14) või õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamist kohtuasjas nr 3-19-1379 (RVastS § 15), kuivõrd kaebus sisaldab väiteid nii põhjendamatu keelu kohaldamisele, õigustloovale aktile kui ka kohtu poolt kaebaja õiguste rikkumisele, tuleb kõikide nende nõuete osas menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 ning § 124 lg 2 alusel. Hüvitamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Ka jätkuva toimingu korral võib kaebuse esitamise tähtaeg hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama

1 https://hudoc.echr.coe.int/?i=002-11238 2(3)

kahju lõplikust ulatusest teada varem (Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 12). Jätkuvalt kahju tekitavates tingimustes viibimise korral tuleb hinnata, kas ja millisel hetkel pidi isikul olema piisavalt informatsiooni kahjunõuet õigustavatest asjaoludest. Kohtuasjast nr 3-19-1379 nähtub, et kaebaja möönis endale VangS § 44 lg 2 alusel võimaliku kahju tekitamist vangla tegevuse ja/või õigustloova aktiga hiljemalt 19.07.2019. Kaebaja pidi möönma samas asjas õigusemõistmisega tekitatud kahju tekitamist hiljemalt 23.10.2019. Seega lõppes kahjunõude esitamise tähtaeg hiljemalt 2022. aastal. Kaebusest ei nähtu ka ühtegi põhjust, miks kaebaja ei saanud varem kaebust esitada. Kohus ei pea põhjendatuks anda kaebajale eraldi tähtaega kaebetähtaja ennistamise taotlemiseks, arvestades kohtute infosüsteemist nähtuvat: kaebaja on 2022. aastal esitanud halduskohtutele 6 kaebust ja 27 edasikaebust; 2023. aastal 9 kaebust ja 28 edasikaebust ning 2024. aastal 11 kaebust ja 20 edasikaebust. Kaebaja on ka korduvalt esitanud kaebuseid kahju hüvitamiseks, mistõttu ei ole kohtusse pöördumise kord ega tähtajad kaebajale teadmata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal ei saa ilmselgelt olla kaebetähtaja ennistamiseks põhjust, ning lõpetab kõigis neis kahjunõuetes kohtumenetluse. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 3(3)