4-11-1806/17 · 4-11-1806/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2011. a, Tartu Kohtumaja Väärteoasja number 4-11-1806 Kohtukoosseis Sekretär kohtunik Peet Teidearu Heli Nurmoja Väärteoasi

F.T kaebus Lõuna Prefektuuri 21. aprilli 2011. a otsusele väärteoasjas nr 2780,11,001385 Kaebuse esitaja

F.T (isikukood: XXX; elukoht: XXXX; töökoht: ei tööta) Kohtuväline menetleja Lõuna Prefektuur (Riia 132 Tartus) Esindaja : Arno Kits RESOLUTSIOON Juhindudes VtMS §-dest 132 - 135 kohus

OTSUSTAS:

Jätta kaebus rahuldamata ja Lõuna Prefektuuri 21. aprilli 2011. a otsus väärteoasjas nr 2780,11,001385 tühistamata.

Menetluskuluna mõista F.T-lt riigieelarvesse välja kutsete kättetoimetamise kulu kümme (10) eurot 44 senti.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse

jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 1022003479

6011 SEB või arveldusarvele

221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Kohtuotsust saab kassatsioonikorras vaidlustada, teatades sellest kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest Tartu Maakohtule.

Kassatsioon esitatakse kaebuse arutamisel kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul,

alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik Lõuna Prefektuuri 21. aprilli 2011. a otsusega väärteoasjas nr 2780,11,001385 (tl 2)

karistati F.T KarS § 218 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Otsuse kohaselt torkas F.T 19. veebruaril 2011. a kella 00.30 paiku XXXX maja ees katki sõiduauto XXXX vasaku

esimese rehvi, millega põhjustas varalist kahju 268,72 eurot ning pani toime

varavastase süüteo väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu. Väärteo toimepanemine loeti tõendatuks tunnistaja R.T. ja M.L. ütlustega ning menetlusaluse isiku F.T ütlustega.

05. mail 2011. a saabus Tartu Maakohtusse F.T kaebus (tl 1), milles ta palub Lõuna Prefektuuri 21. aprilli 2011. a otsuse väärteoasjas nr 2780,11,001385 tühistada, kuna tema ei ole väärtegu toime pannud ning selleks puudus tal ka motiiv.

22. juunil 2011. a saabus Tartu Maakohtusse kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri kirjalik seisukoht F.T kaebusele (tl 7). Kohtuväline menetleja on seisukohal,

et F.T poolt väärteo toimepanemine on tõendatud ning kohtuvälisel menetlejal puudub alus seada kahtluse alla tunnistajate R.T. ja M.L. ütlusi.

Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil kirjalikus seisukohas väljendatu juurde.

F.T jäi kohtuistungil kaebuse juurde. F.T kohtuistungil antud ütlustest ja kohtuistungil avaldatud ülekuulamisel antud ütlustest (tl 10) nähtub, et 18.

veebruari 2011. a ööl vastu 19. veebruari 2011. a oli tema kodus aadressil XXXX

(ristubXXXX tänavaga) ning käis vaid väljas prügi viimas ja poes. Menetlusaluse isiku sõnul oli ta tol õhtul ära joonud 4 pooleliitrist õlut ning usub, et mäletab sellest õhtust kõike. Südaöösel tulid politseinikud temale ukse taha, teavitasid, et maja ees oli autol lõhutud rehv, kirjutasid ülesse tema isikuandmed ning lahkusid. Umbes 5 minuti pärast läks menetlualune isik välja oma autot kontrollima ja nägi, et ühel teisel autol oli rehv lõhutud. Seejärel küsis R.T., kelle käest ta korterit üürib, tema käest, et kas tema lõhkus R.T. auto rehvi, mida menetlusalune isik eitas, kuna ei olnud seda teinud. Võõraid inimesi F.T rohkem maja ümbruses ei näinud, majaelanike ja R.T. ga on muidu hästi läbi saanud. F.T usub, et tegelikult võis ka keegi teine isik olla, kes rehvi läbi torkas ja majja läks ning võis ka sealt väljuda, kuna uksel ei hoitud ju koguaeg silma peal. Samuti ei otsinud politsei läbi kogu maja, näiteks pööningut. Võidi ka segi ajada teda ja R.T. .

Tunnistaja M.L. ütlustest nähtub, et tema viibis väärteoprotokollis märgitud ütluste ajal sõbra juures, kusjuures sõbra maja aknad on sinna poole, kus oli kõnealune auto pargitud. Distants oli seal ligikaudu 10 meetrit ja nähtavus oli hea, sest tuli põles ja oli selge öö. Tunnistaja sõnul tegi tema umbes kesköö paiku akna peal suitsu kui nägi, et XXXX majast tuli välja meesisik, kellel olid seljas heledad püksid ja pusa ning kes

kükitas autorehvi juurde, torkas selle läbi ja läks uuesti ära. Kuulda oli ka rehvisusinat, kuna öö oli vaikne. Peale seda rääkis tunnistaja juhtunust ka toas oma sõpradele, kes läksid välja kontrollima, kas rehv on läbi torgatud ning kutsuti politsei. Tunnistaja läks politseinikega sinna majja, kust enne meesisik oli väljunud, kusjuures ennem oli politsei juba majas käinud ja vaadanud üle, et seal oli omanik, kes magas,

vanapaar, naisterahvas ja tunnistaja kirjeldusele vastav meesterahvas. Tunnistaja kirjeldusele vastav meesterahvas oli oma korteris ning kui tunnistaja ta ära tundis, siis

tuldi temaga koos majast välja. Nimetatud meesterahvas tunneb tunnistaja kohtuistungil ära F.T, kelle suhtes on ta kindel, et tegemist on sama mehega, kes rehvi läbi torkas. Tunnistaja ei usu, et keegi kolmas isik oleks saanud seal majas

olla, kes oleks peale rehvi läbitorkamist ära põgenenud, kuna ilmselt ei osanud ta politseidki oodata. Samuti lasi tema vaid umbes minutiks tolle maja uksel silma pealt ära ja ei usu, et selle ajaga oleks keegi saanud sealt väljuda.

Tunnistaja Liane Leppiku ütlustest nähtub, et tema elas koos F.T

tänavas. Väärteosündmuste ajal tuli tema peale kella 3 koju ja nägi tühjaks läinud rehvi ning F.T ütles, et selles süüdistatakse teda. Alkoholijoobes olekut tunnistaja F.T ei tajunud. Rehvi katkimineku ajal tunnistajat kodus ei olnud, kuid saab kinnitada, et muidu olid menetlusalusel isikul ja autoomanikul R.T. l head suhted.

Tunnistaja R.T. ütlustest nähtub, et temal on F.T-ga üürileandja ja üürniku

suhted. Temal on sõiduauto XXXX. , mis asub tavaliselt Kest tänava hoovis.

Sõiduauto rehvi purunemisest sai tema teada siis, kui politsei oli helistanud tema

abikaasale 19. veebruaril kella 00.30 ajal ja teatanud, et rehv on läbi torgatud. Tunnistaja ise magas sellel ajal kodus. Kui tunnistaja välja läks, siis oli seal politsei ja kõrvalmaja inimesed, kellest üks oli olnud sündmuse peatvaataja ning seal võis olla ka menetlusalune isik, aga samas võis ta ka hiljem tulla. Läbi oli torgatud sõiduauto esimene juhipoolne rehv ning seal oli mitu torkejälge. Esialgu lasi tunnistaja rehvi ära parandada, aga kuna pikalt seda kasutada ei saa, siis võttis tunnistaja Info-autost ka uue rehvi hinnapakkumise. Sündmust akna pealt näinud isik ütles tunnistajale, et rehvi torkas läbi F.T.

Info-auto hinnapakkumisest nähtub, et XXXX. rehvi vahetuse ja uue rehvi hinnaks oleks kokku 268,72 eurot.

Lõuna Prefektuuri 18. veebruari 2011. a patrullilehelt nähtub, et 19. veebruaril 2011. a kell 00.36 on saadud väljakutse, kuna XXXX juures on keegi auto reg nr-ga XXXX

esimese juhipoolse rehvi läbi torganud ning vastasmajast on M.L. näinud, kuidas majast nr 21 väljus heleda dressipluusiga mees, kes seda tegi ning seejärel läks majja tagasi. XXXX oli kuulda sagimist ning seal viibis heleda dressipluusiga purjus F.T , kes süüd omaks ei võtnud.

Kohtuotsuse põhjendid

Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta tühistamata ja esitatud kaebus rahuldamata.

Isiku karistamiseks väärteoasjas on vajalik, et esineksid vastavad isikule

süükspandava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning puuduksid õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

F.T-le süükspandav KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärteokoosseis

sätestab vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise

varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline

kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika,

narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus.

Kohus leiab, et F.T poolt KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanek on tõendatud järgmiste tõenditega nende kogumis. Väärteoprotokollist, menetlusaluse isiku, tunnistajate M.L. ja R.T. ütlustest ning Lõuna Prefektuuri patrullilehelt nähtub, et 19. veebruaril 2011. a kella 00.30 ajal on Tartus XXXXmaja ees torgatud läbi R.T. le kuuluva sõiduauto XXXX. reg nr-ga 245 BCV esimene vasakpoolne rehv. Sõiduauto rehvi tuleb lugeda asjaks KarS § 218 lg 1 mõttes. Tunnistaja R.T. ütlustest nähtub, et läbitorgatud rehv on vaja välja vahetada ja seega tuleb tal selleks kanda kulutusi. Info-auto hinnapakkumisest nähtub, et rehvi vahetuse

ja uue rehvi maksumuseks on hinnatud 268,72 eurot, seega on väärteoga tekitatud nimetatud summas kahju. Kuna nimetatud summa ei ületa 20 miinimumpäevamäära

ning selle kahjustamisel ei ole põhjustatud olulist kahju, siis tuleb seda lugeda väheväärtuslikuks asjaks KarS § 218 lg 1 mõttes. Tunnistaja M.L. ütlustest nähtub, et tema nägi, kuidas eelnimetatud sõiduauto rehvi torkas läbi heledates pükstes ja pusas meesterahvas, kes tuli XXXXmajast ja läks ka peale rehvi läbitorkamist samasse majja. Nimetatud meest oli tunnistaja kirjeldanud

ka sündmuskohale tulnud politseile. Tunnistaja ütlustest ja Lõuna Prefektuuri patrullilehelt nähtub, et politsei on sündmuskohal tunnistaja kirjelduse järgi leidnud XXXXmajast korterist XXX heledasse dressipluusi riietatud F.T, kelles tunnistaja tundis ära rehvi läbi torganud isiku. Kohtuistungil antud kirjeldused majade ja sõiduauto asukoha kohta ning väärteo toimepanemise ajal olnud nähtavuse kohta ei anna alust kahelda selles, et M.L. võis sõiduauto rehvi läbitorkamist enda asukohast pealt näha. Tunnistaja M.L. on ka kohtuistungil viidanud F.T-le kui rehvi

läbi torganud isikule. Tunnistaja R.T. ütlustest nähtub samuti, et temale oli

sündmuskohal rehvi läbitorkajana viidatud F.T-le . Kuigi F.T ise rehvi läbitorkamist eitab ning kohus ei ole tuvastanud temal selleks ka otsest motiivi,

siis leiab kohus, et ei ole alust kahelda tunnistaja M.L. kui sündmuse vahetu pealtnägija ütlustes, millest tuleneb, et just F.T torkas R.T. sõiduauto vasaku esirehvi läbi. Kohus ei pea usutavaks menetusaluse isiku väidet, et tunnistaja võinuks teda sõiduauto omaniku R.T. ga segamini ajada, kuna ei ole usutav, et R.T. oleks ise oma auto rehvi läbi torganud ning samuti nähtub R.T. ja M.L. ütlustest, et R.T. magas sündmuste ajal kodus. Samuti on eluliselt vähetõenöoline, et keegi kolmas isik oleks auto rehvi läbi torganud ja siis pärast seda ennast XXXXmaja pööningul varjanud.

Seega on kohtuistungil tõendamist leidnud F.T poolt R.T. le kuuluva sõiduauto XXXX esimese vasakpoolse rehvi läbitorkamine väärteootsuses kirjeldatud

ajal ja kohas ning sellega väärteootsuses toodud kahju tekitamine, millega pani F.T toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus ei ole tuvastanud F.T süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.

KarS § 47 lg 1 kohaselt on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi minimaalmäär 3 trahviühikut. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ning karistuse mõistmise või

määramise puhul tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt F.T-le KarS § 218 lg 1 järgi

määratud karistus vastab tema süü suurusele ning arvestatud on muid karistuse

määramisel olulisi asjaolusid. Kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks karistada F.T KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, mis on sanktsioonis ettenähtud võimalikest karistusliikidest kergem.

Kohus leiab, et on kergema karistusliigi valimine on põhjendatud. Karistusliigi

raames konkreetse karistuse määramisel on kohtuväline menetleja leidnud, et on

põhjendatud karistada F.T sanktsiooni esimese kolmandiku keskele jääva karistusmääraga, s.o 50 trahviühikuga ning ka kohus leiab, et selline karistusmäär on põhjendatud.

Menetluskulud

VtMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks ka menetlejal kriminaalasja

menetlemisega tekkinud muud kulud, mida ei loeta KrMS kohaselt eri- või lisakuludeks. Käesolevas väärteoasjas on kohtul seoses menetlusega tekkinud kohtuistungi kutsete kättetoimetamise kulu summas 10,44 eurot, mis tuleb F.T-lt riigieelarvesse välja mõista.

Peet Teidearu Kohtunik