3-24-3317/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-24-3317

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise

nõudes seoses kartseris viibimisega

Menetlusosalised

Menetlustoiming

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

Kaebuse tagastamine

Menetlusabi taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

5. Kuulutada haldusasja menetlus kinniseks kaebaja terviseandmeid sisaldavate tõendite

osas (kaebaja tervisekaardi väljavõtted dtl 29-34).

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 8. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule

kaebuse, mida on hiljem täpsustanud. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju

tekitamise eest hüvitise väljamõistmist. Kaebaja märgib kaebuses järgmist.

Talle ei tehtud enne 27. juunil 2024 kartserisse paigutamist tervisekontrolli ning vangla valetas,

et meditsiiniosakond oli andnud loa tema kartserisse paigutamiseks. Kaebaja B12-vitamiini ning

foolhappe tase oli madal, mistõttu oleks tulnud ta enne kartserisse paigutamist läbi vaadata.

3-24-3317

Vangla oli teadlik, et tal on nõrkus ja väsimus, kuid ei reageerinud sellele. Tema inimväärikust

alandati ja ta soovib meditsiinilise ülevaatuse tegemata jätmise eest hüvitist 575,96 eurot.

Kartseris viibides tekkisid tal seljavalud, sest ta pidi olema tugeva väsimuse ja nõrkuse tõttu iga

päev 16 tundi betoonpõrandal pikali. Meedikut talle ei kutsutud ja ta pidi ootama kolm nädalat

arsti vastuvõttu. Pärast vereanalüüside võtmist selgus, et tal on B12-vitamiini ja foolhappe

puudus. Seljavalu kestis nii kaua kuni anti madrats. Vangla valede tõttu ei saanud ta ka koheselt

meditsiinilist abi ja seetõttu tervisekahjustused süvenesid. Ta soovib tervisekahjustuste

tekitamise eest hüvitiseks 3000 eurot. Kaebaja viitab, et vangla jättis tema kahjunõude otsusega

nr 1-13/24/560-2 rahuldamata. Ta palub anda endale menetlusabi (sh riigi õigusabi).

2. Vastuseks 2. jaanuaril 2025 esitatud kohtunõuetele edastasid SA Viljandi Haigla ja Tartu

Vangla kohtule andmed kaebaja pöördumiste kohta, mis puudutavad 27. juunist 2024 kuni 31.

juulini 2024 kartseris viibimist ja sellega kaasnenud terviseprobleeme. Tartu Vangla edastas

kohtule kaebaja kahju hüvitamise taotlust puudutavad kohtueelse menetluse dokumendid ning

SA Viljandi Haigla edastas kohtule kaebaja tervisekaardi väljavõtte.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.

4. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

5. Kaebaja heidab Tartu Vanglale ette, et talle ei tehtud 27. juunil 2024 enne kartserisse

paigutamist tervisekontrolli, kuigi vangla teadis, et tal on nõrkus ja väsimus, kuid ei reageerinud

sellele. Eeltoodu alandas kaebaja väärikust. Lisaks sellele heidab kaebaja vanglale ette, et ta pidi

väsimuse ja nõrkuse tõttu olema kartseris betoonpõrandal pikali ning talle ei kutsutud

tervishoiutöötajat. Tal tekkisid betoonpõrandal pikali olemisest seljavalud, kuid ta pidi arsti

vastuvõttu ootama kolm nädalat. Kaebaja hinnangul tekitas vangla talle eelnevaga

tervisekahjustuse.

6. Kohtu hinnangul ei saa käesoleva vaidluse asjaolude pinnalt jaatada kaebaja õiguste

intensiivset riivet.

Asjaolu, et vangla ei teostanud enne kartserisse paigutamist kaebajale tervisekontrolli, ei saa

tema õigusi intensiivselt riivata. Kaebaja saab kartseris viibides terviseprobleemide tekkimisel

teavitada sellest vanglaametnikku ning ei ole usutav, et kaebajale jäetakse vajadusel

meditsiiniline abi andmata. Lisaks saab kaebaja poolt välja toodust järeldada, et tema kartserisse

paigutamisel oleks pidanud olema takistavaks asjaoluks see, et tal oli B12-vitamiini ning

foolhappe puudus, kuid need asjaolud selgusid alles hiljem analüüside vastustest. Kaebajal

diagnoositi täpsustamata B12- vitamiinivaegusaneemia ja täpsustamata folaadivaegusaneemia

alles 31. juulil 2024 (dtl 32). Kohtu hinnangul ei saa vitamiinipuudus (sh foolhappe puudus) olla

selliseks asjaoluks, mis võiks oluliselt mõjutada kaebaja võimet kanda kartserikaristust. Seda

tõendab ka asjaolu, et vitamiinipuuduse ilmnemisel ei pidanud arst vajalikuks kaebaja

kartserikaristuse kandmiselt vabastamist, vaid andis talle loa saada kartserisse madrats. Asja

materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks enne kartserisse paigutamist esinenud tõsiseid

terviseprobleeme.

3-24-3317

Mis puudutab kaebaja seljavalusid ja etteheiteid meditsiinilise abi kättesaadavusele, siis ka

siinkohal ei ole kohtu hinnangul kaebaja õigusi intensiivselt riivatud. Kohtule edastatud

dokumentidest (dtl 29-33) nähtub, et kaebaja viibis eriarsti vastuvõtul 11. juulil 2024, 23. juulil

2024 ja 31. juulil 2024. Samuti on kaebajaga 3. juulil 2024, 12. juulil 2024 ja 31. juulil 2024

tegelenud SA Viljandi Haigla õde. Kaebaja ei ole enne 23. juulit 2024 toimunud vastuvõttu

kurtnud meditsiinitöötajale ülemäärast väsimust ega seljavalu. 23. juulil 2024 toimunud arsti

vastuvõtul on kaebaja küsinud väsimuse tõttu kartserisse madratsit, väites, et ta peab päeval

pikali olema. Kaebajale on seejärel tehtud erinevaid analüüse ning kuna nende tulemusel selgus,

et tema B12-vitamiini ja foolhappe tase on madal, siis alustati 31. juulil 2024 asendusraviga.

Samal päeval on arst lubanud kaebajale kolmeks kuuks kartserisse madratsi (dtl 32-33). Kaebuse

täpsustuses (dtl 21) märgib kaebaja, et seljavalu kestis tal nii kaua, kuni madrats anti tagasi.

Arvestades, et kaebaja enne 23. juulit 2024 seljavalu ei kurtnud ning see leevenes, kui ta sai 31.

juulil 2024 madratsi tagasi, ei saa kaebaja väidatud tervisekahju olla kuigi märkimisväärne.

Lisaks nähtub vanglas toimunud kahjunõude menetlemise materjalidest (dtl 13-14), et kaebaja ei

viibinud ajavahemikul 27. juuni 2024 kuni 31. juuli 2024 kartseris katkematult, vaid

kartserikaristuse täideviimisel tehti 1-2- päevaseid vaheaegu. Seega sai kaebaja vahepeal viibida

tavarežiimil (s.o olukorras, kus madrats, tekk ja padi olid pidevalt tal kasutada).

7. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud hüvitamiskaebuse rahuldaks.

7.1. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju

ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada selle seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Juhul, kui vähemalt üks nimetatud eeldustest ei ole

täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et

füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muude oluliste õigushüvede

hulgas ka süüliselt väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise korral.

7.2. Kartserikaristuse täideviimist reguleerivad normid ei pane vanglale kohustust teostada

kinnipeetavale enne kartserisse paigutamist tervisekontrolli. Asja materjalidest ei nähtu ka

kaebajal enne kartserisse paigutamist selliste tervisemurede ilmnemist, mille tõttu oleks vanglale

pidanud olema äratuntav vajadus võtta ühendust tervishoiutöötajaga ja lasta kaebaja

terviseseisundit kontrollida. Kaebajale enne kartserikaristuse täitmisele pööramist

tervisekontrolli teostamata jätmist ei saa seega pidada õigusvastaseks ega ka tema inimväärikust

alandavaks.

7.3. Mis puudutab meditsiinilise abi kättesaadavust ja kartseris voodivarustuse kasutamise

võimaldamist, siis nähtub asja materjalidest, et kaebaja on olnud 2024. a juulikuus pidevalt

meditsiinitöötajate tähelepanu all ning enne 23. juulit 2024 kaebaja seljavalusid ei kurtnud.

Madrats väljastati kaebajale vangla poolt kohe, kui arst seda vajalikuks pidas (st 31. juulil 2024).

Etteheiteid meditsiinilise abi kättesaadavusele ei saa kaebaja tervisekaardil (dtl 29-33) kajastatud

andmeid arvestades pidada põhjendatuks – tervisekaardi kannetest selgub kaebaja korduv

viibimine eriarstide ja meditsiiniõe vastuvõtul, talle analüüside ja ravi määramine.

7.4. Samuti ei saa asuda seisukohale, et vangla oleks kaebaja ilma madratsita (ja teki ning

padjata) kartserisse paigutamisel toiminud õigusvastaselt. Justiitsministri 30. novembri 2000. a

määruse nr 71 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 60 lg 1 näeb ette, millised asjad on isikule kartseris

lubatud (voodivarustust loetelus ei ole) ning Tartu Vangla kodukorra punktist 1.6.8 tuleneb, et

kartserirežiimil olles tuleb kinnipeetaval voodivarustus päevasel ajal ära anda. Kohtu hinnangul

ei nähtu asja materjalidest ka seda, et kaebajale oleks saanud tekkida kartseris päevasel ajal

voodivarustuse puudumisest sellist tervisekahju, mis tuleks riigivastutuse seaduse alusel

hüvitada.

3-24-3317

8. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise

eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

Muud menetluslikud otsustused

9. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

10. Kaebaja on taotlenud endale ka riigi õigusabi korras esindaja määramist.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest

või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei

võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja

majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta

riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt

vähene. Võttes arvesse, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, on kaebuse

tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt

vähene. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 5

alusel rahuldamata.

11. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

12. Kohus peab vajalikuks kuulutada haldusasja menetluse kinniseks kaebaja terviseandmeid

sisaldavate tõendite (tervisekaardi väljavõtted dtl 29-34) osas. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest

omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise

eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja

kinniseks kuulutamine viidatud tõendite osas on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning praegusel

juhul puudub ülekaalukas huvi asja avaliku arutelu vastu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik