2-21-11314/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Määruse kuupäev 10.01.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-11314 Tsiviilasi Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu avaldus K.Z-i vastu kulutuste hüvitamise ja viivise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.10.2023 määrus Kaebuse esitaja ja liik Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja (määruskaebuse esitaja, korteriühistu) Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu (registrikood 80067337), seaduslik esindaja juhatuse liige Q ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Puudutatud isik (korteriomanik) K.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 06.10.2023 määrus ja kinnitada Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu ja K.Z kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1. K.Z maksab kahe nädala jooksul käesoleva kompromissi kohtu poolt kinnitamisest arvates Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistule 130 €; 1.2. eelmises p-s 1.1 nimetatud kohustuse täitmisega loetakse täidetuks kõik tsiviilasja nr 2-21-11314 esemeks olevad nõuded. Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu kinnitab, et kompromissi sõlmimise hetkel puuduvad igasugused nõuded K.Z-i ja teiste krt 7 kaasomanike vastu. 2. Tsiviilasja nr 2-21-11314 menetlus lõpetada. 3. Rahuldada korteriühistu taotlus ja tagastada talle pool määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, st summa 25 €, mis kanda samale isikule ja pangakontole, nagu lõiv tasuti. 4. Jätta rahuldamata korteriomaniku taotlus riigilõivu tagastamiseks. 5. Menetluskulud maaja ringkonnakohtus (v.a tagastatav riigilõiv) jätta iga menetlusosalise enda kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale (v.a resolutsiooni p 4) võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule kolme päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK 1. Tallinn, Tehnika tn 16 korteriühistu (korteriühistu, kohtumenetluses avaldaja) esitas 04.02.2019 Harju Maakohtule avalduse K.Z-i (korteriomanik, kohtumenetluses puudutatud isik) vastu majandamiskulude väljamõistmiseks. Maakohus jagas 19.07.2021 määrusega iseseisvasse menetlusse korteriühistu avalduse korteriomanikult vannitoa avariitööde, ummistuse likvideerimise ning gaasiboileri hoolduse/puhastustööde ja vingugaasianduri paigaldamise kulu väljamõistmiseks. Korteriühistu palus korteriomanikult välja mõista 313,61 € ja sellelt summalt seadusjärgse viivise kuni kohustuse täitmiseni. 1.1. Korteriühistu väitel kuulub korteriomanikule Tehnika tn 16 majas korter nr 7. Küttesüsteemide kontrolli käigus 06.11.2018 avastati korteris nr 7 puuduseid, mh ei olnud gaasiseadme lõõr vaadeldav ega puhastatav. Korteriühistu tellis hooldustööd ning igas korteris teostatud tööde kulu lisati korteri kommunaalteenuste ja majandamiskulude arvetele. Samuti tellis korteriühistu vingugaasiandurite paigalduse ja vastavalt ühistu liikmete kokkuleppele pidi iga korteriomanik enda korterisse paigaldatud anduri eest tasuma ise. Vastav kulu lisati majandamiskulu arvele, kuid kuna pärast arve esitamist selgus, et korteriomanik paigaldas ise vingugaasianduri, tehti järgmisel arvel tasaarvestus. Gaasiboileri hoolduse/puhastuse eest on korteriomanikul tasumata 35,41 €. 1.2. Korteris nr 3 toimus 07.01.2018 veeavarii, mis oli põhjustatud korteri nr 7 puudulikust vanni äravoolust. Avariist põhjustatud kahjustuste likvideerimise kulud tasus esialgu korteriühistu, kuid lisas vastava kulu kommunaalteenuste arvele. Vannitoa avariitööde eest on tasumata 190 €. 1.3. Lisaks tuleb korteriomanikul tasuda võlgnevuse sissenõudmise kulu 88,20 €. Korteriomanik tasus majandamisja kommunaalkulude arveid üksnes osaliselt ning kulude sissenõudmiseks kasutas korteriühistu juriidilist abi. Vastavalt juhatuse koosolekul kokkulepitule tasub iga võlgnik enda sissenõudmiskulude eest ise. 2. Korteriomanik vaidles avaldusele vastu, sest nõue on aegunud. Korteriühistu nõuab vingugaasi anduri maksumust kahel korral ja gaasiseadmete hoolustööde eest on korteriomanik tasunud. Arusaamatu on, miks peab korteriomanik kandma naaberkorteri eest korteriühistu tasutud kulu. Juhatusel puudub pädevus võtta vastu otsust selle kohta, et ühistu teeb kulusid õigusabiteenusele, samuti selle kohta, et need kulud peab katma isik, kelle poolt täitmata kohustuste sissenõudmise tõttu kulu tekkis. Vastavat üldkoosoleku otsust esitatud pole. 3. Maakohus tegi 06.10.2023 määruse (vaidlustatud määrus), millega jättis avalduse rahuldamata ning menetluskulud korteriühistu kanda, mõistes korteriühistult välja korteriomaniku kasuks 565 € ja seadusjärgse viivise alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 2 (3)

4. Korteriühistu esitas 23.10.2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega avaldus rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud palub korteriühistu panna korteriomaniku kanda. 5. Korteriomanik vaidles kaebusele vastu. 6. Menetlusosalised esitasid 08.01.2025 ringkonnakohtule kompromissi määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Kompromissis sisalduvad mõlema osalise taotlused kaebuste esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks ja kaebetähtaja lühendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab vaidlustatud määruse ja lõpetab tsiviilasja menetluse (TsMS § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4). 8. Hagita menetluse osalised võivad sõlmida kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada (TsMS § 477 lg 6 ls 2). See tingimus on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine ka TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga. Kohus on osalistele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi. 9. Korteriühistu palus tagastada poole määruskaebustelt tasutud riigilõivust, selle taotluse saab ringkonnakohus TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel rahuldada. Kaebuselt tasuti lõivu 50 €, seega kuulub tagastamisele 25 €. Ringkonnakohus saab muu taotluse puudumisel kanda tagastatava summa samale isikule ja pangakontole, nagu lõiv tasuti. 10. Korteriomaniku taotlust riigilõivu osaliseks tagastamiseks pole alust rahuldada, sest käesolevas asjas ei ole ta määruskaebust esitanud ega riigilõivu tasunud. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist esitas korteriomanik määruskaebuse tsiviilasjas nr 2-18-133675 ja tasus kaebuselt riigilõivu 70 €. Nimetatud asjas on jõustunud lahendiga otsustatud menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude suurus. Selles summas lõivu tagastamata jätmine pole vaidlustatav (TsMS § 150 lg 8). 11. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt menetlusosaliste kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 nende endi kanda ning neid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 12. TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetlusosalised lühendasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani, see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4. (allkirjastatud digitaalselt) 3 (3)