2-24-117553/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-117553

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagi Y.B vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

316,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood

11919806, aadress XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post XXX)

Kostja: Y.B (isikukood XXX; elukoht xxxx XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista Y.B-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 199,76 eurot,

perioodil 11.10.2023-19.09.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 23,22 eurot ja

võlgnevuse sissenõudmiskulu 25 eurot.

3. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital sissenõutavaks muutunud viivisenõue

euro 21,58 euro ulatuses.

4. Mõista Y.B-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja alates 20.09.2024 kuni

põhinõude (199,76 eurot) tasumiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

5. Jätta hageja menetluskulud 86% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 14%

ulatuses hageja kanda.

6. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 364 eurot. Mõista Y.B-

lt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 313,04 eurot. Y.B-l tuleb

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (313,04 eurot) tasuda viivist menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 19.09.2024 kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhinõude 199,76 eurot, viivise 44,80 eurot ja sissenõudekulude 25 eurot.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23.09.2024

kohtumäärusega.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TKM Finants AS ja kostja lepingu, mille kohaselt võimaldas

TKMF kostjale ostulimiidi 200 euro kasutamist, et osta kaupu edaspidi TKM Gruppi kuuluvates

Selveri, Kaubamaja, ABC Kinga, SHU, I.L.U. ja L´Occitane kauplustes maksepäeva edasi lükates.

Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid lepingu sõlmimise, kuu- või haldustasusid. Kuna

lepingul puudusid kõrvalkulud või tasud, siis puudub lepingul ka krediidikulukuse määr või kui

kohus hindab, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis on krediidikulukuse määraks 0%. Kostja

kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu

alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul.

3. Kostja asus TKMF poolt võimaldatud ostulimiiti kasutama kasutades perioodil 11.09.2023-

30.09.2023 ostulimiiti 199,76 eurot. Kostja rikkus lepingu tingimuste punkti 4.1.2 ning ei tasunud

kuukaardiga sooritatud ostude eest kostjale väljastatud arve nr 647229 alusel tähtajaga 10.10.2023.

Nimetatud arve ei sisaldanud intressi ega muid kõrvalkulusid, vaid tegemist on kaupade

ostuhinnaga.

4. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 11.10.2023-19.09.2024 eest 44,80 eurot.

5. Kostjale toimetati 19.09.2024 hagiavaldus koos lisadega ja 23.09.2024 menetlusse võtmise

kohtumäärus kätte 03.12.2024 e-posti vahendusel. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse

hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

6. Kohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 4.05.2016 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei

anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

7. Hageja põhinõue on kohtu hinnangul hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel õiguslikult

põhjendatud. Kostja ei täitnud kostja ja TKM Grupi vahel sõlmitud Partner kuukaardi lepingust (dtl

30) tulenevaid kohustusi. Leping öeldi rikkumise tõttu VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel 25. detsembril

2023 üles ja nõue loovutati 25. detsembril 2023 hagejale. Hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS)

2(4)

§ 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmisena põhivõlgnevuse tasumist summas 199,76

eurot. Põhivõlgnevuse suurus on tõendatud kostjale esitatud arvega (dtl 44).

8. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Seega võib tarbijakrediidilepinguks olla nii krediidi- kui ka laenuleping, kuid

tarbijakrediidilepinguga on tegemist üksnes juhul, kui tarbijakrediidilepingut iseloomustavad

eeldused on täidetud, st krediiti või laenu annab majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik tarbijale

(vt ka RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 15). Tarbija on VÕS § 1 lg 5 kohaselt füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seostu iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Ettevõtja on sama seaduse

tähenduses VÕS § 1 lg 6 järgi isik, kes teeb tehingu, mis seostub iseseisva majandus- või

kutsetegevusega. Eelnevast järeldub, et kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab

füüsilisele isikule krediiti või laenu, tuleb eeldada tarbijakrediidilepingut. Tarbijakrediidilepingu

sõlmimist välistavaid asjaolusid peab tõendama laenu- või krediidiandja. /…/ ainuüksi intressi

maksmise kokkuleppe puudumine ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Majandus- või

kutsetegevuses antud laenult tuleb VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt maksta intressi, kuid

ainuüksi selle sätte sõnastus ei anna alust leida, et intressi maksmise kokku leppimata jätmine

tähendab, et lepingut ei sõlmitud hageja majandus- või kutsetegevuses (vt RKTKo 11.10.2023, 2-

21-20479, p 11).

9. Hageja tugineb viivisenõudes lepingule, mille kohaselt oli viivisemäär 0,065% päevas (dtl 30).

Hageja on seisukohal, et kuna ostulimiidi põhiosale ei lisandunud intressi ega muid tasusid, siis ei

ole tegemist tarbijaga. Kohus hageja hinnanguga ei nõustu. Käesoleval juhul on laenuandja ettevõtja

ning kostja tarbija, laenuandja ja kostja sõlmisid seega tarbijakrediidilepingu. Tarbijalt ei või VÕS §

415 lg 1 järgi nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Pooled leppisid

laenulepingus kokku viivise 0,065% päevas, kuid vaidlusalusel ajal oli seadusjärgne viivisemäär

0,0329% päevas. Arvestades, et poolte sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping, milles ei ole

intressi tasumist kokku lepitud, on põhjendatud rakendada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

viivisemäära.

10. Lepingus kokkulepitud viivisemäära tühisuse tõttu rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt

ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise seadusjärgses, so VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kohus määrab viivise vastavalt TsMS § 367 teisele lausele kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Sissenõutavaks muutunud viivis on lahendi

tegemise seisuga 23,22 eurot.

11. Sissenõudmiskulu 25 euro osas peab kohus hageja nõuet põhjendatuks.

12. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldas hagi 86% ulatuses (271,96 euro suuruse hagihinna ulatuses. Kohus jätab 86%

menetluskuludest kostja kanda ja 14% hageja kanda.

13. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 euro, maksekäsu kiirmenetluse

kulu 20 euro ning õigusabikulu 427 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus

tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on

põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

14. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

15. Kohtu hinnangul on 427 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Kohtu hinnangul on

põhjendatud esindaja tunnitasuna 122 eurot tunnis, kuid põhjendatud ei ole esindamisele kulunud

aeg. Põhjendatud lepingulise esindaja ajakuluks käesolevas asjas on 2 tundi. Arvestades nõude

olemust, hagiavalduse tüüpvormi (samalt hagejalt on kohtule esitatud suur hulk sarnaseid

hagiavaldusi, milles vahetuvad üksnes kostja nimi, lepingu numbrid ja summad) ja asjaolu, et kohus

3(4)

lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks

õigusabikulu summas 244 eurot.

16. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 364 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu lepingulisele esindajale 244 eurot. Kohtule teadaolevalt

kostja menetluskulusid tekitavaid menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

menetluskulud puuduvad. Kostjal tuleb hagejale hüvitada seega 313,04 eurot (86% 364-st).

17. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

18. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik

4(4)