3-24-3403/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

10.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3403

Haldusasi

Vagner

Insurance

Broker

AS

kaebus

Finantsinspektsiooni juhatuse 16.12.2024 otsuse nr 4.1-

1/172 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Vagner Insurance Broker AS, esindajad

vandeadvokaadid Ilja Santašev ja Kaspar Lind

Vastustaja – Finantsinspektsioon, esindaja B.X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.12.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vagner Insurance Broker AS määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja materjalide juurde võtmata ja tagastada kaebajale määruskaebuse lisa

digitaalse toimiku leheküljel 116.

2. Jätta Vagner Insurance Broker AS määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 23.12.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-3403 resolutsiooni punkt 6

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vagner Insurance Broker AS on kantud Finantsinspektsiooni veebilehel olevasse

kindlustusvahendajate nimekirja. Maaklerile on antud 07.12.2005 piiriülese teenuse osutamise

õigus kõikides Euroopa Liidu riikides.

2. Finantsinspektsiooni (FI) juhatuse 16.12.2024 otsusega nr 4.1-1/172 kustutati Vagner

Insurance Broker AS vahendajate nimekirjast (resolutsiooni p 1) ning otsus avalikustati

osaliselt FI kodulehel viisil, et nähtuvad peamised etteheiteid Vagner Insurance Broker AS-le

3-24-3403

(resolutsiooni p 2). Otsuses leiti, et Vagner Insurance Broker AS on rikkunud

kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 199 lg-te 1 ja 5 nõudeid, osutades kindlustuse

turustamise teenust Ukrainas, kuigi FI ei ole andnud maaklerile luba Ukrainas kindlustuse

vahendusega tegelemiseks filiaali kaudu (KindlTS § 202) ega piiriüleseks vahenduseks

(KindlTS § 207). Maakleril puudub seega õigus tegeleda Ukrainas kindlustuse turustamisega,

sh edasikindlustuse turustamisega. Eelnevaga on maakler olulisel määral rikkunud KindlTS-

ga sätestatud nõudeid (KindlTS § 199 lg-d 1 ja 5, § 202 ja § 208), mis on aluseks tema

vahendajate registrist kustutamisel KindlTS § 190 lg 3 p 3 alusel. Maakler on takistanud

järelevalve läbiviimist, s.o järelevalve subjekt ei vasta järelevalve asutuse päringutele,

mistõttu on järelevalve teostamine võimatu. Lisaks ei vasta kindlustusmaakleri juhatuse

liikme ärialane maine KindlTS § 191 lg 2 p-le 6, mis tähendab, et FI-l on KindlTS § 190 lg 3

p 2 alusel õigus maakler vahendajate nimekirjast kustutada.

3. Vagner Insurance Broker AS esitas 17.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse FI

juhatuse 16.12.2024 otsuse nr 4.1-1/172 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega

vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamiseks ning otsuse avalikustamise piiramiseks.

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja kustutamine vahendajate nimekirjast muudab

tema igapäevase majandustegevuse jätkamise ning juba sõlmitud kindlustuslepingute

haldamise võimatuks. Kaebaja töötleb igapäevaselt keskmiselt 100 kindlustuspoliisi ja

igakuiselt ligikaudu 2400–2500 kindlustuspoliisi. Kindlustusmaakler teenindab ligikaudu 10

000 füüsilisest isikust klienti ja 1500 juriidilisest isikust klienti. Kaebaja on üks Eesti TOP-10

kindlustusmaakleritest. Kaebajal on olnud laitmatu maine ning maakleri suhtes ei ole tehtud

kohtulahendeid ega esitatud täitmata ettekirjutusi. Kaebajal on olnud positiivsed ja stabiilsed

majandustulemused. Kaebaja soov on jätkata kohtumenetluse ajal kindlustusteenuse

osutamisega, kuna kaebaja ainus tuluallikas on kindlustusteenuse osutamine.

Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta jääksid tööta kaebaja juures töötavad 25 spetsialisti.

Kaebaja tegevuse peatumisel kasvõi üheks päevaks ei saa kindlustusmaakler pikendada

kindlustuspoliise, mis lõppevad sellest päevast alates ega vormistada uusi poliise. Töötajad

jäävad ilma komisjonitasust, mida nad saavad iga müüdud kindlustuspoliisi eest. Kaebaja töö

peatumine tähendab töötajate äravoolu. Kaebaja tegevuse taaskäivitamine on äärmiselt

keeruline, kui mitte võimatu. Esialgse õiguskaitseta kannataksid ka kliendid, kelle

olemasolevate kindlustuslepingute teenindamine muutuks võimatuks, jättes inimesed

kindlustusjuhtumi korral kindlustuskaitseta. Tegevuse peatumise korral lõppevaid

kindlustuspoliise ei pikendata. Seega ei saa klient uut poliisi, jääb ilma kindlustuskaitsest ning

kahjujuhtumi korral võib kaotada osa oma varast (mitte saades kindlustushüvitist). Kui

protsess peatub, siis kaob klientide usaldus ning kliendid lähevad suure tõenäosusega

konkurentide juurde, tuues kaasa kaebaja kiire kokkuvarisemise. Kindlustusmaakleri kontodel

kogunevad klientide poolt kindlustuspoliiside eest makstud summad, mille peab

kindlustusmaakler edasi kandma oma partneritele (kindlustusseltsidele). Kui kindlustusseltsid

ei saa neid summasid, muutuvad kindlustusmaakleri vormistatud kindlustuspoliisid kehtetuks

ja kliendid jäävad ilma kindlustuskaitsest.

Kaebaja selgitas 19.12.2024 vastuses kohtunõudele, et vaidlustatud otsuse avaldamise

tulemusena on juba üks koostööpartner esitanud koostöölepingu lõpetamise teate ning

kaebajale teadaolevalt valmistavad mitmed kindlustusandjad sarnast toimingut ette. Samuti on

kõik kindlustusandjad sulgenud juurdepääsu oma andmebaasidele ning kaebaja tegevus on

täielikult seiskunud. Kaebaja tegevusele Eestis ei ole etteheiteid. Kaebaja esitas 09.09.2024

taotluse piiriülese vahenduse loa saamiseks. Alates sellest ei ole kaebaja ühtegi uut lepingut

Ukrainas enam sõlminud ning kaebaja ei tee seda jätkuvalt enne, kui on lõppenud

kohtuvaidlus. Kaebaja ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist selliselt, et koostöö Ukraina

2(9)

3-24-3403

kindlustusseltsidega täielikult välistada menetluse ajaks, kuid sellisel juhul kuluks kaebajal

vähemalt kalendrikuu, et lõpetada õiguspäraselt varem sõlmitud lepingud või need

õigusaktidele vastavalt üle anda mõnele teisele maaklerile.

4. FI palus 21.12.2024 vastuses jätta taotlus rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine pärsib finantsjärelevalveliste eesmärkide kaitset. Nii

kaebaja kui ka kaebaja juhatuse liige on minetanud igasuguse usalduse. Kaebaja on olulisel

määral rikkunud KindlTS § 190 lg 3 p-i 3, kuna on osutanud FI loata kindlustuse turustamise

teenust Ukrainas ning takistanud järelevalve läbiviimist. Kaebaja juhatuse liige ei vasta

KindlTS § 190 lg 3 p-s 2 sätestatud nõuetele, sest tema ärialane maine ei ole laitmatu, kuna ta

on esitanud valeinformatsiooni ja jätnud olulise informatsiooni esitamata, keeldudes

vastamast finantsjärelevalve päringutele. Kaebaja ja tema juhatuse liikme suhtumine

kohalduvasse õiguslikku regulatsiooni, enda aruandlusesse (esitades vastuolulist infot ning

majandusaasta aruanded on järjepidevalt vandeaudiitori märkusega) ning riiklikku

järelevalvesse viitab suurele ükskõiksusele.

Usaldus ja usaldusväärsus on otseses seoses kindlustusmaakleri osutatava teenuse olemusega

ning see ei ole vajalik üksnes järelevalvele, vaid ka klientide huvides. Avaliku riive risk on

seda suurem, mida suurem on õigusrikkumistega ja ebausaldusväärse kindlustusmaakleri

kliendibaas. Tegemist pole üksnes kaebaja poolt loata teenuse osutamisega Ukrainas, vaid

kogu kaebaja tegevuse, st osutatava teenuse usaldusväärsuse kaoga. Maakleriteenuse

osutamise jätkamine põhjustaks märkimisväärse avaliku huvi riive. Ettevõtlusvabaduse

teostamine ei kaalu praegusel juhul üles avaliku huvi ja finantssektori usaldusväärsuse riivet.

Kuna kaebaja on oma kaebuses välja toonud, et kaebaja on üks Eesti TOP-10

kindlustusmaakleritest, on riive finantssektorile veelgi olulisem. Registrist kustutamine on

juba toimunud ja vastupidise olukorra taasloomine tekitaks olulist segadust avalikkuse ees.

Kaebaja võimalik kahju, kui otsus ei ole õige, on võimalik seaduse alusel korvata, kui selleks

on aines ja alus.

Vaidlustatud otsuse avalikustamine on vajalik nii kaebaja klientide kui ka avalikkuse kaitseks

ning finantsturu õiguspärase ja korrapärase toimimise tagamise eesmärgil, andes avalikkusele

ja teistele turuosalistele selge signaali tuvastatud rikkumiste mitteaktsepteeritavusest ning

Eesti finantssektoris oodatud kõrgetest standarditest. Klientidel on õigustatud ootus ja vajadus

olla vastavast otsusest ning selle aluseks olevatest asjaoludest informeeritud.

Kaebaja kui kindlustusmaakleri tegevuse lõpetamine ei mõjuta kindlustuskaitse kehtivust,

kuna lepingu osapoolteks on kindlustusandja ja klient. Kaebajal on võimalik jätta olemasoleva

kliendibaasi haldamine kliendilepingute osapoolteks olevate kindlustusandjate kanda või anda

see üle mõnele teisele vahendajate registrisse ja nõutavat luba omavale kindlustusmaaklerile,

kahjustamata sellega klientide huve, kes ei jää kindlustusjuhtumi korral kindlustuskaitseta.

Kaebaja peab kindlustuskaitse säilimise tagamiseks informeerima kliente muutustest teenuse

osutamises, nt kellele tuleb edaspidi tasuda arveid ning kellega suhelda. Tegevuse

üleandmiseks ning klientide informeerimiseks edaspidiste tegevuste osas ei ole vajalik

vahendajate registrisse kandmine ega esialgse õiguskaitse kohaldamine.

Esialgse õiguskaitse raames ei ole asjakohane keelata kaebajal edasikindlustuslepingute

sõlmimine Ukraina kindlustusseltsidega, sest kaebajal puudub ja puudus ka enne vaidlustatud

otsuse tegemist selline õigus. Selline otsustus oleks oma sisus seadusevastane ning selline

meetme valik ei teeniks oma eesmärki, kuivõrd kaebaja tegutses ebaseaduslikult ning

ebaseaduslik tegevus tuli tal igal juhul lõpetada.

3(9)

3-24-3403

5. Tallinna Halduskohus jättis 23.12.2024 määruse resolutsiooni p-ga 6 esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kindlustusmaakler peab olema kantud vahendajate

nimekirja (KindlTS § 174 lg 3). Kaebaja vahendajate nimekirjast kustutamine välistab tema

majandustegevuse jätkumise kindlustusmaaklerina. Esialgse õiguskaitseta peab kaebaja oma

tegevuse lõpetama, lõpetades koostöö muu hulgas oma seniste klientidega. Kaebaja on

selgitanud, et see on tema kui äriühingu ainus ja põhiline tegevusala, mistõttu ei ole tal

võimalik oma teenuseid edasi osutada ja seeläbi tulu teenida. Seega toob otsuse kehtivus

kaebaja jaoks vältimatult kaasa majanduslikult negatiivse mõju.

Avalik huvi kaalub üles kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamise suhtes. Oluliseks

avalikuks huviks on finantssektori stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine.

Kaebaja huviks on jätkata ettevõtlusvabaduse teostamisega kohtumenetluse ajal ja teenida

seeläbi tulu. Maaklerteenuse jätkamine kohtumenetluse ajal, eeldades vaidlustatud otsuses

kaebajale etteheidetavate rikkumiste õigsust (loata kindlustuse turustamise teenuse pakkumine

Ukrainas, järelevalve läbiviimise takistamist, olulise informatsiooni esitamata jätmist), ilma

usalduse ja usaldusväärsuseta kaebaja suhtes on vastuolus finantssektori stabiilsuse

tagamisega ega ole kaebaja klientide huvides. Kuna kohtumenetlus võib kujuneda

pikaajaliseks, põhjustaks esialgse õiguskaitse kohaldamine olulise avaliku huvi riive, tuues

kaasa vastustaja hinnangul nõuetele mittevastava maaklerteenuse osutamise. Esialgse

õiguskaitse kohaldamisel seaks kohus seeläbi ohtu avaliku huvi finantsteenuste

usaldusväärsusesse.

Kaebaja tegevuse lõpetamine ei mõjuta kindlustuskaitse kehtivust, kuna lepingu osapoolteks

on kindlustusandja ja klient, st kaebaja ei ole kindlustuslepingute pool. Seega ei ole otsuse

mõju klientide õigustele äratuntav. Kaebajal on võimalik jätta olemasoleva kliendibaasi

haldamine kliendilepingute osapoolteks olevate kindlustusandjate kanda või anda see üle

mõnele teisele, vahendajate registrisse ja nõutavat luba omavale kindlustusmaaklerile.

Kaebaja peab kindlustuskaitse säilimise tagamiseks informeerima kliente muutustest teenuse

osutamises, nt kellele tuleb edaspidi tasuda arveid ning kellega suhelda. Tegevuse

üleandmiseks ning klientide informeerimiseks edaspidiste tegevuste osas ei ole vajalik

vahendajate registrisse kandmine ega esialgse õiguskaitse kohaldamine.

Vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamise korral ei ole usutav, et kaebajal ei oleks mingil

juhul võimalik oma tegevust taastada. Kaebaja osutab maaklerteenust ning tema suhtes

usalduse taastumisel on ilmselt võimalik jätkata koostööd seniste partneritega. Kui kohus

tunnistab otsuse kehtetuks, on kaebajal võimalik esitada riigivastutuse seaduse (RVastS)

alusel kahju hüvitamise nõue ja nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist aja eest, mil tema

tegevus oli peatunud. See meede koosmõjus asjaoluga, et välistada ei saa koostöö jätkumist

seniste partneritega pärast otsuse võimalikku tühistamist, tasakaalustab kaebaja õiguste

rikkumise olukorras, kus otsus osutub õigusvastaseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Vagner Insurance Brocer AS palub 29.12.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu

23.12.2024 määruse resolutsiooni p 6 ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

Vastustajal ei ole varem olnud kaebaja tegevuse suhtes Eestis tõsiseid etteheiteid, mis annaks

alust kahelda isiku sobivuses tegutseda kindlustusmaaklerina. FI etteheited on seotud

tegevusega Ukrainas, kuid asjaolu, kas kaebaja tegutses Ukrainas turustamisega (millega

4(9)

3-24-3403

kaebaja ei nõustu), saab lõplikult selguda kohtumenetluse käigus. Tõendid selle kohta

puuduvad. Seetõttu ei ole arusaadav, miks ei võiks kaebaja menetluse jooksul jätkata

kindlustuse vahendamisega Eestis.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine on juba praegu põhjustanud kaebajale raskeid

tagajärgi. Kõik koostöölepingud kindlustusandjatega on lõpetatud. Lepingute lõpetamine

tähendab, et kaebaja ei saa enam hallata olemasolevaid kindlustuslepinguid ega väljastada

poliise kehtivate lepingute alusel. Samuti on mõned pangad (nt Coop Pank) juba keeldunud

maksete töötlemisest, viidates FI otsusele.

Kaebaja on selgitanud, et tema ettevõttes töötab 25 spetsialisti, kes jäävad maakleri

vahendajate nimekirjast väljajätmise korral tööta. Kindlustusspetsialistid saavad tasu

tulemustasupõhiselt, mis sõltub otseselt väljastatud poliisidest. Seega ei ole neil enam

võimalik sissetulekut teenida. Töölepingute lõpetamisel lõpeb kaebaja majanduslik tegevus

täielikult. Kuna kohtumenetlused kestavad aastaid, puudub lootus, et kaebuse rahuldamisel

tulevad samad spetsialistid tagasi kaebaja juurde tööle. Samuti ei ole reaalne ajutiselt enda

tegevust finantseerida laenuga, et säilitada tegevuseks vajalikud ressursid. Teoreetiliselt saab

uuesti sõlmida koostöölepingud, kuid uue personali leidmine on taolises mahus võimatu ja

kaebaja peaks alustama nullist. Enamik töötajatest on kaebaja juures töötanud üle 20 aasta.

Tegemist on hinnatud spetsialistidega, keda konkurendid püüavad juba tavaolukorras värvata.

Tegevuse peatumine toob suure tõenäosusega kaasa klientide siirdumise konkurentide juurde,

kust nad tõenäoliselt ei naase.

Seni, kuni väidetav turustamine Ukrainas ei ole kohtumenetluses tuvastatud, puudub alus

tugineda väitele, et tegemist on õigusvastase tegevusega. Kohus ei ole selgitanud ka seda,

kuidas esialgse õiguskaitse kohaldamine seaks ohtu avaliku huvi finantsteenuste

usaldusväärsusesse. Kohus on tuginenud peamiselt FI vastuväidetele. On loomulik, et FI ei

nõustu esialgse õiguskaitse kohaldamisega, sest see seaks kahtluse alla FI otsuse põhjendused.

FI on 23.12.2024 kohtule teatanud, et FI ei ole vastu, et avalikkus oleks informeeritud otsuse

vaidlustamise faktist. Kaebaja palub sellega arvestada.

Kui kohus jõuab siiski järeldusele, et esialgse õiguskaitse taotletud viis ei ole põhjendatud,

palub kaebaja rahuldada taotluse alternatiivsel viisil. Kaebaja palub peatada otsuse kehtivuse

ajutiselt ning määrata kaebajale üleminekuperiood kaheks kuuks, et võimaldada juhatuse

liikme vahetamist. Kui selle aja jooksul sobivat isikut ei leita või kui kohus leiab, et juhatuse

liikme vahetus ei ole õige meede, palub kaebaja peatada otsuse kehtivuse ajutiselt ja anda

kaebajale täiendav üleminekuperiood kolmeks kuuks, et võimaldada kliendibaasi ning

olemasolevate kindlustuslepingute üleandmine teisele vahendajale registrisse kantud ning

nõutavat luba omavale kindlustusmaaklerile. Kui esialgne õiguskaitse jääb rahuldamata ka

alternatiivsel viisil, palub kaebaja kohustada vastustajat avaldama märkus, et 16.12.2024 otsus

on kindlustusmaakleri poolt kohtus vaidlustatud ning kaebus on võetud menetlusse.

7. FI palub 07.01.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine pärsiks finantsjärelevalveliste eesmärkide kaitset

(finantsinspektsiooni seaduse § 3 lg 1), sest nii kaebaja kui ka kaebaja juhatuse liige on

minetanud igasuguse usalduse. Selline olustik on vastuolus avaliku huviga ja tooks kaasa

olulisi ettenähtavaid riske finantssektorile, sest mida suurem on kindlustusmaakleri

kliendibaas, seda suurem on ka avaliku huvi riive risk. Seega oleks esialgse õiguskaitse

rahuldamise tagajärjeks üha suurenev avaliku huvi riski tõus.

Kaebaja on olulisel määral rikkunud KindlTS § 190 lg 3 p-i 3, kuna on osutanud FI loata

kindlustuse turustamise teenust Ukrainas ning takistanud finantsjärelevalve läbiviimist.

5(9)

3-24-3403

Kaebaja juhatuse liige ei vasta KindlTS-s sätestatud nõuetele (KindlTS § 190 lg 3 p 2), sest

ainsa juhatuse liikme ärialane maine ei ole laitmatu, kuna ta on esitanud FI-le

valeinformatsiooni ja jätnud olulise informatsiooni esitamata, keeldudes vastamast

finantsjärelevalve päringutele. KindlTS-s (nt KindlTS §-d 184, 185, 191, 192 jne) on

sätestatud kindlustusmaaklerile rida kohustusi, mis seonduvad tema usaldusväärsusega.

Usaldusväärsus on otseses seoses osutatava teenuse olemusega ning see ei ole vajalik üksnes

järelevalvele, vaid on ka klientide huvides. Kaebaja püüab oma rikkumiste sisu vähendada,

selgitades seda Ukrainas turustamise küsimusega. FI otsuse etteheited on aga sügavamad ‒

takistatud on ka järelevalve tegevusi erineval ajal ja mahus (vt otsuse p-d 1.13 ja 3). Oluline

on, et kaebaja on teadlikult osutanud loata teenust Ukrainas, takistanud riikliku järelevalve

läbiviimist ning edastanud järelevalvele mittetähtaegselt ja vastuolulist informatsiooni.

Kaebajale ei saa tulla üllatusena, et tugevalt reguleeritud finantsturul järgneb sellisele

tegevusele tagajärg. Praegusel juhul ei kaalu ettevõtlusvabaduse teostamine üles avalikku huvi

ja finantssektori usaldusväärsuse riivet. Maaklerteenuse jätkamine kohtumenetluse ajal

(arvestades mh seda, et kohtumenetlused võivad kesta aastaid) põhjustab otsese avaliku huvi

riive, sest kaebaja on ebausaldusväärne.

Kaebaja tegevuse lõpetamine ei mõjuta klientide kindlustuskaitse kehtivust. Lepingu

osapoolteks on kindlustusandja ja klient, mitte kaebaja. Kaebajal on võimalik jätta

olemasoleva kliendibaasi haldamine kliendilepingute osapoolteks olevate kindlustusandjate

kanda või anda see üle mõnele teisele, vahendajate registrisse kantud ja nõutavat luba

omavale kindlustusmaaklerile, kahjustamata sellega klientide huve. Kaebaja peab

kindlustuskaitse säilimise tagamiseks informeerima kliente muutustest teenuse osutamises.

Tegevuse üleandmise ja klientide informeerimise jaoks ei ole vajalik vahendajate registrisse

kandmine ega esialgse õiguskaitse kohaldamine. Kaebaja registrist kustutamine on juba

toimunud ja vastupidise olukorra taasloomine tekitaks olulist segadust avalikkuse ees, eriti

klientidel, kes soovivad kindlustusvahendust. Kaebaja võimalik kahju on talle positiivse

kohtuotsuse korral võimalik korvata.

Kaebaja on FI otsusest hoolimata jätkanud oma teenuse osutamist kodulehe vahendusel,

eksitades selliselt võimalikke kliente ja avalikkust ning eirates kohtu määrust, mis jättis

esialgse õiguskaitse rakendamata. FI on kaebaja sellisele lubamatule tegevusele pidanud

reageerima hoiatusteatega. Kaebaja käitumine tõendab selgelt tema ebausaldusväärsust ja

puudub igasugune mõistlik alus lubada tal esialgse õiguskaitse korras oma tegevust jätkata,

mh kaebaja pakutud viisidel (juhatuse liikme vahetuseks ja/või kliendibaasi üleandmiseks).

Juhatuse liikme vahetus ka sisus ei ole sedavõrd lihtne protsess, mis oleks tehtav tavakorras –

vaja on leida juhatuse liige, kes läbib sobivusmenetluse (KindlTS § 191), mis võib võtta aega

kuid ja ka sellisel juhul ebaõnnestuda. Selline olustik paneks nii kaebaja tegevuse kui tema

kliendid veelgi keerukamasse olukorda. Kliendibaasi üleandmiseks ei ole kaebajale vaja anda

täiendavat tähtaega, kuna seda saab kaebaja teha ka tegevusluba omamata. Mõistmatu on ka

kaebaja nõue kohustada vastustajat avaldama märkus, et 16.12.2024 otsus on vaidlustatud.

Kaebaja võib igal ajahetkel vastava asjaolu iseseisvalt avalikustada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

9. Kaebaja on koos määruskaebusega esitanud Coop Pank AS-i 27.12.2024 e-kirja kaebajale

(dtl 116), mille asja materjalide juurde võtmist soovi ringkonnakohus eeldab.

Ringkonnakohus leiab, et tõendi asja materjalide juurde võtmine ei ole põhjendatud, kuna see

ei ole vajalik määruskaebuse õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3).

6(9)

3-24-3403

10. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks

puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea

vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks

enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava

hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid

ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt

Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).

12. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk on ära hoida olukord, kus põhivaidluse

positiivne lahendus ei ole kaebaja jaoks enam efektiivne. Kaebaja on vaidlustatud otsusega

kustutatud vahendajate nimekirjast ja seetõttu on tema majandustegevuse jätkamine

kindlustusmaaklerina, mis on tema põhitegevusala, võimatu. Esialgset õiguskaitset

kohaldamata peab kaebaja oma tegevuse lõpetama. Seega on kaebajal esialgse õiguskaitse

vajadus HKMS § 249 lg 1 tähenduses.

13. Kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks. Samas ei

ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud iga kord, kui kaebus ei ole ilmselgelt

perspektiivitu. Tegemist on pigem erandliku abinõuga, mille kohaldamine peab olema

kaalutletud ja vajalik. Mitte igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse

esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute

õigusi kahjustaval viisil (vt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14).

14. Vaatamata esialgse õiguskaitse vajadusele ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamine põhjendatud. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et finantssektori

stabiilsuse, usaldusväärsuse ja läbipaistvuse tagamine (vt FIS § 3 lg 1) on sedavõrd oluline ja

kaalukas avalik huvi, mis kaalub praeguses asjas üles kaebaja huvi jätkata kohtumenetluse

ajal ettevõtlusega ja teenida seeläbi tulu. Vaidlustatud FI otsusega on kaebaja kustutatud

vahendajate nimekirjast KindlTS § 190 lg 3 p-de 2 ja 3 alusel. Kaebajale heidetakse otsuses

ette KindlTS § 199 lg-te 1 ja 5 nõuete rikkumist. KindlTS § 199 lg 1 kohaselt võib Eestis

vahendajate nimekirja kantud vahendaja välisriigis tegeleda kindlustuse turustamisega,

asutades selleks filiaali või tegeledes piiriülese vahendusega. Seega peab kindlustusmaakler

enne kolmandas riigi teenuse osutamise alustamist saama FI-lt loa kas filiaali asutamiseks või

piiriüleseks vahenduse teenuse osutamiseks. FI otsuse kohaselt on FI tuvastanud, et kaebaja

tegeleb edasikindlustuse turustamisega Ukrainas, sh omab sealset esindust ning ärisuhteid

Ukraina kindlustusandjatega. Samas ei ole maakler FI-lt taotlenud ning FI ei ole andnud

maaklerile luba Ukrainas kindlustuse vahendusega tegelemiseks filiaali kaudu (KindlTS §

202) ega piiriüleseks vahenduseks (KindlTS § 207). Samuti on otsusega kaebajale ette

heidetud FI järelevalve läbiviimise takistamist ja järelevalve läbiviimiseks olulise

informatsiooni esitamata jätmist (otsuse p-d 3.4‒3.12). Järelevalvemenetluse käigus

tuvastatud asjaolud (FI-le valeinformatsiooni esitamine ja olulise informatsiooni esitamata

jätmine, finantsjärelevalve päringutele vastamisest keeldumine) on otsuse kohaselt toonud

kaasa kaebaja juhatuse liikme ärialase maine mittevastavuse KindlTS § 191 lg 2 p-le 6 (otsuse

p-d 3.13‒3.17). Seega ei piirdu vaidlustatud otsuse etteheited üksnes kaebaja tegevusega

Ukrainas, vaid rikkumised on laiemad. Kaebaja tegutseb kindlustusmaaklerina finants- ja

kindlustussektoris, kus kohaldub range õiguslik regulatsioon, mis peab tagama

kindlustusvõtjate, kindlustatute ning soodustatud isikute huvide ja õiguste kaitse. KindlTS

sätestab kindlustusmaaklerile rea kohustusi (nt KindlTS §-d 184, 185, 191, 192 jne), mis kõik

7(9)

3-24-3403

seonduvad tema usaldusväärsusega. Kohtumenetluse ajal maaklerteenuse osutamise jätkamine

usalduseta kaebaja suhtes tooks seega kaasa olulise finantssektori usaldusvääruse riive ega

oleks kaebaja klientide ega avalikkuse huvides. Kaebaja suhtumist finantsjärelevalvesse ja

kehtivasse õigusesse näitab täiendavalt vastustaja 07.01.2025 vastuses (lk 3) esile toodu, et

kaebaja on vaatamata juba 16.12.2024 otsusega kindlustusvahendajate nimekirjast

kustutamisele jätkanud enda kodulehe kohaselt kindlustusmaakleri teenuse osutamist, millele

vastustaja on reageerinud 06.01.2025 hoiatusteatega (kättesaadav FI kodulehel https://fi.ee/et/

hoiatusteated/vagner-insurance-broker-httpsvagneree). Olukorras, kus finantsjärelevalve on

tuvastanud kindlustusmaakleri tegevuses tõsised rikkumised, mis on põhjustanud maakleri

vahendajate nimekirjast kustutamise, ei saa kohus esialgse õiguskaitse raames nõuetele

mittevastava maaklerteenuse osutamist lubada. FI 16.12.2024 otsuse õiguspärasusele ning

sellele, kas kaebaja on kohtumenetluses vaidlustatud haldusaktis tehtud järeldused veenvalt

ümber lükanud või mitte, tuleb hinnang anda kaebuse sisulise läbivaatamise käigus.

Kohtumenetluses seni esitatud asjaolude ja tõendite alusel ei ole ringkonnakohtul põhjust

pidada FI otsust ilmselgelt ebaõigeks. Kaebajale tekkiv finantskahju on võimalik hüvitada ja

seda ei saa pidada ülemäära keerukaks.

15. Kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluses palunud ühtlasi piirata FI otsuse avalikustamist.

Esialgse õiguskaitse taotlus on viidatud osas põhistamata (vt HKMS § 250 lg 2).

Ringkonnakohus märgib taotluse osas siiski järgmist. FIS § 54 lg 5 kohaselt on inspektsioonil

õigus täielikult või osaliselt avalikustada mh haldusakt, kui see on ette nähtud sama seaduse §

2 lg-s 1 nimetatud seaduses või kui see on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide

klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks.

KindlTS § 224 lg 12 p 4 kohaselt avalikustab FI oma veebilehel kindlustuse turustamisega

seotud kohustuse rikkumisega seoses teate kindlustusmaakleri vahendajate nimekirjast

kustutamise otsuse kohta. KindlTS § 224 lg 13 kohaselt avalikustatakse teade 30 päeva

möödumisel haldusakti kättetoimetamisest. KindlTS § 224 lg 14 järgi märgitakse teates

vähemalt rikkumise liik ja laad, rikkumise eest vastutava isiku andmed ning teave lahendi või

haldusakti jõustumise kohta. Teave on FI veebilehel avalikult kättesaadav vähemalt viie aasta

jooksul. FIS § 54 lg-s 5 sätestatust tuleb eeldada, et seadusandja on vahendajate nimekirjast

kustutamise otsuse kui FIS § 2 lg-s 1 nimetatud seaduse järgi avalikustamisele kuuluva otsuse

hinnanud olemuselt selliseks haldusaktiks, mille avalikustamine on vajalik investorite,

finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või

korrapärase toimimise tagamiseks. Vastustaja on otsuse avalikustamist käsitlenud 16.12.2024

otsuse p-s 5.1 ning otsustanud avalikustada FI veebilehel maakleri rikkumiste liiki ja laadi

sisaldava teate kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kustutamise otsuse kohta.

Ringkonnakohtu hinnangul teenib maakleri rikkumiste liiki ja laadi sisaldava teate

avalikustamine avalikkuse teavitamise eesmärki ning aitab tõhustada finantsturu õiguspärase

ja korrapärase toimimise tagamist ning klientide ja avalikkuse huvide kaitset. Nimetatud osas

otsuse avalikustamise vastu esineb ülekaalukas avalik huvi, mis on tungivam kaebaja huvist

varjata maakleri rikkumiste liiki ja laadi.

16. Ülekaaluka avaliku huvi esinemise tõttu jäävad juba ülaltoodud põhjendustel rahuldamata

ka kaebaja taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alternatiivsel viisil (määruskaebuse

p-d 19.4.1‒19.5). FI on vastuses määruskaebusele seejuures õigesti selgitanud, et

kindlustusmaakleri juhatuse liikme vahetus ei ole tavapärane protsess – esmalt on vaja leida

juhatuse liige või liikmed, kellel seejärel tuleb läbida sobivusmenetlus (kindlustusmaakleri

juhatuse liige peab vastama KindlTS §-s 191 toodud nõuetele), mis võib võtta aega kuid.

Selline ebamäärane olustik võiks panna kaebaja tegevuse ja tema kliendid veelgi

keerukamasse olukorda. Vastustaja on kinnitanud, et kliendibaasi üleandmiseks ei ole esialgse

õiguskaitse kohaldamine vajalik, sest seda saab kaebaja teha tegevusluba omamata. Osas,

8(9)

3-24-3403

milles kaebaja taotleb vastustaja kohustamist avaldama märkus, et 16.12.2024 otsus on

vaidlustatud kohtus, puudub kaebajal õiguskaitsevajadus (HKMS § 249 lg 1). Sellise teavituse

avalikkusele saab kaebaja avaldada ise.

17. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 23.12.2024 määruse

resolutsiooni p 6 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)