3-24-3006/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3006

Haldusasi

Rahapesu Andmebüroo taotlus X valduses olnud vara riigi

omandisse kandmiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Jaana

Toon

Puudutatud isik – X

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Rahuldada Rahapesu Andmebüroo taotlus ja anda luba kanda X valduses olnud vara

(39 kahjustusega 200-eurost pangatähte, kokku 7800 eurot) riigi omandisse.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. X (puudutatud isik) viis 03.08.2023 Eesti Panka ümbervahetuseks 39 kahjustusega 200-

eurost pangatähte (kokku 7800 eurot). Puudutatud isik põhjendas kupüüride kahjustust valesti

hoiustamisega. Puudutatud isik selgitas, et ta töötab 2009. a-st HK Hall OÜ-s ja on sellest

ajast raha kogunud, umbes 1/3 palgast kõrvale pannud.

2. Rahapesu Andmebüroo (RAB) kehtestas 27.10.2023 ettekirjutusega nr 3-1/821-2 (dtl 23-

24) viidatud varale 30-päevase käsutuspiirangu. Ettekirjutuse põhjendused on toodud

27.10.2023 dokumendis nr 3-1/821-1 (dtl 122-124; juurdepääsupiiranguga dtl 159-161).

Puudutatud isikut teavitati, et tal on võimalik esitada tõendid vara legaalse päritolu kohta.

3. Puudutatud isik saatis 01.11.2023 RAB-ile kirja, milles selgitas vara päritolu (dtl 28-33).

RAB saatis 06.11.2023 ja 10.11.2023 puudutatud isikule täpsustavad küsimused. Puudutatud

isik vastas 07.11.2023 ja 13.11.2023.

3-24-3006

4. RAB kehtestas 24.11.2023 ettekirjutusega nr 3-1/893-2 (dtl 34-35) viidatud varale

60-päevase käsutuspiirangu. Ettekirjutuse põhjendused on toodud 24.11.2023 dokumendis nr

3-1/893-1 (dtl 125-129; juurdepääsupiiranguga dtl 162-166).

5. RAB saatis 12.12.2023 puudutatud isikule täiendavad küsimused, millele ei vastatud.

6. RAB esitas 18.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks viidatud varale

1-aastase käsutuspiirangu seadmiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 22.01.2024 määrusega

asjas nr 3-24-177 RAB-i taotluse ja andis talle loa puudutatud isiku valduses oleva vara (7800

eurot) käsutamise piiramiseks 25.01.2024–25.01.2025.

7. RAB kehtestas 24.01.2024 ettekirjutusega nr 3-1/53-2 (dtl 41-43) viidatud varale 1-

aastase käsutuspiirangu. Ettekirjutuse põhjendused on toodud 24.01.2024 dokumendis nr 3-

1/53-1 (dtl 130-135; juurdepääsupiiranguga dtl 167-172).

8. RAB saatis 01.02.2024, 21.02.2024 ja 26.07.2024 (dtl 50-53) puudutatud isikule

meeldetuletused täiendavatele küsimustele vastamise vajaduse kohta. Puudutatud isik vastas

14.08.2024.

9. RAB esitas 01.11.2024 Tallinna Halduskohtule rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 7 alusel taotluse puudututud isiku valduses olnud

vara (7800 eurot) riigi omandisse kandmiseks. Põhjendused:

9.1. RAB on läbi viinud analüüsi ja erinevad toimingud, mis kinnitavad kahtlust, et

puudutatud isiku poolt Eesti Pangale väljavahetamiseks viidud 7800 euro päritolu ei ole

legaalne ja seetõttu ei ole puudutatud isik selle vara omanik. Puudutatud isik selgitused ja

dokumendid ei tõenda vara legaalset päritolu.

9.2. RahaPTS § 1 lg 1 sätestab, et selle seaduse eesmärk on ettevõtluskeskkonna usaldusväär-

sust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandus-

ruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. RahaPTS § 4 lg 1 sätestab, et raha-

pesu on kuritegelikust tegevusest saadud vara või selle asemel saadud vara: 1) muundamine

või üleandmine eesmärgiga varjata vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus

tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest; 2)

omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle saamisel on teada, et see on saadud

kuritegelikust tegevusest või selles osalemisest; 3) tõelise olemuse, päritolu, asukoha,

käsutamisviisi, ümberpaigutamise või omandiõiguse varjamine või varaga seotud muude

õiguste varjamine. Erinevalt teistest riikidest ei ole Eesti seadusandja piiranud selliste

kuritegude ringi, mille tulemusena saadud vara võib olla rahapesu objektiks. Rahapesu kui

kuriteo eesmärk on varjata nö rahapesu eelset seost rahapesu objektiks oleva vara ja seda

kuritegelikult kontrolliva isiku vahel, s.o asjaolu, et nimetatud isik käsutas vara ka enne selle

näilikku teenimist pealtnäha seaduslikust allikast. Rahapesu koosseisu aspektist ei ole oluline,

kas varjatakse isikut, kelle tegeliku kontrolli all on rahapesu objektiks olnud vara pärast

rahapesu, vaid see, kas varjatakse isikut, kes on kuritegelikul teel saadud vara tegelik omanik

RahaPTS-i tähenduses enne selle vara muutumist rahapesu objektiks. Vara omanik ja tegelik

kasusaaja saab olla vaid vahendite osas, mis on saadud legaalsel teel.

9.3. Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteem on üles ehitatud Rahapesu

Tõkestamise Nõukoja (FATF) soovitustele, mille sisuline täitmine on kõikidele maailma

riikidele kohustuslik. Neid, kes soovitusi ei rakenda, ohustab halvimal juhul nn halli nimekirja

panemine või teatud organisatsioonidest väljaheitmine. FATF-i 4. soovituse kohaselt peaksid

riikidel olema seaduslikud meetmed, mis võimaldavad konfiskeerida kuritegeliku vara ilma

süüdimõistva kohtuotsuseta. Riigid peaksid kaaluma selliste meetmete rakendamist, mis

2(7)

3-24-3006

nõuavad, et teo toimepanija tõestaks konfiskeerimisele kuuluva vara seaduslikku päritolu.

Süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine võib olla kasulik vahend paljudel juhtudel, kui

süüdimõistvat kohtuotsust ei saa teha menetluslikel või tehnilistel põhjustel (nt aegumistähtaja

tõttu) või puuduvad piisavad tõendid kriminaalsüüdistuse esitamiseks. Neile soovitustele

tugineb ka RahaPTS-i regulatsioon.

9.4. RahaPTS § 57 eesmärk on tõkestada rahapesu objektiks oleva varaga tehingute tegemist.

Viimaseks ja kõige intensiivsemaks isiku põhiõigusi piiravaks meetmeks on vara riigi oman-

disse kandmine. Enne seda on isikul 1 aasta jooksul võimalik põhjendada, miks tuleks vara

lugeda talle õiguspäraselt kuuluvaks. Puudutatud isik ei ole kuni praeguseni vara legaalset

päritolu tõendanud. Samuti ei ole tema suhtes algatatud kriminaalmenetlust. Lisaks ei ole ta

teatanud soovist varast loobuda.

9.5. RAB-i esitatud tõenditest nähtub veenvalt, et vaidlusalune vara on saadud tõenäoliselt

kuritegelikul teel ja selle varaga on teostatud vara varjamise toiminguid, seega ei ole

puudutatud isik vara legaalne omanik. RAB on avaldanud varaga seotud isikule

rahapesukahtluse põhisisu. Puudutatud isik ei ole tõendanud ja RAB ei ole tuvastanud piiratud

varade legaalset päritolu ja selle tegelikku omanikku, mis oleks seatud käsutuspiirangu

lõpetamise õiguslikuks aluseks. RahaPTS § 57 lg 7 reguleerib nö jätkutegevusi RahaPTS § 57

lg-te 1, 3 ja 6 järgselt. RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 ja 6 eelduste täidetust ning rahapesu kahtluse

põhjendatust on hinnanud ja kontrollinud kohus 22.01.2024 määruses asjas nr 3-24-177. RAB

ei otsusta selle üle, kas lõppastmes on rahapesu või terrorismi rahastamine toimunud. RAB-i

haldusmenetluse eesmärk ei ole tagada kriminaalmenetluse eesmärke, vaid rahapesu ja

terrorismi rahastamise kahtluse kohta teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning

vajadusel abinõude rakendamine kahtlusealuse vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 54 lg 1

p 1). Rahapesu kaudu rikastuvad kurjategijad alusetult, rahastatakse uusi kuritegusid ja

peidetakse seniste kuritegude jälgi. Rahapesu suurendab korruptsiooniohtu, muudab asjasse

segatud pangad ja riigid ebausaldusväärseks ning õõnestab üldiselt ühiskonna mainet.

Halduskonfiskeerimise eesmärk ei ole isiku karistamine ega otsustamine isiku süü üle, seega

võib RAB rahapesu kahtlusega vara halduskonfiskeerida ka olukorras, kus ei ole võimalik

lõpuni ära näidata vara algset päritolu ja tegelikku omanikku. Seadus ei kohusta RAB-i seatud

piirangut vara käsutamiseks lõpetama muudel tingimustel, kui vara tegeliku omaniku või

tegeliku kasusaaja selgumisel või vastavalt RahaPTS § 57 lg-s 5 sätestatule, kui vara on

arestitud kriminaalmenetluse raames. Kuigi puudutatud isiku vara riigi tuludesse kandmine

võib riivata tema omandiõigust, on seaduses sätestatud riivet tasakaalustavana, et riigi

tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul 3 aasta jooksul vara riigi

tuludesse kandmise päevast arvates. Selleks peab varaga seotud isik ise esitama vastavad

legaalset omandiõigust tõendavad dokumendid.

9.6. Puudutatud isik selgitas Eesti Pangale, et kupüürid said kahjustada valesti hoiustamise

tõttu. Puudutatud isik töötab alates 2009. a-st HK Hall OÜ-s ja on sellest ajast raha kogunud,

umbes 1/3 palgast kõrvale pannud. Puudutatud isiku pangakontolt nähtub 01.01.2020–

03.08.2023 sularaha väljavõtmine kokku 14 215 eurot. Alates 2019. a-st väljastavad panga-

automaadid suurima rahatähena 50-euroseid kupüüre, seega ei saa puudutatud isiku poolt

Eesti Panka viidud pangatähed pärineda 2020. a algusest kontole laekunud töötasudest. Samas

nähtub puudutatud isiku kontoväljavõtetelt, et ta on panka sisse maksnud 15 185 eurot. RAB-i

järelepärimise peale selgitas puudutatud isik, et raha võis koguneda sünnipäevaks jm

pühadeks kingitud rahast. Samuti sai ta sularaha, kui viis 2019. a-l Tavidisse enda ja

perekonna kuldehted, mille eest sai 13 011,42 eurot. Puudutatud isiku selgitused

pangatähtedele tekkinud kahjustuste osas on napisõnalised ja üldised. Puudutatud isik väitis,

et ta ei tea, kuidas kupüürid kahjustusi said, kuid selle avastamisel viis kupüürid kohe Eesti

Panka. Puudutatud isik ei selgita, kus või mille sees ta raha hoidis, et sinna sattus niiskus. Kui

3(7)

3-24-3006

vastab tõele puudutatud isiku väide, et ta paneb igakuiselt raha kõrvale, pidanuks ta

niiskuskahjustusi juba varem märkama. Puudutatud isik selgitas 14.08.2024, et laenas

kogutud vara oma elukaaslasele, kes soovis koos sõbraga Venemaale korteri osta. Sõbralt sai

ta tagasi rikutud raha. Need selgitused on vastuolus puudutatud isiku eelnevalt esitatud

selgitustega, mille kohaselt rahatähed kahjustusid tema käes. Sellega püüdis puudutatud isiku

sobitada enda selgitusi elukaaslase antud põhjendustega. Erinevad selgitused süvendavad

kahtlust, et kahjustatud kupüüride tegelikku päritolu püütakse varjata. Mitmetele RAB-i

järelepärimistele jättis puudutatud isik vastamata. Praeguseks puuduvad täpsemad tõendid

selle kohta, kuidas ja kust on puudutatud isik Eesti Panka viidud 200-eurosed kupüürid enda

valdusesse saanud. Eeltoodust järeldub, et puudutatud isik ei ole vaidlusaluse vara omanik,

vaid vara on saadud kuritegelikul teel ja sellega on teostatud vara tegelikku päritolu varjamise

toiminguid. Tegemist on rahapesu kahtlase varaga, mille tegelikku omanikku ei ole

õnnestunud kindlaks teha.

10. Puudutatud isik ei ole kohtule oma seisukohti esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud

haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks

vajalike tõendite ja seletustega.

12. RahaPTS § 57 lg 7 näeb ette, et kui 1 aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute

kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat

kindlaks teha või kui vara valdaja teatab RAB-ile või prokuratuurile kirjalikult soovist varast

loobuda, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse

kandmiseks.

13. Kohtupraktikas on selgitatud, et RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n.ö jätkutegevust pärast

seda, kui RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused on ammendunud, mistõttu peavad

RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel olema jätkuvalt täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 toodud

materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. Kuivõrd RahaPTS § 57 lg 7

kujutab endast omakorda jätkutegevust pärast eelnevate võimaluste ammendumist, peavad ka

selle kohaldamisel olema loetletud eeldused jätkuvalt täidetud.

14. Seega on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise materiaalseteks eeldusteks: (1) jätkuv kahtlus,

et vara, mille riigi omandisse kandmiseks luba taotletakse, on seotud rahapesuga (vrd

RahaPTS § 57 lg 1); (2) piirangu vajalikkus vara säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3

sissejuhatav lause); (3) asjaolu, et rahapesukahtlusega vara valdaja või omanik ei ole RAB-ile

tõendanud vara legaalset päritolu ja ka RAB-il endal pole õnnestunud teha kindlaks vara

omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat (RahaPTS § 57 lg 3 p 1 ja lg 6; vt

Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 otsus asjas nr 3-19-1973, p 6). RahaPTS § 57 lg 7 näeb

formaalsete eeldustena ette, et vara käsutamise piirangute kehtestamisest on möödunud 1

aasta ning vara riigi omandisse kandmise taotluse on kohtule esitanud pädev asutus.

15. Kohtu hinnangul on RAB-i 01.11.2024 taotluses toodut arvestades RahaPTS § 57 lg 7

kohaldamise eeldused täidetud. RAB on taotluses veenvalt põhjendanud jätkuvat kahtlust, et

puudutatud isiku valduses olnud 7800 euro puhul (mis olid 200-eurostes kupüürides) võib

tegemist olla rahapesu esemeks olnud rahaga. RAB ei pea RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamiseks

tõendama rahapesu ega vara pärinemist kuritegelikest allikatest, vaid üksnes põhjendama

sellekohast kahtlust. RAB on taotluses õigesti selgitanud, et ei otsusta selle üle, kas rahapesu

4(7)

3-24-3006

on toimunud või mitte. RAB-i korraldatava haldusmenetluse eesmärk ei ole

kriminaalmenetluse eesmärkide tagamine, vaid RahaPTS § 54 lg 1 p-st 1 tulenevalt rahapesu

tõkestamine ja sellele viitava teabe vastuvõtmine, kogumine, väljanõudmine, registreerimine,

töötlemine, analüüsimine ja edastamine. Kohtupraktikaski on viidatud, et RAB-i üks

põhiülesandeid on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, kuid tema pädevuses ei

ole otsustada selle üle, kas rahapesu on toimunud (vt RahaPTS § 54; Tallinna

Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus asjas nr 3-20-664, p 21; Riigikohtu 14.05.2014 määrus

asjas nr 3-3-1-77-13, p 10). RAB-i taotluses välja toodud asjaolud on kohtu hinnangul

praegusel juhul piisavad, õigustamaks jätkuvat rahapesu kahtlust.

16. Vara käsutuspiirangu lõppemisel (25.01.2025) tuleb vara vabastada võimaliku kuriteo

toime pannud isikutele või sellele kaasa aidanud isikutele. Kuna esineb kahtlus, et raha on

seotud rahapesuga, mida iseloomustab selle päritolu varjamine ja soov jätta muljet, et see on

saadud seaduslikul teel, on põhjendatud kahelda selleski, et raha puudutatud isiku valduses

säilib.

17. Taotluses toodud asjaolusid arvestades saab täidetuks pidada ka nõuet, et puudutatud isik

ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu ja RAB-il endal pole õnnestunud raha

omanikku kindlaks teha. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt on RahaPTS § 57 lg 7

kohaldamisel RAB-i ja puudutatud isiku vahel jagatud tõendamiskoormis.

Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis

eelduslikult on tema mõjusfääris (eeskätt tõendid ja teave selle kohta, kellega ja millistel

asjaoludel tehtud tehingutest ning millistel asjaoludel vaidlusalune sularaha tema kätte sattus).

Samas tuleb ka RAB-il teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega

vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus

asjas nr 3-20-664, p 21). Vara legaalse päritolu tõendamiseks peaks puudutatud isik

tõendama, et ta ei ole vara saanud kuritegelikul teel.

18. RAB on taotluses välja toonud põhjused, miks ta leiab, et puudutatud isiku esitatud

materjalid ja selgitused ei olnud usutavad ega tõendanud tema valduses olnud sularaha

kupüüride legaalset päritolu. Kohus nõustub, et puudutatud isik ei ole asja materjalidest

nähtuvalt esitanud ühtegi sellist veenvat tõendit, mis RAB-i taotluses toodud kahtlused ümber

lükkaks ning seaks väljaspoole mõistlikku kahtlust selle, et ta sai enda valduses olnud vara

legaalsel teel ja on selle tegelik omanik. Raha legaalse päritolu tõendamiseks on puudutatud

isikul olnud võimalusi alates sellest, kui RAB sellele esmakordselt 30-päevase

käsutuspiirangu seadis (27.10.2023). Haldusmenetlust ei viidud läbi puudutatud isiku

teadmata. Seejuures ei ole kohtu hinnangul määravat tähtsust sellel, et rahale käsutuspiirangud

seadnud ettekirjutuste faktiliste asjaoludega sai puudutatud isik tutvuda üksnes piiratud

ulatuses. Kuna puudutatud isiku poolt Eesti Pangale vahetamiseks toodud 200-eurosed

kupüürid võeti hoiule, ei saanud talle jääda selgusetuks, millise raha päritolu tuleb tõendada.

Raha legaalse päritolu tõendamise eelduseks ei ole see, et puudutatud isikule on teatavaks

tehtud rahapesukahtlust sisustavad asjaolud ja nende analüüs. Puudutatud isik ei pidanud

hakkama ümber lükkama rahapesu kahtlust iseenesest. Rahapesu kahtluse kõrvaldamiseks

pidi ta vaid tõendama tema valduses olnud raha päritolu ehk seda, et ta on saanud raha

seaduslikul teel. Selleks oli tal piisavalt võimalusi. Praegusel juhul esitas puudutatud isik

ebausutavaid ja vastuolulisi selgitusi ja tõendeid selle kohta, kuidas ja/või kellelt ta oli

vaidlusaluse sularaha saanud ning mis põhjusel on raha niiskusekahjustustega. RAB küsis

puudutatud isikult korduvalt täiendavaid selgitusi ja dokumente ning saatis talle

meeldetuletusi, kuid puudutatud isik kõigile RAB-i küsimustele (eriti, mis puudutasid niiskus-

kahjustusi) midagi täiendavalt ei selgitanud. Neil asjaoludel ei saa üksnes puudutatud isiku

esitatud selgitusi ja tõendeid pidada piisavaks, et lükata ümber RAB-i kahtlus raha kuri-

tegelikust päritolust.

5(7)

3-24-3006

19. Kohus andis puudutatud isikule samuti võimaluse RAB-i taotluses toodud seisukohtadele

vastu vaielda, kuid ta ei ole seda teinud. Puudutatud isik sai kohtu 13.11.2024 määruse kätte

15.11.2024, kuid ei ole kohtule midagi vastanud. Puudutatud isiku poolt kohtumäärusele

vastamata jätmine näitab tema huvi puudumist asja vastu, mis kinnitab asjaolu, et tegemist ei

olnud temale kuuluva varaga.

20. Samuti on RAB piisavalt põhjendanud, et tal pole õnnestunud raha omanikku kindlaks

teha. Arvestades eelnevalt kirjeldatud jagatud tõendamiskoormust, tuli RAB-il teha

mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või

tegelik kasusaaja, seejuures mh kontrollides rahapesukahtlusega vara valdajalt või omanikult

saadud teavet ja tõendeid ning vajadusel kogudes kolmandatelt isikutelt täiendavat teavet.

Kohus leiab, et olukorras, kus RAB on piisavalt põhjendanud jätkuva rahapesukahtluse

olemasolu, pidi ta uurimiskohustuse raames eelkõige kontrollima isiku selgituste aluseks

olevaid asjaolusid ja tema esitatud tõendeid ning vajadusel koguma nende kohta selliseid

täiendavaid tõendeid, mille esitamist ei saanuks mõistlikult nõuda puudutatud isikult. Kohtu

arvates nähtuvad RAB-i taotlusest piisavad jõupingutused, et need asjaolud välja selgitada.

RAB on analüüsinud puudutatud isiku esitatud selgitusi ja nendest lähtudes küsinud täpsustusi

ja täiendavaid dokumente. Samuti on RAB teinult omalt poolt päringuid, kontrollimaks

kaebaja esitatud väiteid ja tõendeid. Olukorras, kus puudutatud isik on esitanud ebausutavaid

põhjendusi ega ole esitanud tõendeid sularaha legaalse päritolu kohta, ei olnud RAB-il

kohustust oma initsiatiivil veel mingil viisil rahapesukahtlase raha päritolu uurida. RAB

tegutsemise aluseks on põhjendatud rahapesu kahtlus, kuid mitte rahapesu toimumise üle

otsustamine. RAB ülesandeks on rahapesu tõkestamine ja rahapesu kahtluse kohta teabe

kontrollimine, mitte aga eelkuriteo asjaolude, sh selle toime pannud isiku tuvastamine. RAB-

il puuduvad muud võimalused puudutatud isiku esitatud andmeid iseseisvalt kontrollida, sest

puudub võimalus kontrollida sularaha päritolu ja liikumist. Tegemist on asjaoludega, mis on

puudutatud isiku mõjusfääris. Puudutatud isikule on olnud nii haldus- kui ka kohtumenetluses

tagatud tõhus võimalus esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu RAB-i

seisukohtadele. Väärib rõhutamist, et puudutatud isik ei ole ka kohtumenetluses esile toonud

selliseid selgitusi, asjaolusid või viiteid tõenditele, mida RAB-l tulnuks veel

uurimisprintsiibist tulenevalt ja tõendamiskoormuse jaotust arvestades uurida, et teha kindlaks

vara tegelik omanik või kasusaaja. Kokkuvõttes on RAB-i järeldus, et ta on teinud mõistlikke

pingutusi asjaolude väljaselgitamiseks, seega piisavalt põhjendatud.

21. Et käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et vara käsutamise piirangute esmasest

kehtestamisest on möödunud 1 aasta ning RAB-il on volitus taotluse esitamiseks kohtule, on

nii materiaalsete kui formaalsete eelduste täidetuse tõttu võimalik RAB-i taotlus rahuldada ja

anda RAB-le luba kanda puudutatud isiku valduses olnud vara riigi omandisse. Kohtule ei

nähtu selliseid asjaolusid või põhjendusi, millest saaks järeldada, et meetme kohaldamine

riivab puudutatud isiku õigusi ebaproportsionaalselt. Kohus selgitab, et antav luba on

sisuliselt eelhinnang, kuna peale kohtu luba annab RAB vastava haldusakti, mida on

omakorda võimalik halduskohtus vaidlustada. Samuti annab RahaPTS § 57 lg 10 isikule

õiguse esitada tõendeid ka pärast seda, kui RAB-i taotlus on kohtu poolt rahuldatud ning vara

on riigi omandisse kantud. Kui puudutatud isik esitab tõendeid, mis tõendavad vara legaalset

päritolu, on RAB-il kohustus vara viivitamatult vabastada vaatamata sellele, et kohus on loa

taotluse rahuldanud. RahaPTS § 57 lg 7 viimase lause kohaselt on vara omanikul riigi

tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus 3 aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise

päevast arvates.

22. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel RAB-ile (HKMS § 265 lg 3 teine lause), seega

saab RAB selle täita enne võimaliku määruskaebemenetluse tulemuse ära ootamist. Kui

6(7)

3-24-3006

määrus tühistatakse ja RAB on selle alusel juba teinud ettekirjutuse vara riigi omandisse

kandmiseks ning selle täitnud, peab RAB ettekirjutuse tagasi täitma.

/allkirjastatud digitaalselt/

7(7)