1-08-5361/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-08-5361 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 30. septembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-5361 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 30.09.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid J.K elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu J.K

, isikukood xxx Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta J.K tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest

vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani .taotlus J.K-le riigi õigusabi osutamise eest tasu nõudes summas 38,35 eurot.

Välja mõista J.K-lt kriminaalmenetluse kulud 38,35 eurot kaitsjatasu

osutatud õigusabi eest.

J.K tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse

jõustumise tähtajast igakuuliselt Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „J.K 1-08-5361 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 30.06.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.K elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. J.K tunnistati süüdi Harju Maakohtu 19.01.2010 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistati 4 aastase vangistusega. Viru Maakohtu 26.01.2011 määrusega suurendati

mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.09.2008 otsusega mõistetud kandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus . 10.06.2009 ja lõpp 20.07.2013

Kinnipidamisasutuses kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et J.K kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemisel asub ta elama ema juurde

aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus Eriala puudub. 2007-2008 töötas autoremondilukksepana xxx tegi juhutöid. Enne vangistust ametlik sissetulek puudus. Vanglas töötab majandustöödel. Garanteeritud töökoht vabaduses puudub.

Viru Vanglas läbis individuaaltöö sotsiaaltöötajaga, „Viha juhtimise“ programmi ning osaleb sõltuvusega tegelevas sotsiaalprogrammis. Enne vangistust oli isikul probleeme alkoholi kuritarvitamisega (karistatud joobes juhtimise eest) Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldusametniku ettekande

kohaselt J.K käitumist võivad vabaduses mõjutada: - alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, töökoha puudus. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste arvamused, leiab, et

käesoleval ajal ei ole põhjendatud J.K tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.K isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Varem on J.K 2 korda kriminaalkorras karistatud s.h. ka varavastaste kuritegude eest. Viimane toimepandud kuritegu on esimese astme kuritegu (röövimise), mis osutub kuritegude raskusaste muutmise dünaamikale ja räägib sellest, et ta ei ole oma eelnevatest karistusest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, mis suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise ohtu. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega (karistatud joobes juhtimise eest, Alkoholiseaduse ning Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. J.K puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha

olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud raske kuriteo asjaolusid.

3

J.K oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht ning lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal toime panemast uut kuritegu.

Karistusaja lõpuni on veel ligi 2 aastat, mis on küllaldaselt pikk aeg, et läbida õppeja

sotsiaalprogramme, mis toetavad õiguskuulekat käitumisharjumust vabanemise korral ja suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul J.K

ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu J.K vabastamisega temale Harju

Maakohtu 19.01.2010 kohtuotsusega ja Viru Maakohtu 26.01.2011 määrusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik

Loretta Pikma(allkiri) Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtumäärus jõustus 15.10.2011

№oremreferent

Liivi Õun