2-24-122135/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-24-122135

B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure

osaühing) hagi V. H. vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

5517,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure

osaühing, registrikood 11542046); volitatud esindaja Anu

Volmer

Kostja V. H. (isikukood xxxx; elukoht teadmata)

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista V. H.´lt B2 Impact osaühing kasuks 4180,11 eurot (s.o põhivõlg 4000

eurot ja viivis 180,11 eurot).

3. Jätta rahuldamata B2 Impact osaühing intressinõue 890,89 euro, viivisenõue

411,49 euro ja sissenõudmiskulu 35 euro ulatuses.

4. Jätta menetluskuludest 25% B2 Impact osaühing ja 75% V. H. kanda.

5. Välja mõista V. H.´lt B2 Impact osaühing kasuks menetluskulud 446,25 eurot.

6. Välja mõista V. H.´lt B2 Impact osaühing kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Jätta V. H. kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata

nende puudumise tõttu.

8. Toimetada otsus V. H.´le kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded ja e-toimiku kaudu.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses

sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

ASJAOLUD

1. B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure osaühing) (hageja) esitas 11.06.2024 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. H.´lt (kostjalt) 5143,29 euro saamiseks.

Kuivõrd makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis

Pärnu Maakohus nõude Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 27.08.2024 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista

kostjalt enda kasuks välja võlgnevus 5517,49 (s.o põhivõlg 4000 eurot, intress 890,89, viivis

591,60 ja sissenõudmiskulud 35 eurot). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda (s.o

riigilõiv 595 eurot kokku maksekäsumenetluses, kui hagimenetluses makstud riigilõivu summa).

3.

27.08.2024 hagiavalduse kohaselt sõlmisid E AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja

01.09.2023 tähtajatu krediidilepingu nr xxxx krediidilimiidiga 4000 eurot. Kostja on saanud

perioodil 01.09.2023 – 05.09.2023 krediiti kokku summas 4000 eurot. Kostja kohustus tasuma

iga kuu 15. kuupäevaks 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud

krediidist. Kostja ei ole teinud krediidi tagasimakseks ühtegi makset. Esialgne võlausaldaja saatis

01.04.2024 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta, määrates kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks, s.o 15.04.2024. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul,

ütles esialgne võlausaldaja lepingu 16.04.2024 seisuga üles. Esialgne võlausaldaja on oma nõude

kostja vastu loovutanud hagejale, millest kostjat teavitati 30.04.2024 teatisega.

4. Lepingu tingimuste kohaselt lepiti kokku esialgses intressimääras 40,7% aastas, esialgse

krediidi kulukuse määraga 49,22% aastas, krediidi kogukuluga 5477,46 eurot, väljavõtu tasu oli

0 eurot ning kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse

12 kuu jooksul kooskõlas lepingu tingimustega.

5. Kostja rikkus lepingust tulenevat krediidi tagasimakse kohustust, olles täielikult viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva 15.10.2023, 15.11.2023 ja 15.12.2023 tagasimakse

tasumisega.

6. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg -le 3 ja 4

laenutaotlusel esitatud andmete, avaliku andmebaaside ja arvelduskonto väljavõtte põhjal

periood 01.04.2023 kuni 28.08.2023. Kostjal oli regulaarne sissetulek 1300 eurot (kliendi

esitatud info). Pangakonto 4 kuu väljavõtte kohaselt oli keskmine sissetulek 1400 eurot.

Krediidiandja arvestas kostja esitatud igakuist keskmist netosissetulekut, kuna see oli madalam.

Kostja esitatud info kohaselt on finantskohustused kostjal 167 eurot kuus ning majapidamiskulud

500 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse. Kostjal puudusid

maksehäired ning võlgnevused lepingu sõlmimise hetkel. Antud andmete kogumise analüüsi

tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et klient on krediidivõimeline ning suudab täita

lepingust tulenevaid kohustusi.

7. Hageja on esitanud ka alternatiivnõude, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega, siis palub hageja VÕS § 4034 lg

7 alusel kostjalt välja mõista 4000 eurot (kostja poolt tagasimakseid lepingu katteks tehtud pole).

KOSTJA SEISUKOHT

8. Kohus toimetas hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale avalikult kätte

10.10.2024. Samuti on kostjale 21.12.2024 avalikult kätte toimetatud 04.12.2024

kohtumäärus, milles määrati otsuse avalikult teatavakstegemise aeg, s.o. 09.01.2025. Kostja ei

ole hagile vastuväiteid esitanud kuni otsuse tegemise ajani.

KOHTU SEISUKOHT

9. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

10. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel

01.09.2023 sõlmitud tähtajatust krediidilimiidi lepingust nr xxxx. Lepingu alusel sai kostja

perioodil 01.09.2023 - 05.09.2023 krediiti kokku summas 4000 eurot (hagiavalduse lisa 4).

Kostja kohustus tasuma iga kuu 15. kuupäevaks 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu

seisuga kasutusse võetud krediidist.

11. Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes

tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406),

samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034

p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt

võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult

vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et

selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse

kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).

12. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse

määr 49,22% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (01.09.2023) oli Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määr 16,72% (kolmekordne määr seega 50,16%). Seega ei ületa lepingu järgne

krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

13. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks

peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet

ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta

andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-

7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

•

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p

1);

•

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

•

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1

p 3);

• tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui

krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav

teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo),

tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS

§ 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja

arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24.

novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).

14. Hageja on selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kostja teavitas oma

regulaarseks sissetulekuks 1300 eurot, finantskohustusteks 167 eurot ja majapidamiskuludeks

500 eurot. Kostja kontolt nähtus 4 kuu (periood 01.04.2023 – 28.08.2023) keskmiseks

sissetulekuks 1400 eurot. Esialgne võlausaldaja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi.

15. Kohus leiab, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Piisav ei ole üksnes

laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka

muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt

nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147994, p 12.1). Ka siis,

kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja krediidiregistri

andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto väljavõte.

Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed oma

kohustuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2023 otsus

tsiviilasjas nr 221-15813, p 11.2).

16. Kohus leiab, et kohtule esitatud kostja konto analüüs ei asenda konto väljavõtteid. Antud

analüüsist nähtub et väljavõte on 4 kuu kohta tehtud. Perioodidel 01.04.2023 – 30.04.2023,

01.05.2023 – 31.05.2023 ja 01.06.2023 – 30.06.2023 ei ole kostjal märgitud ühtegi sissetulekut,

sissetulek on ainult kahe kuu kohta 01.07.2023 – 31.07.2023 1400 eurot (toimetulekutoetus) ja

perioodil 01.08.2023 – 31.08.2023 1111,30 eurot (toimetulekutoetus) ja sularaha sissemakse 30

eurot, kokku 1141,30 eurot.

17. Kohus saab aru, et antud juhul on tegemist kostja arvelduskonto analüüsiga, mis sisaldab

ka kostja arvelduskonto kandeid. Arvelduskonto väljavõte on koostatud OÜ Krediidiregister

teenusepakkuja Accountscoring teenuse vahendusel, kasutades kostja võimaldatud andmeid oma

arvelduskonto väljavõtte ajaloo kohta. Kogu protsess toimub API rakenduste vahendusel

automatiseeritult, seega eraldiseisvat arvelduskonto väljavõtet kui sellist ei väljasta - üksnes

andmed kogutakse otse andmekogumist.

18. Kohus märgib, et kostja konto analüüs sisaldab tõepoolest ka kostja arvelduskonto kandeid.

Samas on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei ole siiski vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas

olukorras, kus kostja sissetulekuks ei ole palk vaid Maardu Linnavalitsuse poolt makstav

toimetulekutoetus, mis konto analüüsist nähtuvalt on summaliselt erinev, seega antud toetus ei

pruugi järgnevatel kuudel olla sama summa ulatuses. Samuti ei pruugi linnavalitsus edaspidi

kostja poolt taotletud toimetulekutoetust rahuldada. Ilmselgelt, kui kostja on palunud juba

linnavalitsuselt toimetulekutoetust, on tema igapäevane rahaline toimetulek raskendatud. Samuti

ei ole kontrollitud, kas kostjal on ülalpeetavaid. Kohus leiab, et ebastabiilse sissetulekuga isikule

4000 euro suuruse krediidi võimaldamine on ilmselgelt vastutustundliku laenamispõhimõtte

rikkumine. Lisaks nähtub konto väljavõttest, et kostja võtab kohe pärast toimetulekutoetuse

saamist raha koheselt sularahas välja. Sellises olukorras on keeruline kostja kohustusi ja

majanduslikku olukorda hinnata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hagi kohaselt sai kostja

perioodil 01.09.2023 – 05.09.2023 krediiti kokku summas 4000 eurot. Kostja pidi tagastama

krediiti iga kuu 15ndaks kuupäevaks 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse

võetud krediidist. Asjaolu, et kostja sai krediiti, kuid samas pole ühtegi tagasimakset teinud,

viitab kohtu hinnangul samuti kostja võimetusele täita oma kohustusi. Eelnevat arvestades on

kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

19. Hageja toob välja, et krediitkaardi lepingu tingimuste kohaselt on leping tähtajatu, kuid et

krediidi kulukuse määra arvestuse kohaselt tuli kasutusse võetud krediit tagastada 12 kuu

jooksul. Lepingu tarbijakrediidi teabelehes punktist 2 tulenevalt kuulub tasumisele: 1/60

kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot; lepingu lõppemisel peab tagasi maksma

kogu kasutusse võetud krediidi ja sellelt arvestatud intressi. Intress ja/või tasud makstakse

järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ning

muud tasud vastavalt hinnakirjale. Kostja pole lepingu katteks teinud ühtegi tagasimakset.

Kostja rikkus lepingust tulenevat krediidi tagasimakse kohustust, olles täielikult viivituses

vähemalt kolme üksteisele järgneva 15.10.2023, 15.11.2023 ja 15.12.2023 tagasimakse

tasumisega, edastas krediidiandja kostjale laenulepingu teenuse üldtingimuste peatüki VIII punkt

1 alusel Kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile

xxxx 01.04.2024 lepingu ülesütlemise teatise, milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks

täiendava tähtaja hiljemalt 15.04.2024. Antud teatises hoiatas krediidiandaja, et võlgnevuse

tasumata jätmisel, loetakse leping ülesöelduks ning õigusest loovutada nõue inkassofirmale.

Kuna kostja võlgnevust hiljemalt täiendava tähtaja jooksul ei likvideerinud, olles täielikult

viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimakse tasumisega, luges krediidiandja lepingu

ülesöelduks 16.04.2024 seisuga. Kohtu hinnangul saab lugeda nõude sissenõutavaks.

20. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Tallinna Ringkonnakohus selgitas tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud otsuses, et

kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude

kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt Tallinna

Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24). Seega tuleb kostjalt mõista hageja

kasuks välja põhivõlg 4000 eurot.

21. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Seega tuleb ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral VÕS § 396 kohaselt

laenuks saadud rahasumma tagastada. Lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%

ning muid tasusid tarbija sel juhul ei võlgne. Sellest tulenevalt jääb hageja intressinõue 890,89

eurot rahuldamata.

22. Viivise kohta märgib kohus järgmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3

kohaselt kaasneb viivis maksetega hilinemisega intressimääraga samas määras. VÕS § 4034 lg 7

järgi kohaldub praegusel juhul VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole

vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus kokku lepitud

seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Seega tuleb kohtu hinnangul

kohaldada seadusjärgset viivisemäära, mitte lepingujärgset viivisemäära (praegusel juhul 40,7%

aastas).

Hageja nõuab viivist alates võla sissenõutavaks muutumisest perioodi 17.04.2024 – 27.08.2024

eest. Hageja viivisenõue on kokku 180,11 eurot (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit).

Eelneva tõttu rahuldab kohus hageja viivisenõude 180,11 euro ulatuses. Kohus jätab rahuldamata

hageja viivisenõude 411,49 euro ulatuses (591,60– 180,11).

23. Hageja nõuab 35 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist VÕS § 1132 lg 2 p 3

alusel. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral jääb sissenõudmiskulude

väljamõistmise nõue rahuldamata.

24. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 4180,11 eurot (s.o põhivõlg 4000 eurot

ja viivis 180,11 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja intressinõude 890,89 eurot,

sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivisenõude 411,49 euro ulatuses.

25. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 5517,49 eurot ja kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4180,11 eurot, seega rahuldab kohus hagi ca 75% ulatuses),

jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 25% hageja ja 75% kostja kanda.

26. Hagis on hageja menetluskuludena märkinud 595 eurot (riigilõiv maksekäsus 183,10

eurot + hagiavalduselt 411,90 eurot). Riigilõivu tasumise kohustust tuleneb seadusest ning seega

on tegemist põhjendatud kuluga. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud

446,25 eurot (595 x 0,75). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (464,10 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

27. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus

kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras,

mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei

pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p

1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1

sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020

määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p

9.2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere kohtunik