3-24-3441/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3441

Määruse kuupäev

9. jaanuar 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses raadio- ja telekanalite piiramise

ning isikliku raadio kasutamise keelamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

2. Jätta Siim Grossbergi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Siim Grossbergi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121

lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siim Grossberg (kaebaja) esitas Tartu Vanglale 18. oktoobril 2024 taotluse mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot põhjendusel, et vangla on järjepidevalt piiranud

raadio- ja telekanaleid. Samuti ei võimaldata kasutada isiklikku raadiot, vaid raadiot peab

kuulama seinal oleva sisetelefoni kaudu, mis on mõeldud ametnikega suhtlemiseks ning mitte

heliteoste ja saadete kuulamiseks. Kuna kinnipeetavate arv on oluliselt langenud, siis on

vanglal kohustus võimaldada kinnipeetavatele laiemat raadio- ja telekanalite valikut. Vangla

on alandanud kaebaja väärikust. Asjakohased õigusnormid on vastuolus Eesti Vabariigi

põhiseadusega.

2. Kaebaja 18. oktoobri 2024. a kahjunõude lahendas justiitsministri 13. juuni 2006. a

määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 171 lg 2 p 83 alusel Viru Vangla

vanglateenistuse haldusosakonna juhataja, jättes selle 20. detsembri 2024. a otsusega nr

1-13/24/573-2 rahuldamata. Raadio omamise keelamine ja telekanalite piiramine ei ole

õigusvastane. Raadio või muu elektroonilise seadme kasutamine võib tekitada julgeolekuriske

ning piirangud raadio omamisele on õigustatud, kui need teenivad turvalisuse ja korra

tagamise eesmärki. Telekanalite piiratud kättesaadavus on seotud ressursside otstarbeka

3-24-3441

jaotamise ja rahaliste piirangutega. Samuti võimaldab piiratud kanalite valik tagada, et

kinnipeetavale edastatakse sisu, mis ei õhuta vägivalda ega kahjusta vangistuse eesmärki.

Vanglas kehtestatud piirangud, sh kinnipeetava juurdepääs teatud telekanalitele või muudele

meediavahenditele, ei alanda kinnipeetava väärikust. Vanglas kehtivad reeglid ja korraldused

on mõeldud ühtseks rakendamiseks sõltumata vangla täituvuse tasemest. Põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamine ei kuulu vangla pädevusse.

3. Kaebaja esitas 20. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu

Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ning mittevaralise kahju summas 1500 eurot

hüvitamist. Kaebaja põhjendab, et vangla piirab õigusvastaselt kinnipeetavatele

võimaldatavaid tele- ja raadiokanaleid ning keelab isikliku raadio kasutamist. Praegu puudub

kaebajal võimalus tema eelistatud kanaleid jälgida. Samuti võimaldab vangla raadiosaateid

kuulata sisetelefoni kaudu, mille helikvaliteet on madal. Kuna kinnipeetavate arv ja seetõttu

ka julgeolekuoht on oluliselt langenud, siis peavad vanglas viibivate kinnipeetavate

kinnipidamistingimused oluliselt paranema ja piirangud vähenema. Vangla tegevus alandab

kaebaja inimväärikust ning asjakohased õigusnormid on vastuolus Eesti Vabariigi

põhiseadusega. Kaebaja on nõus kahjunõudest loobuma, kui vangla võimaldab tal edaspidi

tarbida meelepäraseid tele- ja raadiokanaleid ning kasutada isiklikku raadiot. Kaebaja taotleb

riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi. Kaebaja vajab riigi õigusabi, kuna tema

esitatud kaebuste hulk on suur ning tal on raske kohtuasjade materjalides orienteeruda.

4. Tartu Vangla esitas kohtule 8. jaanuaril 2025 vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel esitatud kaebust ning lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemist ning mittevaralise kahju hüvitamist. Kuna hüvitamiskaebuse raames hindab

kohus ka vangla tegevuse õiguspärasust, siis ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude esitamine

kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4

alusel vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses raadio- ja telekanalite piiramise

ning isikliku raadio kasutamise keelamisega. Kaebaja hinnangul alandas vangla tema

väärikust.

6. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

7. Vaidlus puudub selles, et vangla võimaldab kaebajal raadio- ja televisioonisaateid jälgida

ning et talle on selleks tagatud mitmed erinevad kanalid. Asjaolu, et kaebajal ei ole võimalik

kasutada isiklikku raadiot, mille helikvaliteet on tema hinnangul parem, ning et

kinnipeetavatele võimaldatavad raadio- ja telekanalid on piiratud, ei saa põhjustada kaebaja

õiguste intensiivset riivet. Kaebajale on tagatud võimalus saada avalikult levitatavat

informatsiooni ning kaebaja välja toodud etteheidete näol on tegemist pelgalt ebamugavusega,

mis ei saa kaebajale ülemääraseid kannatusi kaasa tuua.

8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse

3-24-3441

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 näeb ette,

et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse

alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga

Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige

olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui

rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus

asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul ei ole Siim

Grossbergi kaebuse rahuldamine tõenäoline.

9. Vanglal on vangistusseaduse (VangS) § 31 lg-st 1 tulenevalt kohustus võimaldada

kinnipeetaval jälgida raadio- ja televisioonisaateid ning vangla on selle kohustuse täitnud.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei kohusta VangS § 31 lg 1 vanglat võimaldama

kinnipeetavale tema eelistatud ja talle huvipakkuvaid raadio- ja telekanaleid, vaid vastavate

kanalite valiku teeb vangla oma äranägemisel. Samuti on kinnipeetava õigused piisavalt

tagatud, kui ta saab raadiosaateid kuulata vangla kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu ning

isikliku raadio keelamist ei saa pidada sellisel juhul õigusvastaseks (Tallinna Ringkonnakohtu

9. jaanuari 2024. a määrus asjas nr 3-23-2501, p 10; 22. novembri 2023. a määrus asjas nr 3-

23-2396, p 8; 14. juuli 2022. a määrus asjas nr 3-22-764, p 6; 22. novembri 2021. a määrus

asjas nr 3-21-1781, p 8; Tartu Ringkonnakohtu 9. veebruari 2023. a määrus asjas nr 3-23-52,

p 8.2; 19. detsembri 2018. a määrus asjas nr 3-16-2697, p 12; Riigikohtu halduskolleegiumi

19. oktoobri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-28-15, p-d 32-33). Arvestades ulatuslikku

kohtupraktikat on ka kaebaja viited asjakohaste normide põhiseadusvastasusele alusetud.

Raadio- ja telekanalite piirangu näol on tegemist vangistusega paratamatult kaasneva

ebamugavusega VangS § 41 lg 1 tähenduses, mida ei saa pidada õigusvastaseks.

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

11. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

12. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

12.1. Kaebaja on koostanud kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused

ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses

arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Üksnes 2024. a esitas kaebaja Tartu

Halduskohtule 90 kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse haldusmenetluseks. Eeltooduga

on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei

vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja

asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste

puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

3-24-3441

Kaebaja väljendatud raskused ei ole sellised, mis õigustaksid riigi õigusabi andmist. On

kaebaja enda otsustada, kas ja kui palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega

pöörduda, kuid haldusasjade suur hulk ning sellest tulenev suurem vajadus kohtule erinevaid

avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt õigust riigi õigusabile.

12.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Siim Grossbergi taotluse riigi õigusabi saamiseks

RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider