3-24-3397/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-3397 Haldusasi X. X

kaebus eutanaasia võimaldamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17.12.2024 määrus Menetlusosalised Kaebaja – X. X Menetluse alus ringkonnakohtus X. X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta menetlusse X. X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.12.2024 määruse resolutsiooni punkti 2 peale haldusasjas nr 3-24-3397. 2. Jätta rahuldamata X. X taotlus kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi korraldamiseks. 3. Jätta X. X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.12.2024 määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X. X esitas 17.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib, et talle võimaldataks Tallinna Vanglas eutanaasiat. 2. Tallinna Halduskohus kuulutas 17.12.2024 määrusega asja menetluse kinniseks (resolutsiooni p 1) ja tagastas kaebuse (resolutsiooni p 2). Kuna kaebaja põhjendab kaebust delikaatsete eraeluliste asjaoludega, tuleb praeguse asja menetlus kuulutada kinniseks (HKMS § 77 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3). Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Seega on kohtusse pöördumise eelduseks, et isikul on õigusnormist tulenevalt tekkinud subjektiivne õigus, mille kaitseks ta kohtusse pöördub. Kuivõrd Eestis puudub normistik, mis seadustaks eutanaasia või abistatud enesetapu, puudub kaebajal ka subjektiivne õigus seda 3- 24-3397

nõuda. Kuna kaebus ei ole esitatud kaebajal olemasoleva subjektiivse õiguse kaitseks, puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. X. X leiab määruskaebuses, et halduskohus on 17.10.2024 määrusega rikkunud oma kohustusi. Eesti riik peab võtma seisukoha, kas Eestis on eutanaasia lubatud või mitte. Paljud Euroopa riigid on selle seadustanud. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 16, mis sätestab õiguse elule, tuleks täiendada nii, et igaühel on õigus otsustada enda surma üle. PS § 16 ei kohusta inimest elama. Inimene peab saama surra nii, nagu on temale sobilik. Kaebaja palub, et ringkonnakohus määraks talle kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, et välja selgitada, kas ta on ise võimeline vaidlusalustes küsimustes kohtus osalema. Kaebajal on mitmeid terviseprobleeme. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse halduskohtu 17.12.2024 määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 5. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata ning halduskohtu 17.12.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. 6. Halduskohus tagastas põhjendatult kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus selgitas õigesti, et kaebajal ei ole õigust nõuda, et talle võimaldataks eutanaasiat. Õigust eutanaasiale või abistatud enesetapule ei tulene PS-st ega ka nt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist (vt nt Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 29.04.2002 otsus nr 2346/02 Pretty vs Ühendkuningriik, p 40). EIK hinnangul on riikidel abistatud enesetapu ja eutanaasia lubamise küsimuses endil avar otsustusruum (EIK 19.07.2012 otsus nr 497/09 Koch vs Saksamaa; 05.06.2015 otsus nr 46043/14 Lambert jt vs Prantsusmaa). Eestis ei ole seadusandja eutanaasiat lubanud ja kohus ei saa ka kellelegi panna kohustust seda kaebajale võimaldada. Küsimuse üle, kas eutanaasia peaks siiski olema Eestis lubatud või kas tuleks täiendada PS § 16, on pädev otsustama Riigikogu, mitte kohus. 7. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei ole vajalik korraldada kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi, tegemaks kindlaks kaebaja võime praeguses kohtumenetluses osaleda. Seetõttu jääb kaebaja sellekohane taotlus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

2(2)